Obsah (8)

§ 121§ 68§ 73§ 78§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3683 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav V.U , isikukood: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX, viimasel ajal viibinud XXX, XXX; epost: XXX; telefoni nr XXX; XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 18.-20.01.2020. Tõkendit kohaldatud ei ole. Anu Pärtel Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.U

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.01.2020.

a – 20.01.2020. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust V.U suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.U ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu: Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta V.U sundrahast 2/3, so 654 eurot ja kaitsjatasust 2/3, so 479,20 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista V.U-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - kaitsjatasu 239,60 eurot; sundraha 327 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et V.U-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 566,60 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 47,22 eurot ja viimasel

1. kuul tasuda 47,18 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700012209 ning selgituse “V.U , otsus nr 1-21-3683, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Kannatanu H. K. (ik. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks V.U vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 26.04.2022.a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2
3. V.U (V.U) süüdistatakse selles, et tema XXX. a kella 23.15 paiku XXX asuva elumaja köögis lõi oma XXX H. K. rusikatega mitmel korral kere piirkonda ja ühel korral supipotiga vastu H. K. pead, mis tekitas kannatanule pähe muhu ja mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. Sellega pani V.U toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et V.U-le esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kannatanu H. K. potiga löömise osas, kuid kuivõrd kannatanu H. K. ütluste kohaselt V.U tema pihta rusikatega ei löönud, on põhjendatud selles osas vähendada V.U-le esitatud süüdistuse mahtu. Kannatanu H. K. potiga vastu pead löömine täidab

§ 121lg 2 p 2 koosseisu.

Prokurör palus V.U süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

Karistuse hulka arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.01.2020, mõistes karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades, et V.U-l ei ole kehtivaid karistusi, pidas prokurör võimalikuks V.U karistusest vabastamist

§ 73alusel, kohaldades 1-aastast katseaega.

1. Süüdistatav V.U avaldas kohtuistungil, et talle on arusaadav, et teda süüdistatakse selles, et ta on XXX kell 23.15 XXX oma XXX suhtes kasutanud vägivalda, teda löönud. Ta ütleks niimoodi, et ta müksas oma XXX. Tema arvates on konflikt kahe õiguse doktriini osas: üks on perekonna- ja teine avalik kriminaalõigus. See olukord on pigem tsiviilõiguse valdkonda kuuluv. Selle paragrahvi mõte on ikkagi see, et sanktsioneerida need teod raskemalt, mis tulenevad perekonnaõigusest, perekonnaseisundist tulenevatest lähedastest, emotsionaalsetest suhetest. Tema suhted XXX on külmad, nad ei ole tegelikult emotsionaalset kuigivõrd seotud. See vägivallaakt toimus, aga sellel ei olnud mingisugust seost kas ahistamisega või muul määral perekonnasisestest suhetest tuleneva iseloomuga.
2. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et arvestades kannatanu ütlusi, häirekeskusesse tehtud kõne salvestist ja et kohtus antud ütlustes V.U tunnistas seda, et lõi kannatanut selle pudrupotiga, on piisavalt tõendeid, et väita, et toime on pandud kuritegu, mis on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Kuigi süüdistatav ise üritas kohtule selgitada, et lähisuhet ei ole, on meie seadusandja paraku pidanud silmas seda, et lähisuhtes olevateks isikuteks on abikaasad, vanemad, lapsed, elukaaslased. KOHTU SEISUKOHT 5. Esmalt hindab kohus V.U-le

§121

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust (a), mõistes seejärel V.U-le karistuse (

1. b)ja otsustades menetluskulude hüvitamise (c). Seejärel võtab kohus seisukoha asitõendite (
2. d)ja kannatanu teavitamise osas (e). (
3. a)6. Kannatanu H. K. ütluste kohaselt moodustavad tema pere tema, ta XXX ja tema XXX, XXX on V.U . Ta mäletab XXX sündmusi. Ta elab XXX eramu esimesel korrusel, V.U elab teise korra peal ja kas XXX mitte ei elanud tol aastal ka teise korra peal V.U juures. A.-L. on omaette toas. Ta mäletab sellest õhtust, et mingi kriis oli, V.U käis A.-L. toas ja tuli sealt välja ja siis tema vist noomis V.U-d , et miks ta läks A.-L. tuppa niimoodi ja tahtis tema arvutit midagi, kas vaiksemaks keerata või ära võtta või mis ta tahtis teha, ta ei saanud hästi aru. V.U-le oli kuidagi häiriv see noomimine. Tema läks siis pl iidi juurde ja 3 jäi V.U poole seljaga, ta ei saa pikalt ei saagi seista, käib kolme käpa peal koguaeg, peab kinni hoidma kuskilt, istus maha leso peale. Ta siis istus sinna maha ja jäi V.U poole seljaga ja sai järsku potiga vastu pead. Ta pärast kaalus huvi pärast ära, koos pudruga kaalus pott 1 kg, see on selline ühe käe pott, mis võetakse, vene ajal tehtud, ja siis tõstetakse. Ta sai potiga vastu pead ja vasakpool oli kõvasti paistes, see on foto peal näha. Tema oli sel momendil toas koos V.U-ga ja tema V.U-d ei näinud, et ta oleks löönud, kuna oli tema poole seljaga, kuid kedagi teist toas ei olnud. Pärast seda V.U ei käitunud kuidagi, ta ei teinud midagi ja siis hakkasid tulema löögid: tema istus leso peal, V.U on seal kusagil, annab talle potiga ja siis hakkas talle lööma niimoodi. V.U ei saanud pihta, ta tõstis vasaku käe üles ja V.U ei saanud pihta. Ta on kindel, et neist löökidest ta üldse pihta ei saanud. Siis tuli A.-L. toast välja ja reageeris sellele kuidagi, kas hakkas siis politseid kutsuma vist või millal ta hakkas, ta ei tea. Politseiga midagi meeldejäävat ei olnud, ta läks teise korra peale trepist üles või tuli V.U alla. Politsei pani V.U pikali maha ja käed raudu. Tol momendil oli V.U tema meelest purjus. Tal oli sellest potiga löömisest muhk peas, tekkis väikene verevalum ja väike valu oli ka. Temast tehti politseis fotosid, kus on näha poja poolt supipotiga talle tekitatud muhk. Tal on kõrge vererõhk ja ka sclerosis multiplex. Enne V.U lööki tehti talle ka operatsioon pea paremale poole. 7. Kannatanu ütlusi toimunu kohta kinnitavad ka kohtule tõendina esitatud fotod (tl 3234), millised tehti kannatanust tema kohtueelse ülekuulamise käigus. Antud fotodel on kannatanut kujutatud nii üldplaanis kui ka lähemalt ja kõigilt kolmelt fotolt on näha kannatanu pea esiosas vasakul küljel olev suur muhk. 8. Ka süüdistatav V.U kohtuistungil antud ütlused riimuvad kannatanu H. K. ütlustega. Nimelt selgitas süüdistatav istungil, et arvab, et ta lõi küll kannatanut supipotiga. Seda, kuna tuli politsei, ta ei tea – politsei oli ühel hetkel toas ja siis toimetati ta sellesse arestimajja, so mitte Tartu Vangla arestikambrisse, vaid sinna kuhugi Riia mnt juurde. Ta oli sellel õhtul alkoholi tarbinud, kuid kuna ta on väikeettevõtja, siis ta katsetas neid erinevaid etanoolseid ühendeid. Ta ei tea, kas neil oli seal tüli üldsegi, vaid arvab, et tegemist võis olla temal endal hingelise erutuse seisundiga, mis võib tema hinnangul olla seotud vererõhuga. Tal on eluaeg olnud madal vererõhk ja need alkohoolsed joogid tekitavad kiire erutuse seisundi. See võis olla lihtsalt agressioon. XXX supipotiga vastu pead löömist võib nimetada rock’n’rolliks. Ehk siis hingelise erutuse seisundis selles küsimuses, mis valitseb sugulussuhetes, mitte ainult selles perekonnas, vaid ka laiemalt suguvõsas, on tihti avatud iseloomuga arutelusid. Ta ei oska kirjeldada, mis tema mõistuses või vaimses seisundis vahetult enne seda toimus, kui ta oma XXX potiga lõi. 9. Sündmuse toimumist süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendavad kogumis koos eelpool käsitletud tõenditega ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 35-pöördel), XXX.XXX. a teenistusleht (tl 36-pöördel), XXX. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 37-pöördel), XXX. a isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 38) ja XXX. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 39-43). 10. XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas A.-L. K. XXX kell 23:15:01 häirekeskusesse ja soovis politseid XXX aadressile. A.-L. K. selgitas, et tema majas korrus kõrgemal elab tema XXX V.U , kes on agressiivne ja käib helistaja ruumis ringi. Seejärel avaldab helistaja, et XXX H. K. kakleb XXX ja et väga ärevaks on muutunud. Seejärel ütleb helistaja, et abi on juba vaja, kuna ta läheb igaühele kallale. 4 11. XXX.-XXX. a teenistuslehel kajastatu kattub samuti varasemalt käsitletud tõenditest nähtuvaga: juhtum registreeriti XXX kell 23:16:00 ja sündmuse sisuks on, et XXX kakleb teataja (A.-L. K.) XXX hetkel poolvennaga. 12. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendavad samuti, et joobes V.U toimetati XXX õhtusel ajal XXX aadressilt kainenema ja peeti hiljem kahtlustatavana kinni. 13. Eeltoodud kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel peab kohus tõendatuks, et XXX kella 23.15 paiku XXX asuva elumajas lõi V.U XXX H. K. ühel korral supipotiga vastu pead, tekitades sellega kannatanule pähe muhu ja ka füüsilist valu. Samas, lugedes supipotiga kannatanule vastu pead löömise tõendatuks, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et tõendatud oleks ka V.U poolt kannatanule mitmel korral rusikatega kere piirkonda löömine. Ühtegi tõendit, mis selles osas V.U-le esitatud süüdistust kinnitaks, kohtule esitatud ei ole. Veelgi enam – kannatanu H. K. välistas kohtuistungil kategooriliselt selle, et oleks V.U poolt tehtud rusikalöökidest pihta saanud. 14.

