Obsah (5)

§ 23§ 68§ 26§ 268§ 24

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-710 Määruse kuupäev 16. märts 2026 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 19. märtsil 2026) Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Polit

) § 15 lg 1 alusel kinni.

1. PPA lühendas
2. märtsi
3. a otsusega X-ile
4. märtsi
5. a lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse tähtaega ning muutis lahkumisettekirjutuse alates
6. märtsist 2026 sundtäidetavaks.
7. PPA Lõuna prefektuur esitas
8. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule taotluse saada

§ 23

lg 1 p 1 alusel luba X kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 4.

1. PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud tuvastasid
2. märtsil 2026 Valgas, et X viibis Tallinn-Riia rongis. PPA oli võtnud
3. märtsil 2026 X isikut tõendava dokumendi lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks hoiule, kuid tagastas dokumendi pärast seda, kui X ostis endale samal päeval lennupileti Istanbuli. X oleks pidanud lahkuma Eestist
4. märtsil 2026 kl 18:55 väljuva lennuga Istanbuli, kuid ta ei teinud seda. X väitis
5. märtsi
6. a kontrolli käigus, et ta on teel Riiga sõbra juurde. Kuna X-il puudub õiguslik alus Schengeni alal viibimiseks, kavatseb PPA saata ta kodakondsusjärgsesse riiki, s.o Venezuelasse. 4.
7. X kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks. Tema suhtes esineb põgenemise oht

§ 68p 6 tähenduses.

PPA peab X käitumise põhjal tõenäoliseks, et ta ei soovi täita lahkumisettekirjutust, vaid soovib pöörduda ilma loata Hispaaniasse. Põgenemisohule osutab ka tema suhtumine viibimisõiguse tingimustesse – ta viibis Schengeni alal ebaseaduslikult 330 kalendripäeva. X väitel tuli ta Euroopa Liitu turismi eesmärgil, kuid rahaliste raskuste tekkimisel asus ta siin töötama. Tulenevalt pikaajalisest ebaseaduslikust viibimisest, isiku vastukäivatest ütlustest ja tegudest ei ole välistatud, et vabaduses viibides lahkuks ta Eestist mõnda teise Schengeni riiki. 4.3. X suhtes ei piisa

§-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisest, sest need ei taga põgenemisohu tõttu tema kättesaadavust väljasaatmise lõpuleviimiseks. Tal puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu pole võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. 4.

1. PPA-le teadaolevalt ei ole X turvalisuse ja tervisekaalutlustega. kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema
2. Kohus rahuldas
3. märtsi
4. a istungil PPA loataotluse, vormistas määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning kuulutas määruse resolutsiooni suuliselt. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus täiendab käesoleva määrusega
6. märtsi
7. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga (HKMS § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3). 7.

§ 23

lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. Halduskohus otsustab väljasaadetava kinnipidamise halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi (

§ 26lg 1).

2 3-26-710 Loa saamiseks peab PPA esitama taotluse kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2). 8.

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 23

lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

1. PPA on esitanud kohtule haldustoimingu tegemise loa taotluse nõuetekohaselt: kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
2. PPA esitatud materjalidest nähtuvalt viibib X Eestis ebaseaduslikult. PPA tegi talle
3. märtsil 2026 lahkumisettekirjutuse ning muutis selle
4. märtsil 2026 kohe sundtäidetavaks (digitoimiku lehed (dtl) 25–27 ja 38). Seega on X väljasaadetava staatuses.
5. PPA taotleb X kinnipidamist

§ 23lg 1 p 1 alusel.

Nimetatud sätte alusel on välismaalase kinnipidamine lubatav, kui esineb tema põgenemise oht. PPA taotlusest nähtuvalt tugineb PPA põgenemisohu sisustamisel

§ 68p-le 6.

Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 11.

