Obsah (6)

§ 1§ 4§ 14§ 2§ 45§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg 10. märts 2026, Tartu kohtumaja ja koht Kohtuasja number 2-26-4669 Kohtuasi Q.X maksejõuetusavaldus Menetlustoiming avald

§ 1lg 1). Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 3 lg-st 5 tulenevalt otsustab kohus ka füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise

-s sätestatu kohaselt esitatud maksejõuetusavalduse alusel. Vastavalt

§ 1lg-le 2 on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud Pankr

S-s.

§ 4

lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 14.

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

-s või TsMS-s sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3. Kohus leiab, et Q.X maksejõuetusavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest avaldusega ei ole võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 2

lg 1 järgi on

eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

§ 2

lg 2 näeb ette, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus, või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. PankrS § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu ning füüsilisest isikust võlgnikule antakse võimalus vabaneda oma kohustustest.

§ 2

lg 4 kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb

§ 45

lg 3 p 1 nimetatud alus jätta avaldaja suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatama. Viidatud sätte kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi kelmuse toimepanemises. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on kriminaalasjas nr 1-25-3827 Tartu Maakohtu 28.07.2025 otsusega süüdi mõistetud, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 213 lg 2 p 1 alusel (s.o korduvad kelmused). Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul pankroti väljakuulutamisel avaldaja suhtes algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohutustest vabastamise menetlust

§ 45lg 1 mõttes.

Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetlus on avaldaja jaoks ka õiguslikult perspektiivitu. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses iseenesest ei vabastata avaldajat avalduses toodud kohustustest. Pankroti menetluse tagajärjel tekib täitedokument, millest tulenevad nõuded aeguvad 10 aasta jooksul alates pankroti menetluse lõppemisest. Seda arvestades viiks pankroti väljakuulutamine avaldaja suhtes olukorrani, kus nõuded tema suhtes, mis praegu alluvad aegumise regulatsioonile (va õigusvastaselt tekitatud kahju- ja elatise nõuded

§ 50lg 2), siis pankroti väljakuulutamise korral algaksid nõuete aegumine uuesti.

Pankroti väljakuulutamine ilma kohustustest vabastamise menetlust algatamata on avaldaja suhtes ebamõistlikult koormav ja kulukas ega täida pankrotimenetluse eesmärki. Juhul, kui kohus võtab praegu avaldaja avalduse menetlusse ja määrab talle usaldusisiku, siis sellega kaasnevad ka märkimisväärsed kulud. Kuna kohustustest vabastamine on perspektiivitu ja pankroti väljakuulutamine ilma kohustustest vabastamise menetlust algatamata ei ole avaldaja huvides, siis kohus keeldub avalduse menetlemisest. Avaldajal ei ole võimalik saavutada avaldusega oma eesmärki, s.o algatada enda suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetlusökonoomiast tulenevalt ei menetle kohtud avaldusi, mis on perspektiivitud ja mille menetlemisega kaasnevad märkimisväärsed kulud. 4. Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku taotletud eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb tema avaldus jätta

§ 4lg 1, § 14 lg 1 p 1, Ts

MS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmata.

§ 4lg 1, Ts

MS § 372 lg 4 teise lause ja § 477 lg 1 alusel tuleb avaldus koos lisaga avaldajale tagastada. Avaldajal on võimalik esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus riigilõivu tagastamiseks. 5. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik