KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-1548 (kohtueelse menetluse nr 17261000906) Kohtukoossei

) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav F.B Ladva. Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 22. detsembri 2015 otsusega

§ 424

järgi 2 aastase vangistusega (kandmisele kuulub 1 aasta ja 9 kuud), mis jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3aastase katseajaga täitmisele pööramata Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Menetluse vorm Lühimenetlus RESOLUTSIOON 1. Tunnistada F.B Ladva

§ 120lg 1 järgi süüdi ähvardamises ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada F.B Ladva

§ 121

lg 2 p 2 järgi lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises ja karistada teda kümne kuu pikkuse vangistusega. 3. Suurendada

§ 64lg 1 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 2.

punktis nimetatud karistust ja mõista F.B Ladvale ühe aasta pikkune liitvangistus.

1. Vähendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni
2. punktis nimetatud aastast liitvangistust kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni.
3. Suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni
4. punktis nimetatud kaheksa kuulist vangistust

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Tartu Maakohtu 22.

detsembri 2015 otsusega mõistetud ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ehk mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kahe aasta ja viie kuu pikkune vangistus.

1. Kohustada F.B Ladvat ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
2. Arvestada F.B Ladva karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 357,12 eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Rein Napa poolt F.B Ladva kohtumenetluses kaitsmise eest. Jätta need kulud ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 60 eurot (sh käibemaks) ehk kokku 1167,12 eurot F.B Ladva kanda ning mõista need temalt riigi kasuks välja. Menetluskulud tuleb tasuda kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
4. Jätta plaat meediasalvestustega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
5. juulist
6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
8. juulist 2018 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. PÕHIOSA Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (A), tuvastab seejärel faktilised asjaolud (B), annab neile õigusliku hinnangu (C), mõistab F.B Ladvale karistuse (D), teeb otsustuse menetluskulude kohta (E) ning võtab viimaks seisukoha asitõendi osas (F). (A) Menetluse käik ja poolte seisukohad
9. L. Ladvale esitati süüdistus kahe kuriteo toimepanemises. 2.

§ 120lg 1 järgi süüdistatakse L.

Ladvat ööl vastu

1. oktoobrit 2017 toime pandud ähvardamises. Täpsemalt on süüdistus järgmine. L. Ladva võttis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu köögis oma paremasse kätte 20 cm pikkuse teraga noa ja suunas selle K. T. poole. Seepeale läks K. T. oma tuppa, sest kartis ähvarduse täideviimist. L. Ladva võttis seejärel kaasa teise, u 25–30 cm pikkuse teraga noa ja järgnes K. T. ning hakkas viimasele lähenema. K. T. oli alust karta oma elu ja tervise pärast, sest L. Ladva oli alkoholijoobes, käitus agressiivselt ja hoidis käes nuga.
2. Samuti süüdistatakse L. Ladvat

§ 121lg 2 p 2 järgi lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises.

Seda seetõttu, et süüdistatav väänas

1. detsembril 2017 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus oma elukaaslase K. T. vasakut kätt ja lõi parema jalaga vastu K. T. vasakut jalga. Seeläbi põhjustas L. Ladva K. T. valu ning hematoomid kanntanu vasakule käele ja vasakule jalale.
2. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuses öeldu juurde. Ta palus L. Ladva

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. Samuti palus prokurör 2

§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistada üheksa kuulise vangistusega.

Need vangistused palus prokurör

§ 64lg 1 alusel liita ja moodustada ühe aasta pikkuse liitvangistuse. Selle vangistuse palus prokurör Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada kaheksa kuu pikkuseks. Seda vangistust palus prokurör

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Tartu Maakohtu 22.

detsembri 2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse ehk ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ning moodustada seeläbi kahe aasta ja viie kuu pikkune liitvangistus. 5. Kaitsja palus oma kaitsealuse ähvardamises õigeks mõista, sest tegu ei ole tõendatud. Lisaks palus kaitsja jätta

§ 121

järgsest süüetteheitest välja jalaga löömise, sest tahtlikku jalaga löömist ei ole tõendatud. Käe väänamise eest palus kaitsja mõista L. Ladvale leebe karistuse.

