4-24-3990/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. veebruar 2025.a Tallinn 4-24-3990 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Carina Põldme Väärteoasi Q.S-i (Q.S) väärteoasi relvaseaduse § 89 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend 4 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,008910 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2025.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Q.S Kohtuvälise menetleja esindaja Ivan Moskaljov RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.11.2024 otsusega 4 väärteoasjas nr 2317,24,008910 karistati Q.S-i relvaseaduse (RelvS) § 89 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 euroga selle eest, et olles varem relva omanik, ei andnud hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile tema valduses oleva relva (vintraudset püstolit Glock-19, kaliiber 9x19, nr WSF651) koos laskemoonaga. Isiku relvaluba kehtis kuni 16.08.
4. Tegu oli toime pandud aadressil xxx perioodil 17.08.2024-27.09.
5. Selle otsuse peale esitas Q.S-i (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) kaitsja Vadim Vilde Harju Maakohtule 04.12.2024 kaebuse, milles palus otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 lg 1 järgi. Menetluskulud palus kaebuse esitaja jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt on menetlusalusele isikule väljastatud relvaluba DL50003937 kehtivusega kuni 16.08.
6. Kaebuse esitajal oli õigus omada ja kanda vintraudset püstolit Glock-19 nr WSF
7. Menetlusalune isik esitas 20.06.2024 Politsei- ja Piirivalveametile relvaloa pikendamise taotluse koos tervisetõendiga. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas menetlusalust isikut, et relvaloa pikendamise taotlus on esitatud hilinemisega ning jättis taotluse 25.06.2024 läbi vaatamata. Kaebajal oli kohustus relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist, selle kohustuse täitmata jätmisel pidi politsei relva ja laskemoona sundvõõrandama. Kaebuse esitaja vaidlustas selle otsuse Tallinna Halduskohtus paludes ühtlasi esialgse õiguskaitse korras lubada tal hoida relva ja laskemoona kuni menetluse lõpuni enda juures või alternatiivselt Politsei- ja Piirivalveameti juures seda sundvõõrandamata. 13.08.2024 rahuldas kohus kaebuse esitaja alternatiivse taotluse ning kohustas Politsei- ja Piirivalveametit hoidma relva ja laskemoona kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. 07.08.2024 kuni 24.08.2024 viibis kaebuse esitaja Eestist eemal. 27.09.2024 võttis piirkonna politseinik relva ja laskemoona hoiule. Kaebuse esitaja ei nõustu temale inkrimineeritava väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitaja ei andnud relva ja laskemoona relvaloa lõppemise viimasel päeval üle seetõttu, et ei olnud Politsei- ja Piirivalveameti esindajat, kellele seda üle anda. Halduskohus kohustas Politsei- ja Piirivalveametit relva ja laskemoona vastu võtma. Kaebuse esitaja leppis kokku, et piirkonnapolitseinik tuleb relvale järele. See ülesanne vormistati ka Deltas, kuid see suunati valele ametnikule. Seega jäi relv ja laskemoon üle andmata just kohtuvälise menetleja tegevusetuse tõttu. Sel põhjusel palub kaebuse esitaja menetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalune isik leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et tema õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Tema tervislik seisund ega hoiutingimused ei ole muutunud. Menetlusalune isik oli ka kohtuvälise menetlejaga kontaktis püüdes olukorda lahendada ega hoidnud kõrvale oma kohustuse täitmisest. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi, menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning kahju pole kellelegi tekkinud. 12.02.2025 istungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Ühtlasi vaidles kohtuväline menetleja vastu menetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel, kuna tegemist ei ole vähetähtsa rikkumisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. RelvS § 894 lg 1 järgi „relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseile üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.“ 2 RelvS § 44 lg 1 kohaselt „soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise või peatamise või loa kehtetuks tunnistamise korral on loa omaja või relvaomanik või -valdaja või muu isik, kelle valduses on relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.“ Seega tuleb relv ja laskemoon RelvS § 44 lg 1 järgi üle anda Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval. Selle kohustuse rikkumine on karistatav RelvS § 894 lg 1 järgi. Faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. Relvaregistri väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku relvaluba kehtis kuni 16.08.
8. Menetlusaluse isiku omandis ja valduses oli püstol Glock-19, kaliiber 9x19, nr WSF651 ja laskemoon, mis asus tema elukohas xxx. Politsei- ja Piirivalveameti 25.06.2024 otsusest nr 4.2-1/5890-1 järgi esitas menetlusalune isik 20.06.2024 relvaloa pikendamise taotluse, mis oli esitatud hilinenult. Taotluse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata ja relvaloa pikendamise taotlus läbi vaatamata. Otsuses oli ka märgitud, et relvaloa kehtivuse lõppemisel on menetlusalusel isikul kohustus relva ja laskemoona üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada nende võõrandamist, juhul kui ta seda kohustust ei täida, teostab Politsei- ja Piirivalveamet sundvõõrandamise. Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrusest haldusasjas nr 3-24-1947 nähtub, et halduskohtu menetluses on menetlusaluse isiku kaebus kohtuvälise menetleja vastu relvaloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise ja selle taotluse esitamise tähtaja ennistamata jätmise peale. Kaebus esitati halduskohtule 01.07.
9. 13.08.2024 määrusega samas haldusasjas on kohus peatanud vaidlustatud otsuse kehtivuse relva ja laskemoona võõrandamise osas ja kohustatud Politsei- ja Piirivalveametit hoidma menetlusaluse isiku relva ja laskemoona kuni halduskohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotlus oli halduskohtule esitatud 24.07.