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.1 Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Piirisituatsioonides tuleb aga täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse kõrvaseisja seisukohast ei ole valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.2 Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning nende omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari – ja armastussuhted. Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.3 Arvestades eelnevat, kus kohus luges tõendatuks V.U poolt kannatanule H. K. supipotiga vastu pead löömise, mille tagajärjel tekkis kannatanule kehavigastus - pähe muhk, mis on hinnatav kudede kahjustamisena ja kannatanu tundis ka seejuures valu, pani V.U toime kannatanu, XXX H. K., kehalise väärkohtlemise. Kuivõrd kannatanu H. K. puhul on tegemist V.U XXX, kellega menetletava sündmuse toimumisel kui ka käesolevalt XXX, ehk siis omatakse ühiselulist sidet XXX, ning kellega, kuigi V.U väga oma eraelulisi suhteid kommenteerida ei soovinud, on V.U sõnul suhted normaalsed, on kohus seisukohal, et tuleb jaatada ka V.U ja tema XXX vahel lähisuhte olemasolu. Seega on V.U lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks

§ 121lg 2 p 2 mõttes.

1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.1 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.2 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.

1. a otsus nr 1-19-3377, p-d 9-10 5
2. Subjektiivsest küljest on antud kuriteo koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.4 Kohtu hinnangul pani V.U süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et XXX supipotiga pähe löömisel pidi V.U ru saama, et ta tekitab oma tegevusega oma XXX nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Seda enam, et sellise järelmi saabumine supipotiga teisele inimesele pähe löömisel on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 16. Siinkohal märgib kohus, et kuigi tõendatuks saab lugeda vaid kannatanu H. K. supipotiga löömise V.U poolt (otsuse punkt 13), ei tingi see asjaolu süüdistatava suhtes osaliselt õigeksmõistva otsuse tegemist, kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt5 peab õigeksmõistva otsuse tegemiseks mõni süüdistuses osutatud iseseisev kuriteosündmus või süüdistatava seotus kuriteoga tervenisti ära langema – olgu siis tõendamatuse tõttu või põhjusel, et mitte miski sellest faktikogumist, mis on süüdistusse märgitud ja kohtu poolt kindlaks tehtud, ei vasta ühegi süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistatava saab õigeks mõista vaid mingis teos tervikuna, mitte selle teo mõnes asjaolus (nt vägivalla kasutamises võõra asja äravõtmisel). Kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. Kuivõrd V.U-le heideti süüdistuses ette objektiivselt ühe teo toimepanemist, mis leidis kohtus tõendamist vaid osaliselt, so kannatanu supipotiga pähe löömises, mis vastab ka üksikult

§ 121

lg 2 p 2 koosseisule, teeb kohus V.U suhtes selles osas

§ 121lg 2 p 2 järgi üksnes süüdimõistva otsuse.

17. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (b) 18.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 19. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.6 20. V.U puhul leidis tõendamist kannatanu H. K. ühel korral supipotiga vastu pead löömine ehk

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.

1. a määrus nr 1-20-470, p-d 23-24 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
2. a otsus nr 1-17-1629, p 28 6 21.

§ 121

lg 2 p 2 näeb lähi- või sõltuvussuhtes teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust.

1. Kohtule on tõendina esitatud ka V.U karistusregistri väljavõte (tl 46). Sellest nähtuvalt on V.U näol tegemist kriminaalkorras karistamata isikuga.
2. Hinnates V.U süü suurust

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, võtab kohus arvesse asjaolu, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist V.U poolt XXX ühel korral supipotiga vastu pead löömine. Supipotiga tehtud löögi tulemusena tekitas ta niigi kehva tervisega XXX lisaks füüsilisele valule ka kehavigastuse pea piirkonda. 24. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes kohus tuvastanud ei ole.

