lg 1 p 2 järgi ja B.F süüdistuses
lg 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungite toimumise ajad 27.-28.02.2019; 12.03.2019 Prokurör Natalia Lebed Süüdistatavad A.Q – isikukood XXX ; Eesti kodanik, keskeriharidusega; emakeel: vene keel; elukoht: xxx ; töökoht: xxx OÜ, autojuht; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole. B.F – isikukood XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; emakeel: vene keel/eesti keel; elukoht: xxx ; töökoht: xxx OÜ, juhatuse liige, müügijuht; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsjad D. Školjar, Paul Järve 1 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J e g o r ŽEMTŠUŽIN
lg 1 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.
alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.Q 4(nelja)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Süüdi tunnistada B.F
lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamääras 31,20 eurot, on 1560 eurot.
alusel ei pöörata karistust täielikult täitmisele, kui B.F 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
B.F ’t süüdistatakse selles, et tema 08.10.2016 kella 05.00 ajal viibides aadressil xxx asuvas ööklubis X., lõi korduvalt A. V.it rusikatega vastu pead, millega tekitas A. V.ile füüsilist valu ja kriimustusi. Seega pani B.F toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
Poolte seisukohad Prokurör N. Lebed leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega on mõlema süüdistatava süü tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kannatanute ütlused on kooskõlas teiste uuritud tõenditega, eelkõige ööklubi turvakaamerate videosalvestustega. Kohtuistungil korduvalt uuritud videosalvestustes on selgelt äratuntavad nii kannatanud kui süüdistatavad: A.Q valges ja B.F mustas särgis/kampsunis. Nad istuvad suitsuruumis S. kõrval. Pärast suitsuruumist lahkumist järgnevad süüdistatavad kannatanutele. On aru saada, et kannata nutele öeldakse midagi, sest S. keerab ringi, kuulab ja näitab tagant tulevatele süüdistatavatele keskmist sõrme ning treppidest üles minnes jooksevad süüdistatavad neile järele. Nende vahele ei jää teisi isikuid. See, mis toimub trepist üles jõudes enne vaheust, ei ole salvestuselt nähtav, küll aga teise kaamera salvestus (mis näitab osaliselt vaheukse taga toimuvat; ukse teine pool on kinni) fikseerib selle, et V. S. on pikali (näha on üksnes tema pea) ja seal toimub rüselus. Uksest väljuvad süüdistatavad, koos võtavad nad garderoobist riided ja väljuvad ööklubist. Prokurör taotles B.F süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära (1560,50 eurot) ning A.Q süüdi tunnistamist
lg 1 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat, mida
alusel ei pöörata täitmisele, kui ta 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas summas 1 062,38 eurot ja mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaks määratavas summas. A.Q kaitsja D. Š . leidis, et kannatanu V. S. sai ööklubis viibides küll raske tervisekahjustuse, kuid puuduvad tõendid selle kohta, kes selle vigastuse talle tekitas. Kannatanud on pärast konflikti kinnitanud, et ei mäleta toimunust midagi, kuid hiljem muutsid oma ütlusi. Ei ole eluliselt usutav, et nad pool aastat hiljem või ka kohtuistungil sündmusi paremini mäletaks, mistõttu nende ütluste väärtus on nullilähedane. Kõrvale tuleks kaitsja arvates jätta tunnistaja M. H . ütlused, sest politseitöötaja ei saa olla tõendiallikaks. Ainuke objektiivne tõend on videosalvestus, kui sealt on näha, et ööklubi suitsuruumis viibis palju isikuid, vähemalt kolmel neist olid valged/heledad riided ja vähemalt 3 kolmel mustad riided. Kaitsjale jäi arusaamatuks, kellest rääkisid kannatanud ja tunnistajad või oli see hoopis valge särgiga purjus isik, kelle käitumine oli eriti silmatorkav. Kaitsja arvates