lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. Hageja töötab OÜ-s K P xxx. Tema viimase kuue kuu keskmine netopalk on olnud 5066.krooni. Muid sissetulekuallikaid peale töötasu, riiklike peretoetuse ja töövõimetuse pensioni (1714 kr) hagejal ei ole. Üldhaigestumise tõttu on hageja piiratud töövõimega. Töövõime kaotuse protsent on 80. Hagejal ei ole muud kinnisvara peale K XXX/xxasuva korteriomandi, mis on tema ja laste alaliseks elukohaks. Kostja sissetulekute kohta hagejal täpsed andmed puuduvad, küll aga teab ta, et kostja saab igakuist stabiilset sissetulekut xxx. Hageja teab, et kostja elab P kuuluvas majas ja ei pea tasuma üüri elamispinna eest. Mõlemad lapsed õpivad xxx, S x. klassis ja R-L x. klassis. Hageja hindab ühe lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks summaks vähemalt 3000.krooni. See summa sisaldab vajalikke kulutusi: toidule 1000 kr (keskmiselt 30 päeva kuus, 33 kr päevas); riietele 500 kr ; jalatsitele 200 kr; koolitarvetele 200 kr; huvialaringidele 240 (tütar käib kunstikoolis, kuutasu on 280 kr, poeg käib Saaremaa Spordikoolis tenniseosakonnas treeningute kuutasuga 200 kr); kooli üritustele 100 kr; kultuuriüritustele 100 kr; raamatute jmt ostuks 150 kr; eluasemekuludeks 350 kr; sidekulud 100 kr; ravimitele ja hügieenivahenditele 60 kr. Poeg vajab ortopeedilisi jalatseid ja prille ning allergiaravimeid, millega on seotud täiendavad kulutused. Hageja leiab, et kostja peab kummagi lapse ülalpidamiskuludest kandma poole, s.o 1500 kr kuus, kahe lapse kohta 3000 kr kuus.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja väitel, kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust ka sel ajal, kui nad olid abielus, seetõttu palub hageja lastele elatis välja mõista alates 01.12.2004.a. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. /t.l. 23/. KOHTU SEISUKOHT 2 2-1-371/05 Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama.
lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 (RT III 2004, 12, 155) ja 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja elatise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 3000.- kr kuus so ühele lapsele 1500.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates 1.detsembrist 2004.a. Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt summas 708.- krooni, millise summa on hageja tasunud vandeadvokaat Kersti Põld osutatud õigusabi eest /t.l. 19, 20/. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud pooleks ega ole omapoolset kohtukulude nõuet esitanud /t.l. 23/. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja kulud õigusabile summas 708.- krooni. Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust täiel määral ning hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa s.o. 12x3000 = 36 000.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2800.- krooni. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.