← Eesti

2-06-37755/4

Obsah (4)§ 76§ 100§ 101§ 113

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 15. jaanuar 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-37755 Hag

§ 76lg.

1, 82 lg. 1, 100, 101 taotleb hageja võlgnevuse ja viivise , kokku 3194, 80 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19. 12. 2006.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on

  1. 2002 sõlminud liitumislepingu /t.l. 7/, mille kohaselt hageja osutas kostjale mobiilside teenust. Lepingut sõlmides võttis kostja endale vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) p. 3.2.2 kohustuse tasuda õigeaegselt teenuste arved.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja poolt esitatud arved, kokku summas 1597, 40 krooni, on kostja jätnud tasumata.

§ 101järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.

1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. lk 3 Pooled on vastavalt lepingule lisatud üldtingimuste p. 5.13 leppinud viivise määraks 0,15 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 1597, 40 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Lisaks hageja poolt kantud kuludele on kostja kohustatud tasuma dokumentide väljastamiseks tehtud kulutused riigieelarvesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse alusel. Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.