1. L. Ladva ütles, et tema ei ole karistusega nõus ja vanglas ta vastu ei pea. (B) Faktilised asjaolud
3. oktoobril 2018 tarvitas L. Ladva oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi. Sealsamas oli ka L. Ladva elukaaslane K. T. . L. Ladva tahtis K. T. seksida ja ütles viimasele seda köögis olles, aga K. T. keeldus. Seepeale L. Ladva vihastas ja võttis köögisahtlist u 20 cm pikkuse teraga noa. Selle noa suunas ta K. T. poole ja jättis seeläbi mulje, nagu tahaks ta K. T. pussitada. K. T. hakkaski kartma, et L. Ladva seda teeb. Peagi õnnestus K. T. siiski köögist ära minna. Ta siirdus oma tuppa, et riietuda ja majast lahkuda. L. Ladva aga võttis köögist kaasa u 25–30 cm teraga noa ja järgnes K. T. . Ta läks K. T. juurde tuppa, hoidis käes nuga ja ütles jälle, et ta tahab seksida. K. T. õnnestus toast minema joosta. Ta jooksis välja, kus ta u 10–15 minutit toariietes külma käes viibis. Seejärel läks ta uuesti majja ja pani väliriided selga. Siis märkas L. Ladva K. T. ja hakkas uuesti seksimisest rääkima. K. T. jooksis uuesti välja, helistas naabermajas elavale G. S. ja läks pärast seda telefonikõnet G. S. kutsel viimase juurde ööbima.
4. Käesoleva otsuse eelmises punktis toodud sündmuse tuvastab kohus eeskätt K. T. üksikasjalike ütluste põhjal (tl 7–8). Samuti saab KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel tugineda G. S. ja S. T. ütlustele. G. S. kinnitas, et K. T. helistas talle ühel õhtul u kella 20.00 või 21.00 paiku
5. aasta oktoobri lõpus ja ütles nuttes, et L. Ladva oli teda purjuspäi noaga ähvardanud ja ta kartvat väga (tl 48). Samuti oli K. T. täiesti endast väljas, kui G. S. temaga mõni aeg pärast telefonikõnet kokku sai, ja kordas ning täpsustas noaga ähvardamist (tl 48). K. T. tütar S. T. ütles, et K. T. helistas talle
6. aasta oktoobri lõpus ja ütles, et eelmisel päeval oli L. Ladva teda seksist keeldumise tõttu noaga ähvardanud, et ta polnud kunagi varem oma elu pärast sel viisil kartnud ja et ta läks pärast seda sündmust G. S. juurde (tl 15). L. Ladva ise ütles vaid, et ta kasutas sõneluse tekkimise ajal köögis nuga, aga ei tahtnud kedagi ära tappa (tl 22–23 ja 74 pöördel). Niisiis möönab L. Ladva noa käes hoidmist, aga ei tunnista selle noaga K. T. ähvardamist. L. Ladva moonutab toimunut teadlikult, sest ta soovib vastutusest pääseda. Tõtt kõnelevad hoopis kannatanu ja käesolevas punktis viidatud kaks tunnistajat, kelle ütlused on omavahel kokkulangevad ja igati usutavad. Ka ei ole neil erinevalt L. Ladvast valetamiseks põhjust. Sellele, et L. Ladva ütlusi ei saa uskuda, viitab ka alkoholi tarvitamist puudutav. Nimelt ütles L. Ladva kohtus, et ta alkoholi ei tarbi. K. T. on aga väitnud, et L. Ladva jõi
7. oktoobril 2018 (ja
8. detsembril 2017) alkoholi ja öelnud ka täpse alkoholi margi. Et L. Ladva alkoholi tarvitab ja seejärel ettearvamatuks muutub, kinnitas ka G. S. . Siingi usub kohus K. T. ja G. S. igati usaldusväärseid ja loogilisi ütlusi.
10. detsembril 2017 tarvitas L. Ladva jällegi oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi. Taas oli L. Ladva 3

§ 120lg 1 tähenduses.

