Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-3892 Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. novembril 2025 edastatuna Tallinna Halduskohtust kinnipeetav X (kaebaja) kaebus Tartu Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. Kaebaja soovib Tartu Vanglalt 10 000 euro suurust hüvitist, sest vangla keelas tal helistamise. Täpsemalt keelati tal helistamine
3. märtsil 2025 ning ajavahemikul
4. märts 2025 kuni
5. märts 2025 ei saanud ta helistada telefoninumbrile, mille osas talle kohaldatud suhtluskeeld
6. märtsil 2025 tühistati. Kaebaja soovib närvikulu ja depressiooni langemise eest hüvitist 5000 eurot ja sama suurt hüvitist varalise kahju eest, sest tema tulevik sõltus nendest kõnedest ja ta jäi tänu vanglale ilma oma lepingulisest advokaadist. Kaebaja soovib ka õigusabi, sest ta on olnud 3-25-3892 pikemat aega vahi all ning ei oma sissetulekut ega töökohta. Kaebuse juurde on lisatud Tartu Vangla
7. märtsi
8. a vastuskiri nr 2-2/2-25/1537-2 ja telefonikõnede väljavõte.
9. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla
10. novembril 2025 kohtule, et seoses helistamise mittevõimaldamisega ajavahemikul
11. märts 2025 kuni
12. märts 2025 numbrile 5227130 ei ole X vanglale kahjunõudeid esitanud. Kohtule edastati ka kaebaja
13. märtsi
14. a pöördumine, mille kohta oli koostatud vastus nr 2-2/2-25/1537-
15. Vangla lisas täiendava infona, et süüdistatav X suhtes kohaldatud lisapiirangud tühistati osaliselt Tartu Ringkonnakohtu
16. märtsi
17. a määrusega (tegelik määruse kuupäev
18. märts 2025 – kohtu märkus) kriminaalasjas nr 1-24-1715 ning määruse alusel võimaldati tal vanglas suhelda telefoni teel oma isaga (telefoninumber Y). Määrus jõustus
19. märtsil
20. Vangla täpsustas
21. novembril 2025, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kahjunõuet ka seoses sellega, et ta ei saanud
22. märtsil 2025 helistada enda esindajale. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja esitab käesolevas asjas hüvitamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 4), milles soovib Tartu Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist kogusummas 10 000 eurot. Kohtule arusaadavalt tekitati kaebajale kahju sellega, et ta ei saanud

1. märtsil 2025 helistada enda esindajale (sellele osutab ka kaebuse juurde lisatud Tartu Vangla
2. märtsi
3. a vastuskiri nr 2-2/2-25/1537-2) ning ajavahemikul
4. märts 2025 kuni
5. märts 2025 ei võimaldanud vangla kaebajal suhelda telefoni teel oma isaga. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla 24. novembri 2025. a ja 25. novembri 2025. a vastustest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglalt hüvitist nõudnud. 6. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu 2 3-25-3892 menetluses olnud. Kaebaja saab seega pärast kohtueelse menetluse läbimist pöörduda hüvitamiskaebusega uuesti kohtu poole.

1. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et osas, milles kaebaja nõuab vanglalt hüvitist seoses asjaoluga, et ta ei saanud
2. a märtsis helistada enda isale, ei ole vangla vastu esitatav hüvitamisnõue kuigi perspektiivikas, sest kaebusest ja Tartu Vangla
3. novembri
4. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale olid seoses kriminaalmenetlusega kohaldatud lisapiirangud helistamisele. Kohtute infosüsteemi andmetel tühistas Tartu Ringkonnakohus
5. märtsi
6. a määrusega lisapiirangud osaliselt, võimaldades kaebajal vanglas suhelda enda isaga, kuid see määrus jõustus alles
7. märtsil
8. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju süüteomenetluses kohaldatud suhtlemispiiranguga, tuleb vastav kahju hüvitamise taotlus esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel ning sellise kahjunõude lahendamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Riigi õigusabi taotluse lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
9. Kaebaja on esitanud taotluse õigusabi saamiseks, mida kohus mõistab riigi õigusabi taotlusena halduskohtumenetluses esindamiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Taotluse kohaselt vajab kaebaja õigusabi, sest ta on pikemat aega vahi all ning ta ei oma sissetulekut ega töökohta. 8.
10. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. 8.
11. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus arvata, et kaebaja ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja saab pärast kohtueelse menetluse läbimist pöörduda vajadusel uuesti halduskohtu poole ning ta ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi, sest halduskohtul on endal kohustus välja selgitada kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ning täita selgitamiskohustus ning juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Riigi õigusabi andmise välistab ka asjaolu, et kaebaja taotleb osaliselt ka mittevaralise kahju hüvitist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

1. Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3