1-26-360/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2026, Tartu Kohtuasja number 1-26-360 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Maksim Bidzilja (isikukood: 39106262232) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. märtsi 2026 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Maksim Bidzilja, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Maksim Bidzilja apellatsioon Viru Maakohtu
3. märtsi 2026 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
5. veebruaril 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Maksim Bidzilja ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 25259000439 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Bidzilja süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud ning konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa. Menetluskulud võimaldati M. Bidziljal tasuda ositi ühe aasta jooksul.
6. Viru Maakohtus
7. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. M. Bidzilja kinnitas kohtule, et kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Samuti väljendas ta valmisolekut tasuda nii menetluskulud kui konfiskeerimisele kuuluv summa.
8. Viru Maakohtu
9. märtsi 2026 otsusega tunnistati M. Bidzilja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. M. Bidziljalt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulud – need võimaldati tal tasuda ositi 12 kuu jooksul. Samuti mõisteti talt välja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa.
10. M. Bidzilja esitas
11. märtsil 2026 maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub menetluskulude ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise tähtaeg ajatada kahe aasta peale. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada B. Bidziljale.
13. Kuna maakohus lahendas M. Bidzilja kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
14. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
15. peatüki
16. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
17. Apellatsioonis ei viita M. Bidzilja sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks M. Bidziljal olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Bidzilja poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest toimunud ei ole. M. Bidzilja kinnitas kohtule, et kokkuleppes kirja pandu on talle arusaadav. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole M. Bidziljal apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Liiati oleks M. Bidzilja taotlus ka õiguslikult perspektiivitu, kuivõrd rahalise kohustuse täieliku tasumise tähtaeg ei või ületada ühte aastat (Sarv – KrMS. Kommentaar. § 180, komm 4.2.). Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ning tagastab selle M. Bidziljale. (allkirjastatud digitaalselt) 2