on tähelepanuväärne kannatanute endi käitumine, kuna V. osutus kannatanuks lausa kahes konfliktis (teine toimus väljas ööklubi e es) ning ebaviisakas oli S. käitumine, kes oli suitsuruumis agressiivne oma elukaaslase suhtes ja näitas teistele keskmist sõrme. S.le löögi tegemise hetkel ei asunud süüdistatavad samas kohas kannatanuga. Kaitsja palus A.Q õigeks mõista, kuna tema süü ei ole tõendamist leidnud, riigilt välja mõista tema õigusabikulud summas 5 016 eurot ning kannatanu tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. B.F kaitsja P. Järve leidis samuti, et B.F süü ei ole tõendamist leidnud, mistõttu süüdistuses
lg 1 järgi tuleb ta õigeks mõista ning kaitsjatasu summas 1784 eurot jätta riigi kanda. Kaitsja rõhutas asjaolu, et menetlus selles kriminaalasjas algselt lõpetati, kuna kindlaks ei suudetud teha ühtegi süüdlast. Pärast asja uuendamist kutsuti B.F kaitsjaga prokuratuuri ja tehti ettepanek tema suhtes lõpetada menetlus oprtuniteediga, kuna tõendusmaterjali tema suhtes sisuliselt kogutud ei olnud. Kõik isikud olid ööklubis sedavõrd alkoholijoobes, et nad ei mäletanud juhtunust midagi. B.F prokuröri tehtud ettepanekut vastu ei võtnud, kuna ta oli kindel, et ta pole midagi teinud. Kannatanu V.i ütlused on kaitsja arvates vastuolulised ja need tuleb tõendina kõrvale jätta. Esmaülekuulamisel on ta väitnud, et ta kedagi ära ei tunne ega tea mis temaga toimus. On võimatu, et ta kohtuistungil enda lööjana ära tunneb B.F. See on ületamatu vastuolu . Kannatanu hilisemaid ütlusi on mõjutanud politseiametnik H., kes hakkas ise tõendeid kunstlikult looma. Videosalvestusi vaadates tekkis tal subjektiivne arvamus süüdlastest ja ta tegi kõik selleks, et need isikud saaksid kohtu alla antud. Videosalvestusel ei ole ühtegi kaadrit, mis lubaks arvata, et B.F seal kedagi lõi. Viimane kaader trepil näitab kaitsja arvates seda, et isik, keda ta oleks pidanud lööma ( V.), tuli tükk maad teistest taga ja on arusaamatu, kuidas ta kohale jõudis hetkeks kui tema sõpra ( S.t) löödi. Teise videos, kus on isik põrandal maas, seal B.F korraks vilksatab, kuid teda kinni ei peeta, vaid A.Q lükatakse ruumist välja, kuid ta läheb tagasi, et vaadata mis seal toimub. Kui inimene on kedagi löönud, siis ta ei läheks sinna tagasi. Kohtuliku arutamise järeldused Vaidlus puudub selle üle, et ööl vas tu 08.oktoobrit 2016 kuni kella viieni hommikul viibisid ööklubis nii kannatanud S. ja V. kui süüdistatavad A.Q ja B.F. Seda kinnitavad nende ütlused kohtuistungil, samuti klubi turvakaamerate salvestused (CD-plaat salvestustega – tl 139a). Süüdistatavad ja kannatanud ei olnud varem kohtunud, nad olid üksteisele võõrad inimesed. - Kannatanu V. S. ütlustest (tl 116 - 118) nähtub, et enne ööklubi sulgemist oli ta koos oma elukaaslase J. ning sõprade A. V.i ja D. Ž. suitsuruumis. Tema vend A. koos sõbranna Angelinaga olid juba mõni tund varem klubist lahkunud. Kella 05 paiku klubi suitsuruumist väljudes ja seejärel treppidest üles minnes sai ta ootamatult rusikaga löögi vasaku silma piirkonda. Trepist üles minnes läks tema ees D., kõrval oli J. ja tagapoolt tuli A.V.. Saadud löögist kukkus ta põlvili ja kattis pea kätega, tugevat valu tundis ta nii peas kui silmas ning silma ei saanud ta avada. Löögist purunesid ta prillid. Lööjat ta ise ei näinud, sest löök tuli vasakult poolt külje pealt. Kiirabi viis ta haiglasse, vasak silm oli täiesti kinni paistetanud. Katki oli silmakoopa luu, silma klaaskeha, rebenenud oli silma sarvkest. Silmale on tehtud mitmeid operatsioone ja ta on siiani sarvkesta siirdamise järjekorras. Vasakust silmast ta praktiliselt ei näe, näeb vaid midagi uduselt. On käinud silmaarsti juures konsultatsioonis ka Riias, abi pole saanud. 4 Töövõimetuskaardi kohaselt on tal osaline töövõime ja seda on pikendatud kuni 22.11.
tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. -Et kannatanute suhtes said vägivalda kasutada just süüdistatavad, on kohtu arvates piisavalt hästi näha ööklubi turvakaamerate videosalvestustelt. Kohus uuris ehk vaatas kohtuistungil korduvalt kuute videofaili pealkirjadega: suitsuruum, trepid, vaheuks, garderoob, välisuks ja purskkaev ning neid faile on püütud kirjeldada ka asitõendi vaatlusprotokollis 01.11.2016 (tl 125 – 139). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et vaatlusprotokolli koostamise ajaks ei olnud suudetud tuvastada veel süüdistatavaid, küll aga ühe isikuna S. R.`i (lühikeste varrukatega mustas T- särgis, jalas mustad, valge triibuga/logoga tossud), kes samuti vahetul enne kella 05 hommikul viibis suitsuruumis, kuid kelle osas uuriti kriminaalasja seoses V.i hilisema ründamisega väljaspool klubi, mis on nähtav ka videofailis „purskkaev“. Nähes nii kannatanuid, tunnistajaid ja süüdistatavaid vahetult kohtusaalis ja vaadates korduvalt videofaile „suitsuruum“, „trepid“ ja „vaheuks“, on kohtu jaoks selgelt äratuntavad A.Q heledas pikkade varrukatega kampsunis/särgis (näha on ta esimest korda suitsuruumis kell 4:45:40) ja B.F (seljas tume pikkade varrukatega särk, millel /failides vaheuks ja garderoob/ on näha õlal Guessi logo t). Koos väljuvad süüdistatavad suitsuruumist 04:50:40 ja tulevad sinna tagasi 04.58:
lg 1 p 1 järgi ning B.F
Oma teod on nad toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Inimest rusikaga näkku või pähe lüües teab süüdlane ja peab võimalikuks, et tekitab kannatanule mitte ainult füüsilist valu, vaid kahjustab ka tema tervist. S.t rusikaga näkku (oimukohta) lüües A.Q nägi, et ta kannab prille ja teadis, et tema löök võib purustada ka kannatanu prillid ja tekitada näkku täiendavaid vigastusi, pidades sellega võimalikuks ka näiteks silma vigastamist ning möönis seega ka raske tervisekahjustuse tekitamist. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kummagi süüdistatava suhtes kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi Kannatanu V. S. on esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdlaselt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 1 062,38 eurot: 223,20 eurot kaotatud töötasu seoses haiguslehel viibimisega; prilliklaasid ja raamid (155 +40) 195 eurot, kulutused ravimitele, abivahenditele, kütusele, õigusabile kokku 644,18 eurot. Lisaks varalisele kahjule taotleb kannatanu ka mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu poolt määratavas mõistlikus summas. See hõlmab kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi seoses vasakust silmast nägemise kaotamisega ja kõõrdsilmsuse tekkimisega, mille tagajärjel on vähenenud tema töövõime ja langenud elukvaliteet. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 9 Kuna kannatanu tervisekahjustused on tekitanud A.Q oma õigusvastase käitumisega, tuleb tal hüvitada ka tekitatud kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 127 lg 4 alusel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tsiviilhagi varalise kahju osas on kohtu arvates võimalik hüvitada vaid osaliselt. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid oma töötasu suuruse või väljamakstud haigusrahade kohta ja tõendamata on hagis esitatud summa 223,49 eurot (väidetavalt kaotatud töötasu). Esitatud on kviitung prilliklaaside maksumuse kohta summas 155 eurot (tl 40), samuti pangakonto väljavõte (lk 50) ning eluliselt usutavad on kannatanu väited kulutused prilliraamidele summas 40 eurot. Seega on põhjendatud nõue uute prillide soetamise osas summas 195 eurot. Kviitungi ja arvega (lk 45-46) ning V. S. ütlustega on tõendatud ka kannatanu kulutused õigusabile seoses nimetatud kriminaalasjaga summas 350 eurot. Kannatanu ütlustega, kviitungiga 22.09.2017 (lk 42) ja kontoväljavõttega (lk49) on tõendatud kulutused seoses sõiduga Riiga silmaarsti konsultatsioonile summas 125 eurot. Ka väljavõte tervisekaardist (lk 64) kinnitab, et V. S. on pöördunud Riias kliinikusse sooviga nägemist taastada, kuid trauma raskust arvesse võttes ei olnud neil võimalik nägemise taastamise operatsiooni pakkuda. Kulutused ravimitele, samuti tervisekeskuses või registratuuris tasutud summasid tõendavad väljavõtted V. S. pangakontolt (lk 47-63) kokku summas 163,18 eurot. Seega loeb kohus põhjendatuks kannatanu V. S. hagi varalise kahju osas summas 833,18 eurot. VÕS § 134 lg 2 alusel tuleb A.Q-l lisaks varalisele kahjule hüvitada kahjustatud isikule, s.o. kannatanule ka mittevaraline kahju. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Süüdistatava rusikalöögi tagajärjel sai kahjustada V. S. vasak silm sellisel määral, et kuni käesoleva ajani näeb ta praktiliselt vaid ühe silmaga. Vaatamata mitmele operatsioonile, konsultatsioonile ka väljaspool Eestit, ei ole selle silma nägemine siiani, s.o 2, 5 aastat hiljem taastunud. Kannatanu üleelamisi ja tema hingelist valu tuleb kohtu arvates hinnata oluliseks. Saadud vigastuse tõttu on ta osaliselt töövõimetu, ta ei saanud edasi töötada keevitajana, mistõttu on vähenenud tema sissetulekud; tal ei ole võimalik tegelda oma endiste hobide ja harrastustega ning sellest tulenevalt on kohtu arvates oluliselt langenud tema elukvaliteet. Riigikohtu 2017.a. analüüs ist mittevaralise kahju hüvitiste väljamõistmise kohta aastatel 20142016 nähtub , et raske tervisekahjustuse põhjustamise korral on süüdlastelt välja mõistetud summasid 500 kuni 10 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestada rikkumise raskust ja ulatust, kahjutekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Süüdistuse kohaselt oli tegemist ühe rusikalöögiga, kuid see oli sooritatud sellise tugevusega, mis kannatanu prillid purustas, ta silma vigastas ja ta jalgadelt maha paiskas. Süüdistatav ei ole kannatanu eest vabandanud ega oma tegu kahetsenud. Samas ei saa sellist vägivalda pidada ulatuslikuks ega intensiivseks ning kohus arvestab ka asjaolu, et süüdlase jõhkra käitumise on kannatanu teatud määral ise provotseerinud (näitas süüdistatavale keskmist sõrme). Kohus peab põhjendatuks kannatanu kasuks välja mõista 3 000 (kolm tuhat) eurot mittevaralise kahju katteks. 10 Seega tuleb kannatanu kasuks A.Q-lt välja mõista hüvitis varalise ja mittevaralise kahju katteks kokku summas 3 833,18 eurot. Kannatanu A. V. tsiviilhagi esitanud ei ole. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus
sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatavate süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suurust iseloomustavad kahtlemata teo toimepanemise asjaolud, kasutatud vägivalla ulatus või intensiivsus. Antus asjas oli rünne mõlema kannatanu suhtes lühiajaline, see oli tekkinud tühisest sõnavahetusest ja osaliselt provotseeritud ka kannatanu V. S. poolt (keskmise sõrme näitamine). Nii süüdistatavad kui kannatanud olid tarvitanud alkoholi, kus kontroll oma käitumise üle on kerge kaduma. Kummagi süüdistatava süüd ei saa pidada suureks. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et varem kriminaalkorras karistamata A.Q-d on võimalik karistada
vangistusega 4 aastat ning tema suhtes on võimalik kohaldada
sätteid, s.t et temale mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 4 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas karistuse eri - ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Oma järgneva käitumisega katseajal on süüdistataval võimalus näidata, et ta suudab ka alkoholi tarvitanuna taltsutada oma impulsiivset käitumist, toimunust teha vajalikud järeldused ning hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Selline karistus on põhjendatud ja vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Ka ööklubis pikalt aega viites, lõbutsedes ja alkoholi tarvitades ei ole ühelgi isiku õigust kahjustada seal viibivate teiste isikute elu või tervist. Kohus ei näe selles asjas erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.Q-le mõista karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus määrab katseaja 6 kuud lühemas määras kui taotles prokurör, kuna sündmusest möödunud aja jooksul on süüdistatav hoidunud uute õigusrikkumiste toimepanemisest.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni üks aasta. B.F ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta on toime pannud teise raskusastmega kuriteo, tal on kindel elu- ja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Nii isikut kui tegu arvesse võttes on põhjendatud prokuröri ettepanek karistada teda kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses. Lähtudes tema keskmisest päevasissetulekust on rahalise karistuse suuruseks 1 560 eurot. Kuna B.F süü ei ole suur, vägivalla kasutamist kannatanute suhtes alustas A.Q , kelle suhtes kohaldatakse karistust tingimisi ning arvestades ka asjaolu, et teo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole B.F toime pannud ühtegi uut süütegu, siis peab kohus võimalikuks ka tema suhtes kohaldada
sätteid, s.t et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui B.F 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud 11 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt ekspertiisi tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2, 5 kuupalga alammäära, s.o 1 350 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot. A.Q on toime pannud esimese astme kuriteo ning temalt tuleb välja mõista sundraha 1 350 eurot, B.F mõistetakse süüdi teise astme kuriteos nin g temalt tuleb välja mõista sundraha 810 eurot. Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulud 84 eurot (lk 86) tuleb välja mõista A.Q-lt . Ekspertiisi teostamine oli vajalik kannatanu V. S.l esineva vigastuse ja selle raskusastme tuvastamiseks. Seega tuleb A.Q-lt välja mõista menetluskulud kokku 1 434 eurot. Kuna süüdistataval tuleb tasuda ka kannatanu tsiviilhagi, siis KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole 10 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 238, 306, 311 - 313. Kohtunik, rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.