Obsah (5)

§ 426§ 432§ 175§ 180§ 423

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24 . märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10721 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg All

§ 426lg 3 alusel loobuda F.J-i suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest tema Eesti Vabariigist väljasaatmise tõttu. r

S

1. § 76 lg 5, § 78 p 2 alusel F.J-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 10.04.
3. Hoiatada süüdimõistetut, et

§ 426

lg 4 kohaselt võib kohus pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljasaadetud süüdimõistetu pöördub Eesti Vabariiki tagasi väljasaatmisest alates varem kui 10 aasta möödudes.

1. Vabastada süüdimõistetu F.J karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ja saata ta Eesti Vabariigist välja. a
2. F.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 120,48 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. ohtumäärus
3. saata Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile F.J F.J-i riigist väljasaatmise korraldamiseks ja Tartu Vanglale, prokuratuurile, süüdimõistetule ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD F.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.12.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10721 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati F.J-ile mõistetud vangistust 05.11.2014 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra. F.J-ile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti F.J-i eelvangistus karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.10.2016 ja lõpeb 10.04.
4. 09.02.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud F.J-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest

§ 426lõike 3 alusel.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes

§ 432

lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta F.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, toetab isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning isiku suhtes

§ 426lg 3 sätete rakendamist.

Kaitsja toetab taotlust F.J-i vabastamiseks enne tähtaega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. F.J kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. F.J on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 4 aasta 5 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-159-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Rehabiliteerivatest tegevustest osalus on samuti kulgenud probleemideta. Kinnipeetav on omandanud Eesti keele A1 tasemel ja osalenud probleemideta vangla tööhõives. Samuti on ta läbinud „Tagasilanguse ennetamise tugigrupi“, „12 Sammu“ ja „Eluviisitreening“ porogrammis. Tagasiside isiku kohta on positiivne ning kõik ülesanded on isik programmides alati ära teinud. Nii on tema kohta märgitud, et ta on motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema, valmis analüüsima positiivseid ja negatiivseid külgi ning on teadlik enda riskiolukordadest. Ametnikega suheldes on viisakas, positiivse hoiakuga ning koostööaldis. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ka asjaolu, et nii vangla kui prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist, peegeldab veendumust, et isik on suuteline edaspidiselt toimima seadusekuulekalt. Politsei- ja Piirivalveameti 26.04.2019 otsusega nr 15.3-3.4/293-1 tunnistati F.J-i pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 26.04.2019 ning tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega 3 aastaks, mida arvestatakse alates F.J-i faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Politsei- ja Piirivalveameti 26.04.2019 otsusega nr 15.3-3.4/293-1 kuulub sundtäitmisele peale isiku kinnipidamisasutusest vabastamist. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama Vene Föderatsiooni tädi juurde aadressile xxx, kus elab ka kinnipeetava tädi ise. Esialgu elakski ta seal ning seejärel otsiks endale isiklikku elamist. 1 või

§ 426

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 76 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Isikul puudub kehtiv elamisluba.

§ 426lg 3 alusel on võimalik loobuda käitumiskontrolli kohaldamisest, aga mitte Kar

S § 76 lg 5, § 78 p 2 alusel määratavast katseajast. Seega tuleb isikule määrata katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 10.04.2023. Katseajal Eesti Vabariigis uue kuriteo toimepanemisel pööratakse kandmata karistus vältimatult täitmisele.

§ 426

lg 4 kohaselt võib täitmiskohtunik pöörata ka kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui 10 aasta möödudes. Menetluskulud F.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.03.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 23.03.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käib emaksuga summas 120,48 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 120,48 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on

§ 175lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu.

Vastavalt

§ -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seega tuleb F.J-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

§ 423

ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik