1-21-3683/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. septembril 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-3683 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Y.Y süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Y.Y Pärtel Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Y.Y , isikukood XXX , elukoht XXX; ei tööta kaitsja vandeadvokaat Anu Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Raul Heido Kannatanu H.K. Asja läbivaatamisi viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsus muutmata ja Y.Y kaitsja apellatsioon rahuldamata.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 129 eurot 60 senti, sh käibemaks 21 eurot 60 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdistatav Y.Y-le määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Y.Y-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti.
9. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
10. Y.Y süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 18.01.
11. a kella 23.15 paiku XXX asuva elumaja köögis lõi oma isa H.K. i rusikatega mitmel korral kere piirkonda ja ühel korral supipotiga vastu H.K. i pead, mis tekitas kannatanule pähe muhu ja mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. II. MAAKOHTU OTSUS
12. Tartu Maakohus tunnistas Y.Y KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust, arvas kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva karistusaja hulka ja määras 2 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse KarS § 73 lg 1, 3 alusel kandmisele tingimisi üheaastase katseajaga. Maakohus mõistis Y.Y-lt menetluskuludena välja 1/3 sundrahast (327 eurot ja õigusabikuludest (239,60 eurot). 2/3 menetluskuludest jäi riigi kanda.
13. Maakohus leidis, et kannatanu ütlusi selles, et Y.Y lõi talle potiga pähe, kinnitavad ka kannatanust ülekuulamisel tehtud fotod, millelt on näha pea esiosas vasakul küljel olev suur muhk. Süüdistatava Y.Y kohtuistungil antud ütlused riimuvad samuti kannatanu H.K. i ütlustega. Nimelt selgitas süüdistatav istungil, et arvab, et ta lõi küll kannatanut supipotiga. Ta oli sellel õhtul alkoholi tarbinud. Isa supipotiga vastu pead löömist võib nimetada rock’n’rolliks. Ehk siis hingelise erutuse seisundis selles küsimuses, mis valitseb sugulussuhetes, mitte ainult selles perekonnas, vaid ka laiemalt suguvõsas. Sündmuse toimumist süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendavad kogumis koos eelpool käsitletud tõenditega ka 20.01.
14. a asitõendi vaatlusprotokoll (A-L.K. helistas 18.01.2020 kell 23:15:01 häirekeskusesse ja soovis politseid XXX , aadressile, kuna poolvend Y.Y ja isa H.K. kaklevad), 18.-19.01.
15. a teenistusleht, 19.01.
16. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, 19.01.
17. a isikusamasuse tuvastamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll.
18. Maakohus luges kohtus uuritud tõendite alusel tõendatuks, et 18.01.2020 kella 23.15 paiku Tartu linnas XXX asuva elumajas lõi Y.Y oma isa H.K. i ühel korral supipotiga vastu pead, tekitades sellega kannatanule pähe muhu ja ka füüsilist valu. Samas leidis maakohus, et pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et Y.Y lõi kannatanule mitmel korral rusikatega kere 2 piirkonda. Kannatanu H.K. välistas kohtuistungil kategooriliselt selle, et oleks Y.Y rusikalöökidega pihta saanud.
19. Maakohus leidis, et Y.Y poolt kannatanule H.K. ile supipotiga vastu pead löömisega, mille tagajärjel tekkis kannatanule kehavigastus - pähe muhk, mis on hinnatav kudede kahjustamisena ja kannatanu tundis ka seejuures valu, pani Y.Y toime oma isa H.K. i, kehalise väärkohtlemise. Kuivõrd kannatanu H.K. i puhul on tegemist Y.Y isaga, kellega menetletava sündmuse toimumise ajal kui ka käesolevalt jagatakse elukohta, ehk siis omatakse ühiselulist sidet ühisel elamispinnal elamise läbi, ning kellega, kuigi Y.Y väga oma eraelulisi suhteid kommenteerida ei soovinud, on Y.Y sõnul suhted normaalsed, tuleb jaatada ka Y.Y ja tema isa vahel lähisuhte olemasolu. Seega on Y.Y lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes.