Nii köögis kui ka toas andis L. Ladva K. T. nuga näidates mõista, et ta lööb K. T. selle noaga. Noalöök kujutab endast tervisekahjustuse tekitamist. Lisaks on nuga äärmiselt tõhus vahend inimese tapmiseks. See tähendab seda, et L. Ladva ähvardas K. T. nii tervisekahjustuse tekitamise kui ka tapmisega. K. T. oli alust karta selle ähvarduse täitumist. Seda esiteks juba seetõttu, et L. Ladva kasutas ähvardamiseks nuga ehk tal oleks olnud lihtne oma ähvardus teoks teha – märksa lihtsam, kui inimesel, kes lubab põhjustada mingi raske tagajärje ilma, et tal mingeid vahendeid selle tagajärje põhjustamiseks käes oleks. Samuti tuleb arvestada seda, et L. Ladva oli joobes: joobes inimese enesekontroll on märksa madalam kui kainel isikul. L. Ladval oli tahtlus kõigi ülal viidatud asjaolude suhtes. Ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu ei esine. Seega tuleb L. Ladva

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista.

12. Käesoleva otsuse p-s 9 kirjeldatud juhtumi järgi on L. Ladvale esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kohus kontrollib järgnevalt, kas õigesti. 13. Oma tegevusega põhjustas L. Ladva K. T. kaks tervisekahjustust

§ 121lg 1 alt 1 mõttes: marrastused vasakul käel ja hematoomi vasakul reiel.

Lisaks tekitas L. Ladva K. T. nii käest väänamise kui ka jalahoobiga valu (

§ 121lg 1 alt 2). 4

§ 121

lg 1 objektiivse koosseisu tahtlikult: ta vähemalt möönis (

§ 16

lg 4), et käest väänamine tekitab marrastusi ja valu ning ta teadis (

§ 16lg 3), et tugev jalahoop põhjustab hematoomi ja valu.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
2. Puutuvalt kvalifikatsioonidesse tuleb kõigepealt analüüsida, kas käe väänamine ja jalahoop kujutavad endast ühte või kahte tegu. Kui tegemist oleks kahe teoga, tuleks L. Ladva tunnistada süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi (korduvus).

Et isik paneb toime rohkem kui ühe kehaliigutuse, ei tähenda tingimata, et ta sooritab mitu tegu karistusõiguslikus mõttes. Nimelt saab siduda üheks teoks karistusõiguslikus mõttes mitu erinevat kehaliigutust siis, kui nad on loomuliku elukäsitluse kohaselt üksteisega sedavõrd tihedalt seotud, et nad paistavad ühise, kokkukuuluva teona (Sootak –

. Kommentaar.

1. trükk, § 63/2). Praegu see kohtu hinnangul nii oligi. On tõsi, et jalahoop ei järgnenud telefoni käest väänamisele vahetult: enne seda lõi L. Ladva K. T. õlga (mille osas süüdistust (nt kehalise väärkohtlemise katse järgi) esitatud ei ole). Seega oli olukord selline, et L. Ladva väänas K. T. telefoni käest, viskas selle puruks, lõi K. T. käega vastu õlga ja seejärel jalaga vastu reit. Niisiis oli tegemist küllaltki lühikese aja jooksul toimunud kehaliigutuste kompleksiga. Need kehaliigutused olid kõik suunatud ühe õigushüve kandja (K. T. ) vastu ja paistavad kokku kuuluvatena. Seega pani L. Ladva toime ühe teo.
2. Et K. T. oli L. Ladva elukaaslane, realiseeris ta aga

§ 121

lg 2 p-s 2 nimetatud kvalifikatsiooni: kehaline väärkohtlemine toimus lähisuhtes. 18. Niisiis tuleb L. Ladva

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

(D) Karistus 19.

§ 120lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Vangistust saab tulenevalt

§ 56lg-st 2 mõista vaid siis, kui kergemat liiki karistus osutub ebapiisavaks.

Kui isiku süü on väike, ei ole vangistuse mõistmine õigustatud: Sootak –

. Kommentaar.

