3-24-1766/28

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-24-1766

1. aprill 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
4. Rahuldada määruskaebus.
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
8. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. X esitas
10. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et Tartu Vangla hüvitaks 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju, mis on tekitatud kaebaja regulaarsete täielike läbiotsimistega, sh kaebajal lahti riietatult kükitada laskmisega, selja pöörata laskmisega ja üle tuharate metalliotsijaga liikumisega ajavahemikul
11. oktoober 2023 kuni
12. märts
13. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
14. Tartu Halduskohus edastas
15. juuni
16. a määrusega haldusasja kohtualluvuse korras lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
17. Tallinna Halduskohus rahuldas
18. augusti
19. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta 600 euro riigilõivu tasumise kohustusest.
20. Tallinna Halduskohus jättis
21. juuni
22. a otsusega X kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja suhtes toimunud täielikke lahti riietumisega läbiotsimisi (37 tööpäeva ja kahe proovipäeva jooksul allutati kaebaja täieliku lahti riietumisega läbiotsimisele 33 korda) ei saa pidada ülemääraseks, sest need on olnud põhjendatud ja seega õiguspärased. Juhuvalimi alusel toimuvad lahti riietumisega läbiotsimised välistavad keelatud esemete või ainete elukeskkonda toimetamise. Vanglal ei ole võimalik ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegeleda, mistõttu on põhjendatud ka sagedased läbiotsimised juhuvalimi alusel. Need täidavad preventiivset eesmärki ja heidutavad kinnipeetavaid sellisest tegevusest hoiduma, tagades vangla julgeoleku, sh kaitstes vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Kinnipeetava kompimine läbi riiete ei võimalda alati leida peidetud esemeid. 3-24-1766 Tehniliste vahenditega ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid esemeid. Teenistuskoer aitab leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Seetõttu ei anna vähem intensiivsete vahendite kasutamine sama efektiivset tulemust. Halduskohus möönis, et sagedane lahti riietumisega läbiotsimine võib kujutada sellist väärikuse alandamist, mille puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks mittevaralise kahju hüvitamine, kuid kaebaja ei ole enda õiguste kaitseks kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1).
23. Kaebaja esitas
24. juulil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
25. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas
26. detsembri
27. a määrusega kaebajale menetlusabi andmise (resolutsiooni punkt 1) ja jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta (resolutsiooni punkt 2), andes kaebajale 15 päeva 600 euro riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus pidas apellatsioonkaebuse eduväljavaateid kasinateks, sest vähemalt esmapilgul ei nähtunud, et halduskohus oleks olulisi asjaolusid valesti tuvastanud, materiaalõigust vääralt kohaldanud või menetlusnorme rikkunud määral, mis võinuks kaasa tuua asja vale lahendamise. Samuti ei olnud halduskohus lubamatult tähelepanuta jätnud kohtupraktikat. Ringkonnakohus leidis, et isegi, kui vangla tegevust saaks mingis osas pidada õigusvastaseks, ei oleks mõeldav nõutud suurusega hüvitise väljamõistmine. Seetõttu tuleb menetlusabi andmine lõpetada, sõltumata kaebaja majanduslikust olukorrast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
28. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu
29. detsembri
30. a määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on teinud vea, jättes Riigikohtu seisukoha vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ning RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 tõlgendamisel tähelepanuta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada. Ringkonnakohus on menetlusabi jätkuvuse põhjendatuse kontrollimisel ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi. Kolleegium saadab asja tagasi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 238 lg 2 teine ja kolmas lause).
32. Riigikohtus vaieldakse selle üle, kas kaebaja apellatsioonkaebus on perspektiivitu määral, mis annab aluse lõpetada kaebajale halduskohtu määrusest tuleneva menetlusabi andmise HKMS § 114 lg 2 kohaselt. Kohus kontrollib selle sätte järgi muuhulgas, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik.
33. Ringkonnakohus on VangS § 68 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 ning § 9 lg 1 kohaldamisel jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad (vt ka RKTKm 3-2-1-170-14, p 10). Kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased ja alandavad inimväärikust, isegi kui need toimuvad juhuslikkuse põhimõttel. RVastS § 7 lg 1 ei piira sama seaduse § 9 lg 1 alusel 2