← Eesti

1-18-1548/62

Obsah (4)§ 121§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27. mai 2020 Kohtuasja number 1-18-1548 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Y.C Ladva (isikukood XXX) vangistusest

) § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti L. Ladva süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti L.

Ladvale liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ehk 8 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.

detsembri 2015 otsusega mõistetud kandmata vangistus 1 aasta ja 9 kuud ning talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 5 kuud vangistust. L. Ladva karistusaeg algas

  1. novembril 2018 ja lõppeb
  2. aprillil
  5. märtsil 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid L. Ladva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. aprilli 2020 määrusega L. Ladva vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osa võtnud majandustöödest ja läbinud sotsiaalprogrammid „Pere- ja paarissuhte vägivalla vähendamine“ ning „Jõud muutuda“. Samuti on maakohtu hinnangul positiivne, et L. Ladval on vabanemise korral võimalik asuda MTÜ Tartu Taaskasutus poolt pakutavale elamispinnale. Samas on L. Ladva puhul palju ka sellist, mis räägib tema vabastamise vastu. L. Ladva omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja talle anti võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, täites kontrollnõudeid. Hoolimata sellest pani L. Ladva katseajal toime uued kuriteod, mis oma sisult on veel raskemad, s.o teda karistati enda elukaaslase suhtes toime pandud isikuvastastes kuritegudes. L. Ladva õiguskuuletust näitab ka tõsiasi, et L. Ladva ei ilmunud vabatahtlikult kinnipidamiskohta karistust kandma ja tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Lisaks leidis maakohus, et L. Ladva puhul on riskiks ka alkohol, kuna kõik viimased kuriteod on L. Ladva toime pannud joobeseisundis. Lisaks rikkus ta sealjuures kohtu poolt määratud keeldu alkoholi tarvitada. Arvestades eeltoodut, püsib maakohtu hinnangul jätkuvalt oht, vabaduses alkoholi tarvitades ning probleemidesse sattudes võib L. Ladva nende lahendamiseks kasutada vägivalda ning seega panna toime uusi kuritegusid.
  9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L. Ladva, kes palub kohtumääruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. L. Ladva hinnangul ei vasta tõele vangla iseloomustuses toodud faktilised asjaolud. Ühtlasi on iseloomustuses välja toodud vaid negatiivne. Vangla iseloomustuses puuduvad andmed selle kohta, et L. Ladva on edukalt läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja käesolevalt viibib avavanglas, mille kohta on olemas ka teabenõue, mis on lisatud kaebuse juurde. Sellest tulenevalt soovib L. Ladva, et tema ennetähtaegse vabastamise taotlus vaadataks läbi uute tõeste faktide põhjal. Ringkonnakohtu seisukoht 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Tartu Maakohus ei ole L. Ladva tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistada.
  3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras kohus vajalikku tähelepanu ka positiivsele: L. Ladva heale käitumisele ja töötamisele vanglas, sealjuures läbitud sotsiaalprogrammidele ning võimalusele asuda vabaduses elama MTÜ Tartu Taaskasutus poolt pakutavale elamispinnale. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus kaebuses tooduga nagu oleks vangla iseloomustuses kajastatud andmed valed või seal kajastatu üksnes negatiivse alatooniga. Vangla iseloomustuses on olemas ülevaade L. Ladva individuaalse täitmiskava raames püstitatud eesmärkidest ja läbitud rehabiliteerivatest tegevustest. Kuigi vangla poolt koostatud iseloomustuses puuduvad tõepoolest andmed L. Ladva ümberpaigutamise kohta avavanglasse, ei oma eeltoodu tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ka määravat kaalu, kuna eeltoodud, suhteliselt positiivne asjaolu, ei kaalu siiski üle L. Ladvat iseloomustavaid negatiivseid aspekte, mis räägivad tema vabastamise kahjuks. 2

(3)
  1. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
  3. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).
  4. L. Ladva omab karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust, millest esimesel korral karistati teda mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja teisel korral enda elukaaslase vastu toime pandud kuritegudes. Teisisõnu on L. Ladva toime pannud nii liikluskuriteo kui ka isikuvastased kuriteod. Oluline on ka see, et teod enda elukaaslase vastu pani L. Ladva toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, s.o eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses L. Ladvat seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks küllaltki kindel alus arvata, et L. Ladva hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegiumil küllaldast veendumust, et L. Ladva ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades L. Ladvat ükskõiksust õigusnormide täitmise osas, tagaks teda ümbritsevate isikute ohutuse.
  5. Ka ei saa mööda vaadata L. Ladva alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et L. Ladva on kuritegusid toime pannud valdavalt alkoholijoobes. Vangla poolt koostatud iseloomustusest selgub, et L. Ladva tarvitas alkoholi regulaarselt, pika perioodi vältel ja suures koguses. Iseloomustuse kohaselt küll mõistab L. Ladva alkoholiga seotud negatiivseid aspekte, kuid pisendab probleemi tõsidust. Ühtlasi ei ole L. Ladva ka kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogramme, mis oleksid suunatud alkoholi tarvitamisega seotud kahjulike mõjude teadvustamisele ja sellele, kuidas edaspidiselt alkoholist hoiduda. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et L. Ladva oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline alkoholist eemale hoidma.
  6. Tuginedes eeltoodule, saab öelda, et L. Ladva retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
  7. L. Ladva taotluse määrata talle määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras kaitsja jätab ringkonnakohus rahuldamata. Esiteks ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus juriidiliselt keerukaks ega vaja ilmtingimata vastava juriidilise haridusega isiku osavõttu. Teiseks on L. Ladva esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse, kus on välja toodud tema arvates võimalikud puudused ja minetused maakohtu määruses. Seega saab L. Ladva tegelikkuses enda õiguste kaitsmisega käesolevas määruskaebemenetluses edukalt hakkama ja ei vaja ka sel põhjusel endale riigi õigusabi korras kaitsjat.
  8. Seega ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  9. aprilli 2020 määruse muutmata ning L. Ladva määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.