1-14-10219/53

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-14-10219

1. aprill 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp A taotlus kohustada Viru Vanglat esitama kohtule esildis tema karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks seoses parandamatu haigusega Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Viru Vangla, määruskaebus
4. märts 2026, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a ja Viru Maakohtu
8. detsembri
9. a määrus osas, millega kohustati Viru Vanglat suunama A-d arstlikku komisjoni.
10. Jätta kohtumäärused muus osas muutmata.
11. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. A kannab eluaegset vangistust.
13. novembril 2025 esitas süüdimõistetu Viru Maakohtule taotluse vabastada ta karistuse kandmisest parandamatult raske haigestumise tõttu.
14. Viru Maakohus tegi
15. detsembril
16. a määruse, millega rahuldas A taotluse ja kohustas vanglat suunama süüdimõistetu viivitamatult arstlikku komisjoni ning esitama pärast kohtule esildise koos asjassepuutuvate materjalidega süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul diagnoositud neljanda staadiumi pahaloomuline kasvaja. Tartu Ülikooli Kliinikumi
17. juuli
18. a onkoloogilise konsiiliumi otsuses leiti, et haigus ei ole enam täielikult ravitav. SA Ida-Viru Keskhaigla
19. detsembri
20. a vastusest nähtub, et süüdimõistetu seisund ei ole paranenud ning haiguse prognoos on jätkuvalt halb.
21. Viru Vangla vaidlustas maakohtu määruse osas, milles vanglat kohustati suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni ning esitama kohtule vabastamise küsimuses asjassepuutuvad materjalid.
22. Tartu Ringkonnakohtu
23. jaanuari
24. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lg 1 kohaselt menetlus, mille algatamiseks on vajalik karistust täitva asutuse juhi esildis ja arstliku komisjoni otsus. Nendele nõuetele vastavalt ongi maakohus edasise menetluse käiku selgitanud. Maakohus toimis Riigikohtu 1-14-10219 juhiste järgi, mille kohaselt peab vangla suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni ja sõltuvalt komisjoni otsusest otsustama esildise esitamise täitmiskohtunikule. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Viru Vangla määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse ning maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohustati vanglat suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni. Ringkonnakohtu viidatud kohtupraktika ei kohaldu praeguses asjas muutunud õigusliku olukorra tõttu. Alates
26. juulist 2024 osutavad vanglas tervishoiuteenust riikliku haiglavõrgu kavva kuuluvad haiglad. Vangla ei ole enam tervishoiuteenuse osutaja. A kohta andis arstliku hinnangu keskhaigla arst, kes tugines omakorda Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogilise konsiiliumi otsusele. Vangla ei vastuta selle eest, millise hinnangu tervishoiuteenuse osutaja annab. Kuna süüdimõistetu parandamatult raske haigus on piisavalt põhistatud, esitas vangla maakohtule
27. jaanuaril 2026 esildise süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Karistusseadustiku § 79 lg 1 järgi võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Meditsiinilise hinnangu süüdimõistetu parandamatu haiguse kohta peab andma arstlik komisjon (KrMS § 425 lg 1) ning kohtus tuleb ära kuulata vähemalt üks süüdimõistetu terviseseisundi kohta arvamuse andnud tervishoiutöötaja (KrMS § 432 lg 3 kolmas lause). Järgnevalt selgitab kolleegium esiteks seda, kes suunab süüdimõistetu kõnealuses menetluses arstlikku komisjoni, ning seejärel, kas süüdimõistetu terviseseisundi kohta antud hinnang on käsitatav arstliku komisjoni otsusena KrMS § 425 lg 1 tähenduses.
29. Maa- ja ringkonnakohus viitasid asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt suunab süüdimõistetu arstlikku komisjoni vangla ning komisjoni otsusest sõltub esildise esitamine täitmiskohtunikule, otsustamaks süüdimõistva otsuse edasise täitmise üle (RKEK 08.06.2016, 3-3-4-1-16, p-d 13–14). Öeldu kehtib ka pärast
30. juulil 2024 jõustunud muudatusi, millega korraldati ümber kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise senine kord.
31. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 3 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale nüüd Tervisekassa. Vangla ülesandeks on mh tagada tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil ning vastata kinnipeetava pöördumisele, mis on seotud talle tervishoiuteenuste osutamise korraldamisega (VangS § 49 lg-d 5-6). Tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja kord on VangS § 49 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
32. juuni
33. a määrusega nr 31 „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“. Osutatud määruse § 1 lg 1 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamise vanglas Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Lisaks on VangS § 52 lg 11 alusel kehtestatud vanglas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja kord ning tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused Vabariigi Valitsuse
34. juuni
35. a määrusega nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ (määrus nr 32). Tervishoiuteenuste osutamise täpsem kord ning teised vanglaspetsiifilised tervishoiuga seonduvad tegevused ja nende osutamise täpsem kord lepitakse kokku vanglas tervishoiuteenust osutava tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus (määruse nr 32 § 6 lg 2).
36. Eeltoodust järeldub, et vangla ei tegele enam tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamisega. Küll aga peavad vangla ja haigla tegema koostööd, mis hõlmab ka kinnipeetava saatmist tervishoiuteenuse osutaja juurde (RKHK 04.02.2026, 3-25-144/21, p-d 24 ja 27). 2