1-16-10721/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-10721 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2020 määrus E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Abiprokurör Valdo Gerassimov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. veebruari 2020 määrus täies ulatuses.
5. Teha asjas uus määrus, millega jätta E.C (IK XXX ) temale Harju Maakohtu
6. detsembri 2016 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
7. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega tunnistati E.C süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2014 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.10.2016 ja lõpeb 10.04.
10. Tartu Vangla esitas 06.01.2020 maakohtule materjalid E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 17.02.2020 määrusega vabastati E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
12. E.C omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas esimest korda. Käesolevat vangistust kannab E.C katseajal toime pandud röövimise eest. Tema poolt toime pandud kuriteod on ajas muutunud raskemaks.
13. Võttes küll arvesse E.C varasemat elukäiku, tuleb enam tähelepanu pöörata tema käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm nr 1-09-14104, p 21).
14. E.C on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, osalenud “Tagasilanguse ennetamise“ tugigrupis ja õppinud eesti keelt. Kehtivad distsiplinaarkaristused E.C-l puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu viisakas ja sõbralik. Ta on väga motiveeritud tegelema oma sõltuvusprobleemiga ning soovib vabanedes hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest.
15. Vabanemise korral asuks E.C elama Paldiskisse, kus korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tal olemas ka töökoht. Tema perekonna moodustavad ema ja vend.
16. Maakohus, hinnates E.C-d iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, on seisukohal, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Käesolevaks hetkeks kantud karistus on piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat isikut edaspidiselt õiguskuulekalt käituma. Kohtuistungil avaldas E.C , et on vangistuse jooksul oma suhtumist muutnud ja maakohtu hinnangul kinnitab seda ka tema korrektne käitumine vangistuses. Oluline on seegi, et E.C-l on vabanemise korral olemas elu – ja töökoht. Maakohus leiab, et E.C vabastamine ja ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Määruskaebus
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse abiprokurör V. Gerassimov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist.
18. E.C-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Seega on talle korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud vangistust tingimisi vabaduses enne kui isikule mõisteti liitkaristusena pikaajaline reaalne vangistus. E.C on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogramme, osalenud „Tagasilanguse ennetamise tugigrupis“ ja õppinud eesti keelt. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on E.C viisakas ja sõbralik. Samuti on ta motiveeritud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Enda sõnul mõistab E.C , et edasises elus on iseseisvaks toimetulekuks vajalik kindla töökoha olemasolu ja isikliku sissetuleku tagamine.
19. Vabaduses muutusid E.C kuriteod järjest vägivaldsemaks ja raskemaks. Kui esimeseks E.C poolt toime pandud kuriteoks oli vargus, siis sellele järgnesid avaliku korra rikkumised ja röövimised. Kui esimesel korral toime pandud röövimisel kasutas 2 E.C füüsilist vägivalda, siis viimasel korral oli röövi kaasatud ka relv, millega ähvardati teist isikut. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine, grupimõju ja kesised probleemi lahendusoskused. Kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine.
20. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et E.C tarvitas enne vangistust marihuaanat peaaegu igapäevaselt. Sõltuvuses inimene vajab aga alkoholi ja mõnuainete tarbimiseks üha uusi vahendeid ja on ilmselge, et ausa teenistusega ei ole see võimalik. Seetõttu on E.C valinudki oma eesmärkide saavutamiseks kuritegeliku käitumise, suutmata ning tahtmata mõelda oma tegevuse tagajärgedele. Kuigi E.C kannab oma esimest vangistust ja on suutnud kinnipidamisasutuses käituda positiivselt, ei veena see prokuröri, et E.C on jäädavalt valinud õiguskuuleka tee.
21. Kuna E.C-l on pooleli riigist väljasaatmise otsustamine ja tal puudub isikut tõendav dokument, tähendab see seda, et ennetähtaegse vabastamise korral puuduvad tal dokumendid, mille alusel tööle asuda või end Töötukassas arvele võtta. Seega on E.C vabaduses ilma igasugustest legaalsetest sissetulekutest, tema vabanemisfondis on 870,83 eurot ning tasumata nõudeid on aga summas 2048, 39 eurot. Asja materjalidest nähtub, et E.C ema oleks valmis teda pärast vabanemist toetama, kuid ootuseid sellele rajada ei saa, kuna ema toetus oli olemas ka enne vangistust. Eeltoodule tuginedes ei ole välistatud, et E.C võib vabaduses taas sattuda oma endiste eluviiside juurde. Seega on E.C puhul olemas kõrge uute kuritegude toimepanemise risk, mida ei oleks võimalik ka elektroonilise järelevalve tingimustes maandada.
22. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et E.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on ennatlik, kuna tegemist on alles esimese võimalusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning seda tuleks seega põhjalikult kaaluda.
23. Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 13.03.2020 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi.
24. E.C esitas oma vastuväited prokuröri määruskaebusele. Kokkuvõtlikult ta märgib, et on vanglas läbinud rehabilitatsiooni, mis aitas üle saada alkoholi ja narkosõltuvusest. Nüüd on ta võimeline oma käitumist kontrollima. Ta on asunud paranemise teele. Ta ei ole nõus enda väljasaatmisega Eestist ja on selle kõrgemas kohtus vaidlustanud. Ta soovib elada Eestis ja on selleks väga motiveeritud. Ta ei pane enam kuritegusid toime. Ema on nõus teda enda juurde Paldiskisse elama võtma. Ema ja vend on nõus teda esialgu materiaalselt toetama seni kuni ta tööle asub (garantiikiri lisatud). Ta väärib seda usaldust, mida maakohus talle osutas, vabastades ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Ta palub jätta maakohtu määruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja E.C tuleb jätta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et E.C puhul on olemas keskmiselt suurem tõenäosus, et ta võib vabanemise korral hakata toime panema uusi kuritegusid, mida elektroonilisele järelevalvele allutamine ära ei hoiaks. 3
26. Nagu öeldud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul E.C jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et E.C on saavutanud täitmiskavas püsitatud eesmärgid, tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning tahe mõnuainete tarvitamisest loobumiseks. Ringkonnakohus nõustub, et E.C iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid. Samas leiab kriminaalkolleegium, et E.C isik, tema varasem elukäik ja toime pandud kuritegude asjaolud räägivad siiski tema ennetähtaegse vabastamise vastu ning on kaalukamad kui teda iseloomustavad positiivsed asjaolud.
27. E.C omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ning viibib kinnipidamiskohas esimest korda. Käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo pani E.C muuhulgas toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Valdavalt on E.C kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mida on omakorda soodustanud alkoholi – ja narkootiliste ainete tarvitamine. Muuhulgas kannab E.C käesolevalt karistust röövimise toime panemise eest, s.o E.C mõisteti süüdi selles, et sihtis kannatanut relvaga esmalt 50 cm kauguselt kõhtu ja seejärel pähe. Kokku tekitati kannatanule kahju 255 euro ulatuses. Seega on E.C segi marginaalse kuritegeliku tulu eest suuteline võtma kasutusele äärmiselt drastilisi ja eluohtlikke meetmeid. E.C-l on küll vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid samas on õige ka prokuröri poolt toodu, et isikul on võlgnevusi 2048,39 euro ulatuses, mida tuleks vabaduses tasuma hakata. Seega, kui isik ei peaks mingil põhjusel vabanemise korral tööle asuma, eksisteerib oht, et ta jätkab vanade harjumuste najal hoopis kuritegude toimepanemist. Eelkõige taolisi, mis on suunatud varalise kasu saamisele.
28. Maakohtu hinnangul on E.C vangistuse jooksul tegelenud enda narkootilise aine sõltuvusega ja omab tahet narkootikumidest loobumiseks. Kriminaalkolleegium ei ole erinevalt maakohtust nii veendunud, et käesoleva vangistuse jooksul on E.C lõpuks enda sõltuvusprobleemidest vabanenud. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et E.C alustas narkootikumide tarvitamist juba 17 aastaselt ning tarvitas narkootilisi aineid vahelduva eduga kuni käesoleva vangistuse kandmiseni (tarvitas enne vangistust igapäevaselt marihuaanat). Sealjuures on E.C puhul täheldatud seoseid ka alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel, mistõttu ei ole narkootikumid ainsaks mõnuaineks, mida E.C tarvitab. Seega saab öelda, et E.C on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kellel on vabaduses olnud piisavalt võimalusi enda sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, kuid selle asemel on isik otsustanud jätkata uimastavate ainete tarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Just eeltoodust tingituna tuleb E.C lubadusse – tegeleda enda sõltuvusprobleemidega – suhtuda ettevaatusega. E.C puhul on aga narkootiliste ainete tagasilangusega seotud risk uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks.
29. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et E.C-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on veel liiga suur, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tal on veel võimalusi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, sest karistusaeg lõpeb alles 10.04.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.02.2020 määruse täies ulatuses ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4