Obsah (7)

§ 195§ 108§ 76§ 100§ 101§ 113§ 94

2-05-21042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-05-21042 Tsivi

RakS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne l. juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping (

§ 195

lg 3).

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 3). Tingimuste punkti 3.2.

1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.
3. alt 1 kohustus kostja esimesel 2 2-05-21042 võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste punktile 3.
4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 5.
5. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

Lähtudes

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis 5.

1. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.
2. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 4 868,26 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 2 434,13 krooni ning viivis 2 434,13 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohtukulude hüvitamise õigus on poolel, kes enne kohtuvaidlusi esitab kohtule kohtukulude nimekirja ning kuludokumendid (TsMS § 60 lg 3). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas nr. 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla inter alia dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustust tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest viis protsenti esitatud hagi hinnast tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust. Hageja taotleb kostjalt kasutatud õigusabi eest 243,45 krooni väljamõistmist. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.
3. kohaselt lahendatakse vaidlused osapooltevaheliste läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised tulemust ei anna, lahendatakse vaidlus Tallinna Linnakohtus või Tartu Maakohtus. Hageja esitades hagi Tartu Maakohtule leidis, et vaidlus tuleb lahendada Tartu Maakohtus. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

RakS § 12 lg l,

§-dest 5, 8 lg 2, 76 lg 1,100,101 lg 1 p-d 1 ja 6,113 lg 1, 195 lg 3, TsMS §-dest 60 lg 1, 2 ja 3, 61 lg 1 p l, 137,140 lg 1,146 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg summas 4 868,26 (neli tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni; 3) mõista kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja riigilõiv summas 420,00 (nelisada kakskümmend) krooni; 4) mõista kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja talle esitatud õigusabi eest kantud kulu summas 243,45 (kakssada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend viis senti) krooni. 23.01.2006.a. Tartu Maakohtu määrusega anti tsiviilasi nr. 2-05-21042 AS EMT hagi Y.H vastu 4868,26 nõudes kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale /t.l 34-35/. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 38-41/. KOHTU SEISUKOHT 3 2-05-21042 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 22.02.2006.a. ning määras vastamise tähtajaks 14 päeva hagi kättesaamisest alates /t.l 38-40/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud hoiustamisega dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht, millega kostja oli ise nõus / t.l 41/. Kostja ei ole oma täpset aadressi kohtule teatanud, vaid ütles, et kirjad saata talle aadressil xxx, täpset aadressi ei olegi vaja, sest kirjad tulevad M sideasutusse ja edastatakse siis temale /t.l 33/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja riigilõiv 420 krooni ja õigusabikulud 243,45 krooni /t.l. 4, 19/. Kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 01.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (alus TsMS ja TMS RakS § 3). Seega TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 420 krooni ja õigusabikulud 243,45 krooni, kokku 663.45 krooni. Kristel Pedassaar kohtunik 4