§ 58

p 3 näeb karistust raskendava asjaoluna ette süüteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes. Kõrges eas inimene võib olla rauk (vanem kui 75 aastat) või isik, kes on jõudnud oodatava keskmise eluea lähedale, nt on 79 aasta vanune. Kõrges eas olevaks võib pidada siiski ka juba vanaduspensioniealist inimest.7 Arvestades, et kannatanu H. K. on sündinud XXX. aastal, esineb kohtu hinnangul

§ 58p-s 3 nimetatud karistust raskendav asjaolu.

1. Seega tulenevalt kuriteoasjaoludest (so raske esemega eaka kannatanu löömine ja selle tagajärjel kehavigastuse tekitamine), raskendava asjaolu esinemisest ning kergendavate asjaolude puudumisest, on V.U süü kohtu hinnangul keskmine.
2. Kohus on seisukohal, et arvestades V.U-l XXX, ei ole rahalise karisusega võimalik tema suhtes karistuse eesmärke saavutada. Seda enam, et rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmise välistavad ka V.U hoiakud toimepandusse (esialgne toimepanemise eitamine, leidmine, et antud tegu ei kuulu avaliku kriminaalõiguse valdkonda, vaid on pigem tsiviilõiguslik), karistust kergendavate asjaolude puudumine ja raskendava asjaolu esinemine. Seega tuleb V.U toimepandu eest karistada vangistusega. Samas, arvestades kõike eeltoodut kogumis, piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatava karistamisest

§ 121

lg 2 p 2 järgi 3-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.-20.01.2020 lugeda karistusaja hulka (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, tl 39-43) ja lugeda V.U kandmata karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja V.U isikut, ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ära kandmine kohtu hinnangul otstarbekas, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73

lg-te 1, 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui V.U ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. (

1. c)27. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 28. Käesolevas asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel V.U määratud kaitsjale makstud tasu kokku 718,80 eurot. Lisaks on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 57 komm. 9 7 korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot). Seega on kõik menetluskulud kokku 1699,80 eurot. 29. Süüdistatav V.U avaldas kohtuistungil, et tal on veel XXX, ta tegeleb XXX ja XXX. Kaitsja leidis, et kõige suuremaks kuluks on kahtlemata sundraha, mis jääb teise astme kuriteo puhul napilt alla 1000 euro. Seetõttu, arvestades V.U sissetulekut, mille kohta viimane ei ole midagi avaldanud ja seda, et toimikus olevate andmete kohaselt tal XXX 1 aasta jooksul ning taotles seetõttu, et kohus jätaks 2/3 sundrahast ja kaitsjatasu täies mahus riigi kanda, andes ülejäänud menetluskulude tasumiseks 1-aastase tähtaja. 30. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 31. Seega nähtub, et V.U näol on tegemist isikuga, XXX Samas omab ta XXX. Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 47), et XXX. aastal oli V.U netosissetulekute summa antud aastal XXX eurot, tehes tema päevasissetuleku suuruseks XXX eurot. Võttes arvesse neid andmeid, on ilmselge, et pikema aja vältel stabiilset ja arvestatavat sissetulekut mitteomavale V.U-le käiks menetluskulude täismahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu on kohus seisukohal, et nii V.U sundrahast kui ka kaitsjatasust tuleb 2/3, so vastavalt 654 eurot ja 479,20 eurot jätta riigi kanda. Ülejäänud osas (566,60 eurot) jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 32. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel V.U-lt menetluskuluna riigieelarvesse välja: kaitsjatasu 239,60 eurot ja sundraha 327 eurot, s.o menetluskulu kokku 566,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus V.U-l tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul vähemalt 47,22 eurot ja viimasel 12. kuul 47,18 eurot. (
2. d)33. Prokurör märkis kohtuvaidluses, et kriminaalasjas on olemas ka häirekeskusesse tehtud kõne salvestis CD-plaadil, taotledes selle kriminaalasja juurde jätmist. 34. Kohus märgib, et tõepoolest on asjas olemas XXX. a asitõendi vaatlusprotokolli (tl 35-pöördel) lisaks olev CD-plaat kõnesalvestisega (pakend nr 1 „TK – Kõnesalvestis“). Samas, tulenevalt Riigikohtu praktikast8, on antud salvestis KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestise näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud CD-plaat helisalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuivõrd nimetatu ongi kohtutoimiku osaks. (
3. e)8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsus nr 1-18-5732, p 125 8 35. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 36. Käesolevas asjas tegi kohus kindlaks, et V.U-le esitatud süüdistus XXX H. K. supipotiga vastu pead löömises on tõendatud. Seega on H. K. kui kannatanul õigus saada KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet ja kannatanu ka avaldas kohtuistungil, et ta soovib vastavat teavet saada. Seega tuleb kannatanu vastav teavitamissoov kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 9