Obsah (7)

§ 275§ 15§ 16§ 218§ 203§ 56§ 47

Väärteoasi nr 4-25-3549 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 11. veeburar 2026. a Väärteoasja number 4-25-3549 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Teele Ma

) § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot.

1. Otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta ajavahemikus jaanuarist kuni augustini 2025, olles kinni peetav Tartu Vanglas, solvas ja alandas korduvalt vanglaametnikke seoses nende ametikohustuste täitmisega. Samuti heidetakse menetlusalusele isikule ette vangla vara tahtlikku kahjustamist mitme eraldiseisva episoodi 1 käigus, sealhulgas tahvelarvuti, WC-ukse, kraanikausi, peegli ja muude kambri elementide lõhkumist, kusjuures igas üksikepisoodis tekitatud varaline kahju jäi alla 4000 euro.
2. Egon Raasild esitas 25.09.2025 kaebuse. Kaebuse kohaselt pole vaidlust selles, et ta vanglaametnikke solvas ja lõhkus vanglale kuuluvat vara, vaid selles, et kas polnud võimalik väärteomenetlus lõpetada VtMS § 30 lg 1 alusel täielikult või osaliselt.
3. 18.12.2026 esitas kaebaja kohtuniku taandamistaotluse.
4. 29.09.2025 esitas kaebaja ekspertiisitaotluse, kaitsja määramise taotluse.
5. 25.11.2025 esitas kaebaja taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks.
6. 29.12.2025 esitas kaebaja tõendite kogumise taotluse, milles palus üle kuulatada erinevaid tunnistajaid ja uurida kõiki vormi- ja valvekaamera salvestisi.
7. Kohus pidas istungi 13.01.
9. Kohtumenetluse käigus kuulati üle mitmed vanglaametnikud, sh L. P., R. L., S. L., M. K., R. A., S. K., K. T., K. P., R. M. ja teised, kes andsid ütlusi menetlusaluse isiku käitumise, kasutatud väljendite, vara kahjustamise asjaolude ning nende sündmuste isikliku ja ametialase mõju kohta. Samuti uuriti dokumentaalseid tõendeid – vanglaametnike ettekandeid, kahju hindamise akte ja teabesalvestise vaatluse protokolli. Lisaks vaadeldi vanglaametnike kehakaamera salvestisi. Menetlusaluse isiku taotlused täiendavate tõendite kogumiseks jättis kohus protokolli kantava määrusega rahuldamata.
10. Menetlusalune isik andis ütlusi, milles ta mitmete vara kahjustamise episoodide osas möönis teo toimepanemist, kuid vaidlustas osaliselt solvangute sisu, adressaadid ja konteksti. Samuti viitas menetlusalune isik vanglaametnike väidetavalt ebaõigele või provotseerivale käitumisele ning taotles mitmete videosalvestiste uurimist, pidades oluliseks selgitada, kas ja millisel määral on talle etteheidetud solvangud objektiivselt aset leidnud. KOHTU SEISUKOHT
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Egon Raasilla ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistajad, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ja
13. septembri 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650025000017 muutmata.
14. Tunnistaja L. P. kirjeldas, et 26.01.2025 pärast teenistusliku sekkumise lõppu sülitas menetlusalune isik tema suunas ning süljepritsmed tabasid tema näopiirkonda, kätt ja riideid. Tunnistaja rõhutas, et ta tajus seda tegu alandavana riigiametniku suhtes. Ühtlasi kirjeldas tunnistaja seda, et Egon Raasild lõhkus samal päeval ära tahvelarvuti. L. P. sama päeva ettekanne vangla direktorile kinnitab tegude toimepanemise aega ja kohta. 10.03.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis tahvelarvuti lõhkumisega kahju summas 850,18 eurot. Nii sülitamine kui ka lõhutud tahvelarvuti olid näha ka kehakaamera videosalvestiselt viidatud kuupäevast.
15. Tunnistaja J. M. selgitas, et Egon Raasild viskas oma toidukausi mõlki. Tunnistaja 07.04.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 23.02.2025 ja 26.03.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 4,41 eurot. Kehakaamera salvestis kinnitab tunnistaja ütlusi. 2
16. Tunnistaja R. M. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambri WC ukse ära. Tunnistaja 12.03.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 12.03.2025 ja 07.04.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 60,25 eurot.
17. Tunnistaja K. P. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambri peegli ära. Tunnistaja 21.03.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus sündmus 21.03.2025 ja 26.03.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 5,56 eurot.