20. Maakohtu hinnangul pani Y.Y süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ei saa olla kahtlust selles, et oma isa supipotiga pähe löömisel pidi Y.Y aru saama, et ta tekitab oma tegevusega niigi kehva tervisega isale nii valu kui võib tekitada ka tervisekahjustusi. Seda enam, et sellise järelmi saabumine supipotiga teisele inimesele pähe löömisel on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
21. Kuigi tõendatuks saab lugeda vaid kannatanu H.K. i supipotiga löömist Y.Y poolt, ei tingi see asjaolu Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.03.
22. a määrus nr 1-20-470, p-d 23-24) süüdistatava suhtes osaliselt õigeksmõistva otsuse tegemist. Kuivõrd Y.Y-le heideti süüdistuses ette objektiivselt ühe teo toimepanemist, mis leidis kohtus tõendamist vaid osaliselt, so kannatanu supipotiga pähe löömises, mis vastab ka üksikult KarS § 121 lg 2 p 2 koosseisule, tuleb teha Y.Y suhtes selles osas KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üksnes süüdimõistev otsus.
23. Y.Y teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusoid ei ole.
24. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et Y.Y on kriminaalkorras karistamata. Y.Y süü suuruse hindamisel arvestas maakohus, et supipotiga tehtud löögi tulemusena tekitas ta niigi kehva tervisega eakale isale lisaks füüsilisele valule ka kehavigastuse pea piirkonda. Kannatanu H.K. on sündinud
25. aastal, mistõttu esineb KarS § 58 p-s 3 nimetatud karistust raskendav asjaolu. Tulenevalt kuriteoasjaoludest (so raske esemega eaka kannatanu löömine ja selle tagajärjel kehavigastuse tekitamine), raskendava asjaolu esinemisest ning kergendavate asjaolude puudumisest, on Y.Y süü maakohtu hinnangul keskmine. Rahalise karistuse kohaldamise välistavad Y.Y hoiakud toimepandusse, karistust kergendavate asjaolude puudumine ja raskendava asjaolu esinemine, samuti Y.Y-l stabiilse sissetuleku puudumine, mistõttu ei ole rahalise karisusega võimalik tema suhtes karistuse eesmärke saavutada. Seega tuleb Y.Y toimepandu eest karistada 3-kuulise vangistusega. Maakohus asus seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja Y.Y isikut arvestades, ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine otstarbekas, vaid see tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Y.Y ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. III. APELLATSIOON
26. Tartu Maakohtu
27. aprilli
28. a otsuse peale esitas apellatsiooni Y.Y kaitsja, kes palub nimetatud otsus tühistada kas osaliselt või täielikult, st kas lõpetada menetlus süüteokoosseisu puudumise tõttu või kvalifitseerida tegu ümber KarS § 121 lg 1 järgi ja 3 kergendada mõistetud karistust.
29. Kaitsja palub veelkord hinnata, kas tegemist on lähisuhtes toime pandud teoga, kuna Y.Y vaidlustas seda, kas isa on ikka tema lähedane isik. Y.Y avaldas kohtuistungil, et temal on isaga jahedad suhted, nad ei ole emotsionaalselt kuigivõrd seotud. Tema arvates ei ole tegu perekonnasuhetega ja seega lähedase suhtes toime pandud teoga. Ta elab Hiiumaal ja käib ning ööbib vahetevahel XXX Tartus. Kui pidada õigeks väidet, et Y.Y lõi supipotiga, siis vägivalla akt kui selline leidis aset. Kuna kannatanu H.K. on Y.Y-le isa, kannatanu väitis, et poeg kuulub tema perekonda, suheldakse, siis on tegu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Kui võtta aluseks kaitsealuse väide, et bioloogiliselt on kannatanu küll tema isa, kuid suhteid pole, kannatanut lähedaseks inimeseks ei pea, siis tuleks tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi.
30. Teiseks palub kaitsja hinnata Y.Y tervislikku seisundit. Kaitsealune oli orienteeritud kohas ja ajas. Kohtuistungil mõistis toimuvat, vastas aruselgelt. Ei tekkinud kahtlusi, et isikul võiks olla terviseprobleem, mis ei võimaldaks tal osaleda kohtumenetluses. Seda kaitsja väidet kinnitavad kohtueelsel menetlusel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt tehtud päring SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriahaiglale ja sealt saadud vastus. Sellest tulenevalt puudub vajadus taotleda täiendavaid terviseuuringuid. Y.Y se ei ole ka kaitsjale ülesandeks teinud ekspertiisi määramist. Küll aga on Y.Y pärast kohtuotsust kirjutanud kohtule ja kaitsjale, et ringkonnakohtul on vaja uurida tema tervislikku seisundit.
31. Kaitsja palus võtta seiskoha selles, kas on vajalik määrata Y.Y-le kohtupsühhiaatria ekspertiis.
32. Taotluse kohtpsühhiaatriaekspertiisi määramiseks jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata apellatsiooni menetlusse võtmisel 30.05.
33. a määrusega. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
35. aprilli
36. a otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu ei pea maakohtu seisukohtade üle kordamist KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks ning vastab apellatsioonis tõstatatud väidetele.
37. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Y.Y lõi oma isale H.K. ile 18.01.2020 tema elumaja köögis Tartu linnas XXX ühel korral supipotiga vastu pead ja kahjustas sellega tema tervist - tekitas pähe muhu. Maakohus on kõiki tõendeid käsitlenud ja nende alusel põhjendatult järeldanud, et Y.Y pani sellega toime H.K. i kehalise väärkohtlemise, põhjustades löögiga kannatanule nii valu kui ka kehavigastuse.
38. Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas tegu on toime pandud lähisuhtes, ehk kas kannatanu ja süüdistatava vahel oli lisaks põlvnemisele (isa-poeg) suhteid, mis annab aluse jaatada lähisuhte olemasolu.
39. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, 4 emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.) Maakohus on viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendile, milles on leitud, et eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.
40. a otsus nr 1-19-3377, p 10).
41. Selle kohta, millised on Y.Y ja H.K. i suhted, on maakohtus uuritud tõendites andmeid vähe. Kannatanu H.K. i ütluste kohaselt elas tema vanem poeg Y.Y sündmuse toimumise ajal temaga samas majas
42. korrusel, tema ise elas esimesel korrusel, samuti tema tütar A-L.K. . Ta peab oma lapsi oma pereks. Kannatanu sõnul ei suhtle ta Y.Y-ga alates
43. a. Vastates kohtu küsimusele suhete kohta süüdistatavaga, ütles kannatanu järgmist: „Ma sain praegu teada, et nagu polegi poeg Y.Y , aga olen pidanud pojaks teda. Y.Y-ga on suhted, ma ei oska öelda, mis momendil ta enam ei tereta, ei palun, ei head aega ei midagi, kas see oli peale
44. a või oli see varem ka.“ Samas kinnitas kannatanu, et Y.Y elab ikkagi samas elukohas XXX . Hiiumaale ehitas Y.Y maja, aga ta ei tea, mis seisus ehitus on. Viimase kuu ( s.o enne kohtuistungit 04.04.2022) on ta elanud XXX aadressil.
45. Y.Y tunnistas, et rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht Hiiumaal, ta on pikalt vahepeal elanud välismaal. Küsimusele, kas ta peab Tartus XXX elamut oma koduks, Y.Y ühest vastust ei andnud, öeldes, et ta peatub seal, hulk tema isiklikke asju on seal, käib valdusi vaatamas, kuna see on Hiiumaa kinnistu tagatiseks. Oma suhteid isaga peab ta normaalseteks, kuigi verbaalselt praegu ei suhtle vaid läbi veebi.
46. Käeolevas asjas omab aga tähtsust see, millised olid Y.Y ja H.K. i suhted 18.01.2020, kui Y.Y lõi H.K. i potiga pähe. Nad elasid samas elamus, kus igal pereliikmel oli oma tuba. Kuna sündmus leidis aset I korruse köögis, saab sellest järeldada, et Y.Y võis kasutada ka elamu teisi ruume. H.K. ja Y.Y ei olnud poja ja isana üksteisest võõrdunud, nad suhtlesid omavahel. H.K. hoolis Y.Y-st kui oma pojast. Kannatanu ütlustest nähtuvalt võis konflikti põhjuseks olla tema märkus, et Y.Y ei oleks pidanud minema tütre tuppa. Y.Y nimetab ise juhtunut rock’n’rolliks, viidates suhtlemisele, mida tuleb suguvõsas ette. Vaatamata sellele järgnenud suhete halvenemisele, saab ringkonnakohtu hinnangul olemasolevate tõendite alusel siiski jaatada seda, et sündmuse toimumise ajal olid lisaks ühisele elamispinnale H.K. i ja Y.Y vahel üksteisest hoolivad emotsionaalsed suhted. Varem ei olnud Y.Y kunagi olnud isa suhtes vägivaldne. Üheks põhjuseks, miks see juhtus 18.01.2020 saab pidada Y.Y alkoholijoovet. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigustatult käsitlenud kvalifitseeriva asjaoluna teo toimepanemist lähisuhtes: Y.Y oli erilise isikutunnusega isik KarS § 24 lg 3 mõttes. Seega vastab tema tegu KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustele.
47. Maakohtu poolt Y.Y-le mõistetud karistuse vähendamiseks ringkonnakohtu hinnangul alust ei ole. See on mõistetud niigi KarS § 121 lg 2 sanktsiooni alammäärale lähedasena (3 kuud vangistust), kuigi maakohus on hinnanud Y.Y süü suuruse keskmiseks ja tuvastanud veel ka ühe raskendava asjaolu esinemise.
48. Kaitsja taotluse eesmärk uurida Y.Y tervislikku seisundit, jääb arusaamatuks. 5 Apellatsioon ei sisalda ühtegi viidet sellele, miks apellatsioonikohus peaks seda tegema. Kaitsja ei ole tõstatanud süüdivuse küsimust, vastupidi, möönab, et sellekohaseid kahtlusi ei ole tekkinud. Seda kahtlust ei tekkinud ka asja arutanud maakohtul. Y.Y meditsiinidokumendid ei anna selleks samuti alust. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuse andmetel on Y.Y viibinud psühhiaatriakliinikus ühe korra, s.o 11.01.
49. Tal mõõdeti alkoholi sisalduseks 2,698 promilli ja diagnoositi alkoholsõltuvus. Käesolevalt tarvitab ainet (tl 44). Selle kohta, et Y.Y tarvitaks kas narkootilisi või psühhotroopseid aineid, tõendid puuduvad. Y.Y enda sõnul tarvitab ta peale alkohoolsete jookide vaid tavalisi sigarette. Sündmuse toimumise ajal oli Y.Y tavalises alkoholijoobes, mis KarS § 36 kohaselt ei välista isiku süüd. Sündmuskohalt toimetati Y.Y kainenemisele. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,96 mg/l kohta (tl 37).
50. Kuna mingeid andmeid, mis tekitaksid kahtlusi Y.Y vaimses tervises kriminaalasjas ei ole, puudus ringkonnakohtul alus ka Y.Y-le kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.
51. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu
52. aprilli
53. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
54. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks apellatsioonimetluses. Taotluse kohaselt on kaitsja töömaht käesoleva kriminaalasja teise astme kohtumenetluses olnud 2 tundi, mille eest soovib tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt tehtud toimingud (tutvumine maakohtu kohtuistungi protokolliga ja kohtuotsusega, apellatsiooni koostamine) on olnud vajalikud ning ajakulu mõistlik, mistõttu tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada.
55. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 ettenähtud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulu 129,60 eurot KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Y.Y-lt riigi kasuks välja mõista. Tulenevalt KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 peab Y.Y selle tasuma 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) 6