lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 2 järgi võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda 2 2-26-6040 võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
lg 3 sätestab erisusena suhted, mida kohus võib abieluasjas, ülalpidamiseasjas ja muus perekonnaasjas hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida. Vastavalt
lg 3 p-le 4 võib kohus menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Riigikohus on 07.11.2018. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-6491 avaldanud seisukohta (p 12), et hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata
lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades.
lg-s 1 nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea
Hagi tagamisena kostjat elatist maksma kohustamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada alaealisele lapsele menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendanud
Hageja esindaja on põhjendanud, et alates 01.08.2025 elab hageja püsivalt ema juures ja alates sellest ajast kostja lapse ülalpidamises ei osale ning hageja ema kohtuväliselt esitatud nõuet maksta lapsele elatist ei ole kostja nõustunud täitma. Hageja esindaja väitel on hageja igakuised vältimatud kulud 622,77 eurot. Seoses sellega, et kostja lapse ülalpidamises ei osale, on hageja ema majanduslik olukord oluliselt halvenenud ja hageja ülalpidamine on olnud tagatud üksnes tema elustandardi olulise languse ja hageja ema lähikondsete toetuse abil. Perekonnaseaduse (PKS) §§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, peab ta täitma lapse ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. PKS § 101 näeb ette alaealisele elatise arvutamise. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei vabane ja kohus võib vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud summa üksnes mõjuval põhjusel. Vastavalt PKS § 102 lg-le 3 võib kohus elatise välja mõista ka sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Eelnimetatud sätetest tulenevalt on kostjal hageja, s.o oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus ja eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Elatise suuruse, sh elatise arvutamise aluseks olevad asjaolud, selgitab kohus välja kohtumenetluse käigus, mis võtab aga aega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja on põhjendanud, et hageja ülalpidamiseks on vaja tal rahalist abi juba menetluse ajal. Hageja taotleb kostjalt menetluse ajaks elatist 200 eurot kuus. Kohtu hinnangul on sellises ulatuses elatise nõudmine põhjendatud. Menetluse ajaks nõutav elatisesumma on väiksem kui seaduse alusel arvutatud elatise summa ja hetkel ei ole teada, et esineks PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus, mis annaks alust mõista kostjalt välja elatis taotletust väiksemas ulatuses. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise abinõuna kohustab kostjat maksma hagejale elatist 200 eurot kuus alates käesoleva määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb elatis maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole. 3 2-26-6040 Tsiviilasi on jagatud kohtunik Roman Levini menetlusse, kelle eemalviibimise tõttu lahendab hagi tagamise avalduse asendamise korras kohtunik Kristiina Kask. Vastavalt
lg-le 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, pool esitada määruskaebuse.
5. Kohus selgitab, et kui kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida, siis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg-le 2 on õigustatud isikul õigus hagi tagamise määruse alusel saada riigilt kohtumenetlusaegset elatisabi. PHS § 49 lg 3 kohaselt on kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele 100 eurot kalendrikuus ja elatisabi makstakse 150 päeva eest hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Elatisabi saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Sotsiaalkindlustusametile. PHS § 57 lg 1 näeb ette, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.