18. Tunnistaja D. S. selgitas, et Egon Raasild lõhkus kambris mingid asjad ära, kuid ei mäletanud midagi täpsemalt. Tunnistaja 09.04.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt lõhkus kinnipeetav 09.04.2025 kambris kraani ja 11.04.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 287,73 eurot.
19. Tunnistaja R. L. selgitas, et Egon Raasild lõhkus millalgi
20. aasta kevade poole kambris ära kraanikausi. Tunnistaja 08.05.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus kraanikausi lõhkumine 08.05.2025 ja 09.05.2025 koostatud kahju hindamise akti kohaselt tekkis kahju summas 28,10 eurot. Kehakaamera salvestis kinnitab tunnistaja ütlusi.
21. Lisaks meenutas tunnistaja R. L. kohtus, et Egon Raasild kasutas tema suhtes väljendeid nagu „piider“ ka küsis, et „kas tulid siia munni imema või“. Tunnistaja selgitas, et ta tundis end sellises olukorras isiklikult solvatuna ning et solvangud kahjustasid tema ametialast autoriteeti kolleegide ees, andes ühtlasi signaali, et ametnikku võib karistamatult alandada. Tunnistaja 06.06.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus solvamine 06.06.2025 ja sündmus salvestati kehakaameraga nr
22. Istungil vaadeldi ka seda salvestist ja salvestiselt nähtu ja kuuldu kinnitavad tunnistaja ütlusi.
23. Tunnistaja S. L. meenutas istungil, et Egon Raasild solvab teda alatihti. Täpsemalt kirjeldas ta kolme juhtumit. Esimese puhul meenus talle, et Egon Raasild solvas teda sõnadega „piider, mine munni, värdjas“. Teisel juhul enam vähem samade sõnadega. Kolmandal juhul lisandusid „tahad munni imeda“, „tõmba nahhui piider“. Kõigi kolme sündmuse kohta on tunnistaja koostanud vangla direktorile ettekanded. Ettekannete kohaselt toimusid solvamised 03.06.2025, 28.07.2025 ja 02.08.2025 (ettekanded on koostatud samadel kuupäevadel sündmustega). Istungil vaadeldud kehakaamera videosalvestised kinnitavad tunnistaja ütlusi.
24. Tunnistaja M. K. kirjeldas, et kuulis sektoris liikudes läbi kambriukse karjutud väljendit „kuradi libu, too mulle ravimid“. Tunnistaja rõhutas, et solvang oli suunatud tema soo ja isiku vastu ning ei kujutanud endast ametialase tegevuse sisulist kriitikat. Tunnistaja kirjeldas, et ta tundis end sellise väljenduse tõttu alavääristatuna ja alandatuna just naisametnikuna, eriti arvestades olukorra avalikku iseloomu. Tunnistaja 06.06.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus solvamine 06.06.
26. Tunnistaja R. A. kirjeldas, et kuulis olmeruumi aknast hüütud solvavat väljendit „A., tead ka, milline piider sa oled“, mille ta omistas Egon Raasillale hääle äratundmise põhjal. Tunnistaja rõhutas, et teda solvas eelkõige solvangute avalik iseloom ja asjaolu, et solvang oli suunatud tema autoriteedi õõnestamisele teiste kinnipeetavate ees. Tunnistaja 01.08.2025 vangla direktorile koostatud ettekande kohaselt toimus solvamine 01.08.
27. Asjas on 18.09.2025 koostatud ka teabesalvestise vaatlusprotokoll, mis kinnitab tunnistaja ütlusi ja millelt nähtub Egon Raasild, kes ühel hetkel on surunud oma näo lahtise akna ligi.
28. Tunnistajad S. K. ja K. T. kirjeldasid Egon Raasilla kirjalikke pöördumisi, milles vihjati nende seksuaalsuhetele kolleegidega ning süüdistati neid kuritegude „kinnimätsimises“. Mõlemad tunnistajad rõhutasid, et pöördumised ei olnud sisuline kriitika, vaid ründasid nende 3 isiklikku moraali ja ametialast ausust. Täpsemalt kirjutas Egon Raasild vangiportaali vahendusel: „S. K., mitu korda R. L. sulle munni andis, et sa asja kinni mätsisid“ ja „K. T., mitu korda S. L. sulle munni andis, et sa kõik kinni mätsisid“. Nähtub see kõik 25.08.2025 vangla direktorile koostatud ettekandest ja ettekande kohaselt toimusid solvamised 19.08.
29. Tunnistajad kirjeldasid, et nad tundsid end selliste pöördumiste tõttu isiklikult alandatuna ning oma ametialast usaldusväärsust kahjustatuna. 24.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 25. Vaidlust ei ole selles, et tunnistusi andnud vanglaametnike näol on tegemist avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitsid Egon Raasillaga kokku puutudes oma ametikohustusi.