10. Kaebuse esitaja on esitanud pardakaardid, mille järgi viibis ta 07.08.2024 kuni 24.08.2024 väljaspool Eestit. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 551-24 nähtub, et menetlusaluse isiku relv Glock-19 nr WSF651 ja laskemoon võeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt asukohas xxx üle 27.09.
11. Nendes faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tõendatuks. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud, et kaebuse esitaja relvaluba kehtis kuni 16.08.
12. Relv ja laskemoon oli tema omandis ja valduses asukohaga xxx. Relv ja laskemoon oli menetlusaluse isiku valduses samal aadressil ka 17.08.2024 kuni see anti kohtuvälisele menetlejale 27.09.
13. Kuna kaebuse esitaja ei andnud relva ja laskemoona üle relvaloa viimasel päeval 16.08.2024, rikkus ta RelvS § 44 lg-t 1 ja täitis RelvS § 894 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, sest kaebuse esitaja teadis, et ta pidi relva ja laskemoona relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval üle andma. See kohustus tuleneb seadusest (RelvS § 44 lg 1). Ta teadis ka oma relvaloa tähtaega, sest soovis seda tähtaega pikendada. Ta teadis ka seda, et relvaloa tähtaega ei pikendatud, sest Politsei- ja Piirivalveamet oli teinud vastava otsuse juba 25.06.
14. Ta teadis, et relv ja laskemoon asuvad tema elukohas xxx. Vaatamata sellele ta relva ja 3 laskemoona politseile üle ei andnud. Tema tahtlus oli suunatud relva ja laskemoona valduse säilitamisele, sest 24.07.2024 esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule. Seetõttu leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et esinevad väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Puudub hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon või eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema relvaluba lõpeb 16.08.2024 ja et ta peab relva ja laskemoona hiljemalt sellel päeval politseile üle andma. Puuduvad igasugused takistused, miks ta seda selleks kuupäevaks teha ei saanud. Asjaolu, et menetlusalune isik otsustas 07.08.2024 kuni 24.08.2024 viibida väljaspool Eestit, ei ole õigusvastasust välistav asjaolu. Halduskohtu poole vaidega pöördumise fakt ei anna samuti alust seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmiseks. 16.08.2024, s.o relva ja laskemoona üleandmise viimasel päeval polnud menetlusalusel isikul ühtegi õigustust või õiguslikku alust jätta relva ja laskemoon politseile üle andmata. Kuna ta seda õigel ajal ei teinud, oli tegu toime pandud 17.08.
15. Seda ei väära ka Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, sest halduskohtus oli vaidlustatud vaid Politsei- ja Piirivalveameti 25.06.2024 otsuse punkt relva ja laskemoona võõrandamise osas ning see ei andnud vabastust RelvS § 44 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisest. Veelgi enam, selles määruses ei lubanud halduskohus kaebuse esitajal hoida relva enda juures. Kuna relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu ei olnud kaebuse esitajal enam õigust relva ega laskemoona vallata, tuligi see anda üle politseile. Asjaolu, et politseinik tuli relvale ja laskemoonale järele alles 27.09.2024, ei muuda rikkumise fakti. Väärtegu oli toime pandud 17.08.
16. Kui tegu on toime pandud, siis ei saa seda lugeda hiljem „mittetoimepanduks“. Relva ja laskemoona üleandmise kohustus oli relvaloa kehtivuse ajal menetlusalusel isikul endal. Ka halduskohtu 13.08.2024 määrusest ei tulene midagi muud. Kuna aga pärast relvaloa kehtivuse lõppemist ei tohtinud menetlusalune isik relva ega laskemoonaga ringi liikuda, saigi ainult politseinik need asukohas vastu võtta. See, kas politsei andmebaasis Delta tegi kirje õigesti või mitte ning millal politseinik järele tuli, ei oma väärteo toimepanemise seisukohalt enam tähendust. Menetlusalusel isikul ei ole ka õiguspärast ootust, et halduskohus (või ükskõik milline muu menetleja) teeb lahendi tema kasuks. On õiguspärane ootus, et menetleja lahendab asja mõistliku aja jooksul, kuid meelepärast lahendit nõuda ei saa. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus sellega nõustub. Kuigi kaebuse esitaja on märkinud, et on teinud pidevalt koostööd kohtuvälise menetlejaga, ei ole tegemist kergendava asjaoluga, sest menetlusalune isik ei kahetse tegu puhtsüdamlikult – vastupidi, ta leiab, et süüdi on hoopis kohtuväline menetleja (mistõttu tuleks menetlus üldse lõpetada). Seetõttu leiab ka kohus, et ka vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistus on mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra ning kohtu hinnangul on karistus mõistetud seaduslikult. 4 Menetlusalune isik taotleb menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtupraktika kohaselt ei saa menetlusalune isik seda menetlejalt taotleda. Reeglina on menetlejal menetlemise kohustus ning menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on menetleja diskretsioon. Käesoleval juhul ei nõustunud kohtuväline menetleja menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi, kuna relvaga seotud väärtegu ei ole vähetähtis. Kuna menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, siis saab kohus antud küsimuses hinnata, kas kohtuväline menetleja on diskretsiooni piire ületanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole diskretsiooni piire ületanud. Eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, pole põhjust rääkida kaebuse esitaja menetluskulude hüvitamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 5