1. Kohtu hinnangul järeldas PPA X hoiakutest ja käitumisest põhjendatult, et ta ei soovi Eestist lahkumise kohustust nõuetekohaselt täita. PPA kohustas
2. märtsi
3. a lahkumisettekirjutusega X-i lahkuma Eestist Venezuelasse hiljemalt
4. aprillil 2026 (dtl 25–27). Lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks võttis PPA X passi
5. märtsil 2026 hoiule (dtl 22). Kuna X ostis samal päeval pileti
6. märtsi
7. a Tallinn-Istanbul lennule (dtl 29), andis PPA hoiule võetud passi talle tagasi. Kirjeldatud olukorras pidi X-ile olema arusaadav, et tal tuli Eestist
8. märtsi
9. a Tallinn-Istanbul lennuga lahkuda. Eestist Lätti suundumist ei saa lugeda
10. märtsi
11. a lahkumisettekirjutuse täitmiseks. X väitel ei läinud ta
12. märtsil 2026 Istanbuli lennule põhjusel, et tal ei olnud võimalik lennule registreerumise käigus oma pagasi eest sularahas tasuda (istungi protokoll, 00:22:57). Tema selgituste kohaselt tegelesid nad kaaslasega lennule registreerumisega
13. märtsi
14. a hommikul (istungi protokoll, 00:48:28 ja 00:50:24). Kuna lennuki väljalennuaeg oli kl 18:55, jäi X-il seega pagasiga seotud probleemi lahendamiseks mitu tundi aega. Võttes arvesse, et X viibis probleemi ilmnemisel Tallinnas, olnuks mõistlik suunduda lennujaama uurima, kas pagasi eest on võimalik tasuda sularahas. Tallinnas raudteejaamast lennujaama suundumine olnuks Riiga sõbra juurde sõitmisest tunduvalt odavam – seda enam, et hiljem tulnuks tõenäoliselt osta uus lennupilet. Kohus võtab arvesse sedagi, et X ei võtnud Istanbuli lennule registreerumisel tekkinud probleemi lahendamiseks politseiga ühendust, kuigi tal oli tema enda kinnituse kohaselt PPA telefoninumber olemas (istungi protokoll, 00:47:33). Kahtlemata võis puudulik keeleoskus raskendada ametnikega suhtlust (istungi protokoll, 00:43:34), kuid see asjaolu ei saanud olla takistuseks, võttes arvesse, et X on viibinud Eestis üle ühe kuu ning on suutnud siin oma olmeküsimusi lahendada. Kohus võtab arvesse sedagi, et X soovib tõenäoliselt naasta Hispaaniasse: X ütluste kohaselt on tema elukaaslane Hispaania kodanik ning tal oli kavas saada Hispaanias sissekirjutus (istungi protokoll, 00:21:09). Nimetatud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et X ei soovinud
15. märtsil 2026 Venezuelasse 3 3-26-710 tagasi pöörduda. Kohus peab usutavaks, et X Schengeni alalt lahkumist. soovis Tallinnast Riiga suundudes vältida Võttes arvesse asjaolusid, mille tõttu X loobus
16. märtsil 2026 Istanbuli kaudu Venezuelasse sõitmast, peab kohus tõenäoliseks, et X ei täidaks vabaduses viibides lahkumisettekirjutuses pandud kohustust lahkuda Venezuelasse. Seda tõenäosust suurendab asjaolu, et X on viibinud Schengeni alal ebaseaduslikult juba pikemat aega – PPA andmetel ligikaudu 330 kalendripäeva. Kuna X on juba püüdnud Eestist lahkumisettekirjutuses kindlaksmääratud tingimusi eirates lahkuda, saab pidada tõenäoliseks, et ta lahkuks vabaduses viibides Eestist mõnda teise Schengeni riiki. 11.
17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X suhtes esineb põgenemisoht (

§ 23

lg 1 p 1 koosmõjus

§ 68p-ga 6).

12. Isiku kinnipidamine on põhjendatud üksnes juhul, kui väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg 11).

Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed X põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu ebatõhusad. PPA on loataotluses põhjendatult esile toonud, et X-il puudub Eestis kindel elukoht, mistõttu pole võimalik kohustada teda elama kindlaksmääratud elukohas. Võttes arvesse, et X on reisinud Euroopa Liidus õigusliku aluseta, ei pea kohus piisavalt tõhusaks meetmeks ka tema reisidokumendi hoiule võtmist. Märkimisväärse põgenemisohu tõttu oleks ka majutusasutusse paigutamine ebatõhus meede. 13. Isiku kinnipidamine peab olema ka muus osas kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (

§ 23lg 11).

Kohtule pole teada X suhtes asjaolusid, mille tõttu ei tohiks teda kinnipidamiskeskusesse paigutada. Ta tõi kohtuistungil esile, et tema keha ei talu vanglatoitu ning kinnipidamiskeskuses ei pruugi olla häid pesemis- ja söögitegemise võimalusi (istungi protokoll, 00:29:59). Need asjaolud siiski ei takista tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist, sest väljasaadetavale on tagatud tema terviseseisundile vastav toitlustamine (

§ 26

7) ning sauna, vanni või duši kasutamine on võimalik vähemalt üks kord nädalas (

§ 268). 14.

Tagamaks lahkumisettekirjutuse nõuetekohane täitmine (s.o lahkumine Venezuelasse) ja selle ettevalmistamise korraldamiseks piisava aja tagamist, peab kohus põhjendatuks lubada Xi kinni pidada kuni kaks kuud. 15. Eeltoodust tulenevalt annab kohus

§ 23

lg 11 alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. maini 2026 (k. a). Juhul, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub, isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus või tema väljasaatmine muutub perspektiivituks või võimatuks, tuleb puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 24lg-d 11 ja 3).

4 3-26-710 (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5