Obsah (4)

§ 101§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Saaliste Otsuse avalikult teatavaks tegemise 03.02.2026, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsivii

§ 101

sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (20.08.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni (xxx). Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hageja elatise nõudele vastu. Kostja leiab, et elatise alammääras nõudmine ei ole põhjendatud. Kostja sissetulek on 500 eurot kuus, millest ta maksab lapsele elatist 200 eurot kuus. Menetluse käik
2. 07.11.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, muuhulgas kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus määras pooltele tähtaja kuni 21.11.2025 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 28.11.2025 ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.
3. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi.
4. Kostja esitas 07.11.2025 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha 28.11.2025 ja hageja 29.11.
5. 2
6. 13.01.2026 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 13.01.
7. Kohus määras hagi menetleda poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 20.01.2026 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 27.01.
8. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 03.02.
9. Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 esimese lause kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda vanematelt ülalpidamist saama.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − hageja ema ja kostja on alaealise hageja R F vanemad; − hageja elab koos emaga; − hageja eest tasutakse hageja ema kontole lapsetoetust 80 eurot (dtl 69-70).
2. Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (s.o 20.08.2025). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise

§ 101

sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (20.08.2025) kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3

1. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal puudub majanduslik võimekus elatise tasumiseks.
2. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja igakuised kulud on kokku 897 eurot (dtl 3): − eluasemekulud 210 eurot, − kulutused toidule 320 eurot, − kulud transpordile 50 eurot, − sidekulud 30 eurot, − kulud tervishoiule 60 eurot, − kulud hügieenitarvetele 45 eurot, − kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 42 eurot, − kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja − muud vältimatud püsikulutused (sh trenn) 40 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja nõue on antud juhul esitatud

§ 101sätestatud miinimummääras.

Seega ei ole alaealise lapse kulude suurust vaja tõendada. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab hageja ema üüritud, liisitud või hageja emale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib hageja ema olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab hageja ema ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Hageja on kasvueas laps. Kohus leiab, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Kohus leiab, et põhjendatud on kulutused hageja huvihariduse ja oskuste kujundamisel. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud ülalpidamiskulud on põhjendatud. Kohus loeb hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 897 eurot kuus. 12.1. Kuna hageja ei viibi kostja juures, ei kohaldu

§ 101lg 6.

12.2. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. 4 Kohus selgitab, et

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Riik maksab hageja emale lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 69-70). Lapsele makstava lapsetoetusega tuleb elatise kindlaksmääramisel arvestada.

1. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Senini on kostja tasunud hagejale elatist 200 eurot kuus kuni 12.09.2025 (dtl 15-16). Eeltoodust nähtub, et kostja on hagejale elatist tasunud seaduses ettenähtust vähem. Puudub vaidlus, et kostja ei ole kohtu poolt märgitud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.
2. Kohus selgitab pooltele, et lisaks

§ 99

lg-tes 1 ja 2 sätestatule tuleb lapse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt

§ 101sätestatud suuruses.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 13). Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagi kohaselt on hageja seadusliku esindaja sissetulek palk 1420 eurot (neto), lapsetoetus 80 eurot ja renditulu 400 eurot. Kostja hagivastuse kohaselt on tema sissetulekuks palk 500 eurot (neto) (dtl 2730). Kostja on märkinud, et väikese sissetuleku tõttu ei saa ta lapsele elatist maksta

-is sätestatud miinimumsummas. 08.10.2025 kohtunõudega teostas kohus TsMS § 230 lg 5 alusel päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate varalise seisundi hindamiseks. Hageja ema igakuiseks sissetulekuks on töötasu xxxlt (dtl 42) 1800 eurot (bruto; dtl 100-101), peretoetus 80 eurot Sotsiaalkindlustusametilt ja üüritasu 400 eurot, kuid lisaks eeltoodule nähtuvad kohtule hageja ema Swedbank AS-i pangakonto nr xxx väljavõttelt (dtl 142-169; lõppsaldo 14.10.2025 seisuga 332,54 eurot) igakuised sularaha sissemaksed ja laekumised kolmandatelt isikutelt (nt xxx kokku 800 eurot) ning hageja ema omandis olevalt ettevõttelt xxx-lt vahemikus 2800 eurot (dtl 44). Hageja emale kuulub 2 kinnisasja xxx ja xxx (dtl 45), mille puhul on tegemist pere elukohaga. Samuti on Transpordiameti teatel hageja ema omandis sõiduauto xxx, 2009 a (dtl 5 47). 29.11.2025 seisukohas selgitas hageja ema, et täiendavad laekumised tulenevad hageja ema rahalisest abist, xxx kontode vahelistest tehnilistest ülekannetest ning juhuslikust käsitöö müügist. Sularaha sissemaksed pärinevad hageja emalt. xxx ülekanded on varasema laenu tagasimaksed hageja emale ning ei ole hageja sissetulekud. xxx ülekanded on kontode vahelised liikumised ja mitte ettevõtlustulu. xxx kinnisasi on välja üüritud hageja emale ning üüritulu on kohtule esitatud. xxx korter on hageja ema ja lapse elukoht ega too lisatulu. Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on hageja emaks/seaduslikuks esindajaks A T, on hageja eelduslikult silmas pidanud „hageja ema rahalise abi“ all hageja vanaema T Te (T), kellelt vastavad raha laekumised vahemikus 25-705 eurot ka nähtuvad. Lisaks esitas hageja ema kohtule andmed enda hariduse ja senise töökogemise kohta (dtl 207-208). Kuivõrd hageja ema on selgitanud

