Telia Eesti AS-i üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja nõuab viivist määraga 31,50% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 21.08.2025 saadetud võlateatis maksumusega 25 eurot, 08.09.2025 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 17.12.2025 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine, vastuväidetele vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 29.01.2026 menetlusse võtmise määrusega kätte 29.01.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja avaldas 03.03.2026 vastuses, et ta võtab hagi õigeks. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja avaldas kohtule, et tal puuduvad vastuväited hagile ja ta võtab hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine
tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt
Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04 2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2014,24 eurot, sealhulgas põhinõue 1099,37 eurot, intress 31,56 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis perioodi 21.06.2023–07.01.2026 eest 833,31 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõude 1099,37 eurot tasumata osalt määraga 31,50% aastas alates 08.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni. 4.
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 5.1. Hagilt hinnaga 2360,54 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (
Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot. 5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta).
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise 3
lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab
Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). 5.
lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.