Obsah (8)

§ 168§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtuotsuse tegemise aeg ja 25. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) koht Tsiviilasja number 2-25-119

§ 168lg 2).

7. Jätta menetluskulud G K hagis N K vastu elatise nõudes menetlusosaliste enda kanda (

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 1 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused 1. G K esitas oma seadusliku esindaja kaudu hagi N Ki vastu jooksva ja tagasiulatuva elatise nõudes. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest (24.07.2025). Hageja on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Lapsetoetus summas 80 eurot laekub kostja kontole, laps viibib kostjaga vähem kui 7 päeva kuus. Hageja seaduslik esindaja ei saa lasterikka pere toetust. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude miinimumsummas perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 summas 3 985,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejatele nõuetekohase ülalpidamise andmata 2023. aasta septembrikuust saadik, hageja esitab PKS § 108 kohaset tagasiulatuva elatise nõude ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Hageja on esitanud ülalpidamiskulude nimekirja, mille kohaselt tema eluasemekulud on 150,00 eurot, sidekulud 20,00 eurot, toidukulud 200,00 eurot, riided ja jalanõud 80,00 eurot, vabaaeg/meelelahutus 60,00 eurot, huviharidus 35,00 eurot, õppetegevus 55,00 eurot, transport 50,00 eurot, tervishoid 15,00 eurot, hügieenitarbed 20,00 eurot, taskuraha 40,00 eurot, kokku 725,00 eurot. (dtl 2

1. jj)Kostja vastuväited ja põhjendused 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustuse andes talle ülalpidamist xxx eluaseme näol. Kostja on avaldanud, et nimetatud eluaseme väärtus on eksperthinnangu kohaselt ilma kasutusloata 502 000 eurot ja kasutusloaga 527 000 eurot, selliste majade üürihind jääb 3900-8500 euro vahemikku. Kostja poolt hagejale antav kasutuseelis ületab mitmekordselt hageja jooksva elatise nõudde ning kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ka tagasiulatuvalt. (dtl 21 jj). Kohtu selgitused menetlusosalistele 3. 4. Kohus on selgitanud pooltele elatise väljamõistmise aluseid ja eelduseid, miinimumelatise välja mõistmise eelduseid (PKS § 101) ja elatise vähendamise aluseid (PKS § 102). Samuti on kohus palunud kostjal esitada tõend selle kohta, et pooltel on kokkulepe ülalpidamise andmiseks muul viisil, kui perioodilise raha maksmisega (PKS § 100 lg 1). Kohus on selgitanud pooltele tagasiulatuva elatise nõude esitamise eelduseid (PKS § 108) ja andnud kostjale võimaluse selgitada, kas esineb aluseid tagasiulatuva elatise summa vähendamiseks. (dtl 96) Kostja avaldas pärast kohtu selgitusi, et jääb kõigi oma seniste vastuväidete juurde, st. et ta on andud hagejale ülalpidamist eluaseme näol ning vahetu ülalpidamise rahalise väärtuse kindlaks määramiseks tuleb selgitada välja hageja saadav kasutuseelis. Kostja avaldab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjalt elatist nõudnud, ning et tema arusaamise kohaselt nõustusid nii hageja kui kostja, et eluaseme näol on hageja ülalpidamine kaetud. Kostja avaldab samuti, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on hea usu põhimõtte vastane. Kostja selgitab, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda, sest kostja tööandja ei suuda teda enam tööga 2 varustada ning kostja kaotab peagi oma igakuise sissetuleku. (dtl 103
2. jj)Kohtu seisukoht ja põhjendused 5. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. 11.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab isaga (hageja seaduslik esindaja). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta ei ole lapsele elatist maksnud. Hageja palub kohtul kindlaks määrata tasutava elatise summa. Kohus on pooltele 04.12.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kostja on avaldanud, et tema on andnud lapsele elatist eluaseme aadressil xxx näol. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal ja kostjal on kokkulepe muul viisil kui rahaliste maksetega elatise andmise osas. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

1. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).
2. Kostja on palunud jooksvast elatisest maha arvutada lapse eluasemekulu 75 eurot, kuna kostja on eluaseme hagejale taganud. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolne eluaseme tagamine hagejale PKS § 102 tulenev elatise vähendamise alus. Hageja on selgitanud, et 3 hagis välja toodud lapse vajadus eluasemekulu näol summas 150 eurot ei koosne ainult füüsilisest eluasemest, vaid ka kommunaalkuludest, koduseadmete ja mööbli amortisatsioonist, kindlustusest ning haldus- ja hoolduskuludest. Kohus märgib, et arvestades, et tegemist on 223 m2 suletud netopindalaga elamuga, kus on kostja vastuse kohaselt (dtl 23) vähemalt 5 eluruumi ning mitu vannituba, lisaks saun ja garaaž, on eluliselt usutav, et hageja poolt taotletav elatise komponent 150 eurot eluasemekulude eest on hõlmatud mitmekordselt nimetatud elamu kommunaalmaksetega.
7. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 24.07.2025.a elatis vastavalt PKS §-le 101 lõikele
8. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7 aluseks olevad asjaolud. Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 eest. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuva elatise nõue olemuslikult kahju hüvitamise nõue vaid jooksva elatise nõue, mille kohustatud isik on jätnud tasumata. Kostja ei vaidlusta, et ta ei ole nimetatud perioodil hagejale rahalist elatist tasunud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tema tööandja ei suuda teda varsti tööga varustada ning et kostja kaotab peagi oma sissetuleku. Kohus on selgitanud pooltele, et kõiki oma vastuväiteid tuleb menetluses tõendada (dtl 17, 05.08.2025 menetlusse võtmise määrus). Kohus kordab oma varasemalt avaldatut, et kostja ei ole tõendanud, et pooltel on kokkulepe muul viisil, kui rahaliste maksetega ülalpidamise andmise kohta. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasiulatuv elatis perioodi 24.07.2024 – 23.07.2025 eest summas 3075,66 eurot.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette K K’i pangakontole nr xxx. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 19.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 7060,81 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 20. Kohus on käesolevas menetluses varasemalt jätnud läbi vaatamata B Ki hagi N Ki vastu elatise nõudes.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus jätab menetluskulud B Ki nõudes hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast lahendi jõustumist. 21. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud G Ki nõudes poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud nimetatud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 5