1-16-10721/53

1-16-10721 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-10721 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Mirjam Frey (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.B (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 15.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada B .B karistuse kandmi sest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.07.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada B.B katseaja lõpuni KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada B.B suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi ; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. B .B-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. B.B vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista B.B-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 81 € ( kaheksakümmend üks eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse B .B-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne -Harju kriminaalhooldusosakonnale, B.B-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 13.09.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.12.
11. a kohtuotsusega tunnistati B.B süüdi Kar S § 200 lg 2 p 7,8 järgi ning teda karistati vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et süüdimõistetule mõistetud karistusest tuleb koheselt ära kanda viie kuu pikkune vangistus ning vangistus pikkusega 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud jätta täitmisele pööramata kolme aasta pikkuse katseaja jooksul, kui B.B ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 20.12.
12. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele B.B-le Harju Maakohtu 12.12.
13. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud. Karistuse kandmise algus oli 12.12.
14. a ja lõpp on 12.07.
15. a. B.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Praegu kannab karistust röövimise eest. Käesolevalt on soodusteguriks alkoholisõltuvus, sissetuleku ebaregulaarsus ning alkoholisõltuvusega seotud suutmatus kulusid kontrollida. Samuti kriminaalse taustaga tutvuskond. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles osaleb isik alates 10.12.2018 tööhõives, ta on läbinud riigikeele õppe A2 tasemel ning läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks on toimunud isikuga 3 analüüsivat vestlust psühholoogiga vägivaldsest käitumisest, impulsiivsusest ning probleemide lahendamisest ja suhtlusringkonna kriminaalsusest. Läbi on viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava xxxx kuuluva korteriga, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Loodab leida tööd ehitajana. K -Raha andmetel on seisuga 23.08.2019 kinnipeetava suhtes haginõudeid 5820,69 euro ulatuses ning vabanemisfondis 183,30 eurot. Vabaduses toetasid isikut materiaalselt mõlemad vanemad. xxxx on toetanud rahaliselt kinnipeetavat ka vanglas. B.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha B.B vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et isiku vabastamiseks on alused olemas. Ta on töötanud vanglas ja läbinud igasuguseid programme, on teinud oma tegevusest järeldusi ja soovib vabaneda elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav vastas kohtule, et on nõus elektroonilise valvega mitte ainult üheks kuuks vaid ka pikemaks perioodiks. Vabaduses soovib isik minna alkoholivastasele ravile ning otsida Töötukassa kaudu tööd. Elama soovib asuda emale kuuluvasse korterisse, mis vastab kõikidele elektroonilise valve tingimustele. Kaitsja on seisukohal, et isik tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et B.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi sõltuvus. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab B.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas B.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isik on vestlusel tasakaalukas ja analüüsiv ning ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametnikega on ta koostöövalmis ja kirjeldab ausalt oma probleeme ja olukordi. Isikul on olemas motivatsioon elada õiguskuulekat elu. Isik väitis ka kohtuistungil, et soovib edaspidi elada normaalset elu ja ei soovi enam seadusi rikkuda. Tema sõnu toetavad asjaolu, et vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud aktiivselt enda täitmiskava täitmisel. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on B.B olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka B.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/