Obsah (4)

§ 101§ 100§ 97§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-21757 Tsiviilasi L.U hagi V.G

)

§ 101alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise.

1. Kohus võttis hagi 07.01.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 21.01.
2. Seega saabus kostjal hagile vastamise tähtaeg 11.02.
3. Kostja ei ole hagile seniajani vastust esitanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi
6. lõikele võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7. Hageja esindaja avaldas 05.03.2026 kirjas kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile ei vasta.
8. Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 6. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. 2
2. Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja isa. Kuivõrd kostja ei esitanud hagile vastust, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 II lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole osalenud hageja ülalpidamisel. Seega on täidetud

§ 97

p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. 8.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõige näeb ette, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Tartu Maakohtu 29.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8966 kinnitati hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega kostja kohustub tasuma elatist hageja ülalpidamiseks alates 01.12.2019 75% kehtestatud elatise miinimummäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni 11.11.
6. Sellest lähtuvalt oli hageja õigustatud

§ 2172

lg 3 alusel pöörduma elatise suurendamiseks kohtusse ja taotlema elatise väljamõistmist vastavalt 01.01.2022 jõustunud

§-s 101 sätestatud miinimumelatise regulatsioonile. 10.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Kohus loeb hagiavalduse alusel tuvastatuks, et riik maksab lapsetoetust lapse emale ning et laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud kostja juures keskmisel üle kuue ööpäeva.
2. Hageja taotleb kohtule esitatud hagis, et kohus mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja

§ 101alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise.

Kuivõrd

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2026.a märtsikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise, mis muutus sissenõutavaks alates 01.03.2026 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. 13.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui 3 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse. 14. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. 15. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab

§ 101

alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis kohtuotsuse tegemise hetkel 301,74 eurot. Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.03.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (11.11.2036) välja igakuise elatise 301,74 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd

§ 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks selgitusega "L.U elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate 4 maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis

§ 101lg 1 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Seega on hagi hind kokku 2715,66 eurot [301,74€ x 9 kuud]. MENETLUSKULUD 18. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 5