Jääb küsimus, kas Egon Raasild võimuesindajaid ka solvas.

1. Kohus loeb Egon Raasilla öeldud solvangud vanglaametnikele tõendatuks. Kuigi Egon Raasilla sõnul ta M. K. ei solvanud, usub kohus tunnistaja sõnu ja loeb ka selle solvangu tõendatuks. Pole põhjust vanglaametniku väidetes kahelda, kohe samal päeval on ta koostanud ka ettekande vangla direktorile.
2. Veel on vaja tuvastada, kas Egon Raasilla väljendid vanglaametnike suunas riivasid ka viimaste au ja väärikust. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 3-1-1-3-05 p 7.1). Õiguskirjanduses on leitud, et solvamine on tegu, mis riivab kannatanu n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt isiku pihta sülitamine, keskmise sõrme näitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 115 punkt 7).
3. Egon Raasilla kasutatud sõnad on nende adressaatidele mõistliku keskmise kõrvaltvaataja aspektist solvavad. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav, et vanglaametnikud tundsid ennast Egon Raasilla sõnade tõttu solvatuna. Tegu ei olnud ühekordse juhtumiga, vaid neid episoode on olnud mitmeid.
4. Kohtu hinnangul ei pea solvanguid lõputult taluma, sh ka valvurid mitte. Egon Raasild õõnestas oma lugupidamatu sõnakasutuse ja käitumisega vanglaametnike autoriteeti. Sellega on

§ 275lg 1 objektiivne teokoosseis täidetud.

30.

§ 275

lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt

§ 15lg-st 3.

Kohtu hinnangul pani Egon Raasild väärteod toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Kasutatud sõnadega näitas Egon Raasild üles oma meelsust valvurite tegevuse suhtes ning seadis solvangud endale eesmärgiks, st ta tahtis, et tema kasutatud väljendid vanglaametnikke solvaksid. 31.

§ 218

lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse 4 ette vastutus võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud kahju, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku õiguse vastu. Seega tuleb kindlaks teha, kas etteheidetav tegu vastab

§ 203lg 1 kirjeldatud koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Kokkuvõttes taandub praeguse juhtumi puhul küsimus sellele, kas Egon Raasild rikkus või hävitas võõrast asja. Vastus küsimusele on jaa, ehk et Egon Raasild lõhkus korduvalt temale võõrast vara ja peab selle eest vastutama. Asjade lõhkumised on tuvastavad tunnistajate ütluste pinnalt ning asjade väärtuste kohta on koostatud kahju hindamise aktid. 32. Ka

§ 218

lg 1 on väärteokoosseis, mistõttu saab selle toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt

§ 15lg-st 3.

Kohtu hinnangul pani Egon Raasild väärteod toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Tunnistajate ütlustest nähtuvat soovis ta vangla vara lõhkuda ja seadis selle vara hävitamise ja lõpuks ka hävinemise endale eesmärgiks. 33. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteod õigesti kvalifitseerinud. 34.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 35.

§ 275

lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 47lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon Raasillale määratud rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 560 eurot. Seega on Egon Raasillale määratud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda edaspidi vangistuses korrektselt käituma ning hoiduma vanglaametnike solvamisest. 36.

§ 218

lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 47lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Egon Raasillale määratud rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 560 eurot. Seega on Egon Raasillale määratud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Egon Raasilda edaspidi vangistuses korrektselt käituma ning hoiduma vangla vara lõhkumisest.

1. Alternatiivselt taotles Egon Raasild, et kohus lõpetaks tema osas menetluse VTMS § 30 lg 1 järgi. Kohus seda tegema nõus ei ole, sest ei ole Egon Raasilla süü väike, ega ole tegemist ka asjaga, milles puuduks avalik menetlushuvi. Egon Raasild solvas korduvalt vanglaametnikke ja tegi seda kavatsetult, sellisel juhul ei ole tegemist väikese süüga. Lisaks ei saa öelda, et riigivõimu esindajate solvamine oleks asi, mille suhtes tuleb väljendada ükskõiksust. See omakorda peegeldab arusaama, et asjas on avalikkuse huvi ja ühiskond ei 5 aktsepteeri riigivõimu vastast käitumist. Ka riigi vara hävitamine ei saa jääda riigipoolse reaktsioonita.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla
3. septembri 2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650025000017 muutmata ja Egon Raasilla kaebuse rahuldamata.
4. VTMS § 26 lg 4 sätestab, et ainuisikuliselt väärteoasja arutav kohtunik esitab taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis. Egon Raasilla taandamistaotluse järgi tuleb kohtunik taandada põhjusel, et ta on jätnud lahendamata kõik tema taotlused ja on alust arvata, et on jälle Tartu Vangla käest altkäemaksu võtnud nii nagu tegi ta juuni
5. Lisaks ei ole kohtunik erapooletu ja seda näitas ka
6. juuni 2024 kohtuistung, kus ühtegi tõendit ei olnud ja tunnistaja midagi ei mäletanud ja kohtunik kaebaja alusetult süüdi tunnistas.
7. Kohus leiab, et taandamiseks alust ei ole, sest kohus ei ole olnud erapoolik. Menetluse kestel vastu võetud otsustused on olnud seaduslikud ja taotlused said läbi arutatud istungil. Altkäemaksu pole ka kohus võtnud ja viidatud otsus on tehtud tõenditele tuginedes ja seda on olnud võimalik ka edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 6