) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse (so vaidluse ühisvara jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks). Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (
Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata (
Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Pooled elavad ca aasta juba eraldi. Kostja oli abielulahutusega nõus. Perek § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel omandatud abikaasade vara.
lg 1 võidakse ühisvara jagada nii abielu kestel, abielu lahutamisel kui ka peale seda.
Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt korteriomand asukohaga S vald L küla A, korter nr x on poolte ühisvara, kuivõrd on omandatud abielu kestel ning ei ole teada asjaolusid, mis võimaldaksid pidada vara ühe abikaasa lahusvaraks. Kuivõrd ka kostja võttis kohtuistungil hageja ühisvara nõude õigeks, siis tuleb poolte ühisvara jagada. Poolte osad tuleb ühisvara jagamisel lugeda võrdseks ning jagada kinnistu selliselt, et hagejale kuulub kaasomanikuna ½ mõttelist osa kinnistust ning kostjale samuti ½ mõttelist osa kinnistust.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.
lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära.
lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja võttis kohtuistungil hageja elatise nõude õigeks, siis kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 3000.- kr kuus so ühele lapsele 1500.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest so alates 08.11.2005.a. Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt, paludes kostjal hüvitada abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudelt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv kokku 2800.- krooni /t.l. 14/ ja õigusabikulud summas 75.- krooni, millise summa on hageja tasunud vandeadvokaat Vahur Tänav osutatud õigusabi eest /t.l. 15/. Kostja ei vaidle kohtukulude hüvitamisele vastu /t.l. 26/. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja makstud riigilõiv 2800.krooni ja kulud õigusabile summas 75.- krooni. Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust ning hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa s.o. 12x3000 = 36 000.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2800.- krooni. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.