1. isikutelt (xxx T T ja xxx) laekunud ülekandeid, arvestab kohus ainult T Telt laekunud ülekanded hageja ema sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on hageja ema igakuisteks sissetulekuallikateks töötasu, peretoetus, üüritulu ja T Te poolt tehtud ülekanded (s.o rahaline abi). Kostja igakuine sissetulek on töötasu xxx 518,67 eurot (bruto; dtl 102), kuid täiendavalt nähtuvad kohtule Swedbank AS-i pangakontolt nr xxx (dtl 124-140; sissetulekud 6971,08 eurot, väljaminekud 23 482,96 eurot ja lõppsaldo 14.10.2025 seisuga 44,68 eurot) laekumised ettevõttelt xxxvahemikus 8-420 eurot ja mõningad laekumised kolmandatelt füüsilistelt isikutelt (nt xxx kokku 158 eurot, xxx 50 eurot ja xxx 700 eurot). Nii eelnimetatud kui ka kontolt nr xxx nähtuvad kohtule muuhulgas hasartmängudega seonduvad kanded (xxx ja xxx). Lisaks omab kostja Swedbank AS-is limiidikontot nr xx (krediitkaardi kasutamise leping nr 15-xxxRK, mille laenujääk on -1977,33 eurot; dtl 113; dtl 170-183; sissetulekud 8021 eurot, väljaminekud 9680,60 eurot), millelt nähtuvad kostja poolt sularaha väljavõtmised vahemikus 70-400 eurot ja hasartmängudega seonduvad kanded (xxx). Kostja on ettevõtte xxx (reg nr xxx) omanik (dtl 35). Lisaks kuulub kostjale erinevaid sõidukeid (dtl 38-41), aktsiaid (väärtpaberikonto nr xxx, mille jääk on: xx- 8 tk, xxx- 30 tk, xxx- 111 tk; dtl 37; dtl 113) ja kinnisasi xxx (kostja elukoht; dtl 36). 28.11.2025 vastuses selgitas kostja, et aktsiad on miinuses (dtl 199-200; dtl 201-202), sõidukid romud ja kohtutäiturite poolt arestitud ning äriühing sundlõpetamisel. Vastavalt 07.11.2025 kohtunõudele ei ole kostja selgitanud
2. isikutelt laekunud ülekandeid, mistõttu arvestab kohus eeltoodud summad samuti kostja sissetuleku hulka. Kohtule nähtuvalt on kostja arvestatavateks igakuisteks sissetulekuallikateks laekumised xxx (töötasu) ja
3. isikute poolt tehtud ülekanded. 07.11.2025 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et elatise väljamõistmine alla

§ 101

sätestatud määra on võimalik juhul, kui elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või ka olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal peale hageja teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja on tööealine ja -võimeline. Lisaks ei ole kostja töötuna arvel (dtl 75-76). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt ei vabasta üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Vastavalt 07.11.2025 kohtunõudele ei ole kostja esitanud kohtule andmeid oma hariduse ega senise töökogemise kohta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks kostja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. 6 Käesoleval ajal on hageja elukoht ema (s.o hageja seaduslik esindaja) juures. Seega annab vahetut ülalpidamist hagejale antud juhul hageja ema ja kostja, kes ei ela hagejaga koos, peab andma hagejale ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks alaealisele hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta elatis üldse väljamõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad hagejale anda ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele.
2. Kohus selgitab hageja emale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud hagi kostjalt igakuise elatise

§ 101

sätestatud miinimumsumma muutuvas suuruses alates hagiavalduse esitamisest (20.08.2025) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 kuud x 301,74 eurot). Menetluskulude jaotus 18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik 7