1. trükk, § 56/21.
2. L. Ladva süü on kohtu hinnangul võrdlemisi suur. Esiteks on oluline see, et süüdistatav ei ähvardanud ohvrit mitte ühe korra, vaid kaks: nii köögis kui ka toas. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et ähvardamisega oli seotud ka seksi nõudmine. On võimalik, et see nõudmine mõjus K. T. omakorda halvasti: kannatanul võis tekkida mõningane hirm ka vägivaldse suguühte ees. Tähelepanu tuleb pöörata ka tõsiasjale, et K. T. pidi ähvardamiste tõttu õue jooksma ja külma ilmaga toariietes mitte ebaolulise aja õues olema. Viimaks ei saa mööda vaadata sellestki, et ka pärast K. T. majja naasmist hakkas L. Ladva uuesti oma seksisoovist rääkima. Esiteks viitab see sellele, et süüdistatav ei kahetsenud tehtut vähemalgi määral. Teiseks tingis see K. T. uue põgenemise ja kodunt eemal ööbimise. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.
3. Käesoleva otsuse eelmises punktis öeldu viitab sellele, et vangistus ei saa olla minimaalne või selle lähedane. Siiski ei pea see olema ka maksimaalne või selle lähedal. Seda seetõttu, et L. Ladva ei liikunud noaga K. T. vahetusse lähedusse, saati siis asetanud nuga vastu kannatanut (nt viimase kõri peale). Ka saab arvestada seda, et K. T. on oma sõnul L. Ladvaga leppinud (tl 53) (

§ 57lg 1 p 9).

Seetõttu mõistab kohus L. Ladvale kuue kuu pikkuse vangistuse. 21.

§ 121lg 2 p 2 sätestab rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Sellegi teo eest L. Ladva süü suurust silmas pidades rahalist karistust mõista ei saa. Esiteks on oluline see, et L. Ladva pani selle teo toime mõni aeg pärast K. T. ähvardamist ehk tegu oli juba teise 5

§ 57lg 1 p 3).

Seetõttu karistab kohus L. Ladvat kümne kuu pikkuse vangistusega. 23. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetud karistust tuleb

§ 64lg 1 alt 1 alusel ähvardamise eest mõistetud karistuse võrra suurendada.

Kohus ei pea põhjendatuks lugeda

§ 120

lg 1 järgset karistust

§ 121

lg 2 p 2 alusel mõistetuga täielikult kaetuks, sest psüühiline vägivald (

§ 120

) erineb mõnevõrra füüsilisest (

§ 121) ja L.

Ladva peab reaalsel talle koormaval moel lunastama ka ähvardamise. Siiski ei ole tarvis liita üksikkaristusi täielikult, mistõttu moodustab kohus aasta pikkuse liitkaristuse.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda aastast liitkaristust vähendada kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni.
2. Seda kaheksa kuulist vangistust tuleb

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Tartu Maakohtu 22.

detsembri 2015 otsusega mõistetud ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse vangistuse võrra ehk ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb kaks aastat ja viis kuud vangistust. (E) Menetluskulud

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lgga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
2. Kohtueelses menetluses loeti menetluskuluks 60 eurone (sh käibemaks) riigi õigusabi tasu (tl 44).
3. Kohtumenetluses esitas L. Ladva kaitsja Rein Napa taotluse lugeda menetluskuluks 387,12 eurot seoses R. Napa poolt L. Ladvale riigi õigusabi osutamisega. Selle taotluse hüvitab kohus osaliselt. Muu hulgas on kaitsja taotlenud 75 eurot (brutosummana 90 eurot)
4. mai 2018 istungil osalemise eest ja märkinud, et istung kestis tund ja 15 minutit. Tegelikult toimus istung kell 10.04–11.05 (tl 72 ja 76 pöördel). Seetõttu tuleb Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (riigi õigusabi alused ja kord) § 1 lg 4 alusel lugeda istungi kestuseks tund aega ja tasu selle eest on riigi õigusabi aluste ja korra § 6 lg 5 kohaselt 50 eurot (brutosummana 60 eurot). Seega tuleb riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 2 ja § 22 lg 3 ning riigi õigusabi aluste ja korra § 1 lg-te 4, 5 ja 10, § 6 lg-te 3, 4 ja 5 ning § 17 alusel lugeda kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi kuluks 357,12 eurot (sh käibemaks). 6