← Eesti

1-14-10219/53

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-14-10219

  1. aprill 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp A taotlus kohustada Viru Vanglat esitama kohtule esildis tema karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks seoses parandamatu haigusega Tartu Ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Viru Vangla, määruskaebus
  4. märts 2026, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a ja Viru Maakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus osas, millega kohustati Viru Vanglat suunama A-d arstlikku komisjoni.
  10. Jätta kohtumäärused muus osas muutmata.
  11. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. A kannab eluaegset vangistust.
  13. novembril 2025 esitas süüdimõistetu Viru Maakohtule taotluse vabastada ta karistuse kandmisest parandamatult raske haigestumise tõttu.
  14. Viru Maakohus tegi
  15. detsembril
  16. a määruse, millega rahuldas A taotluse ja kohustas vanglat suunama süüdimõistetu viivitamatult arstlikku komisjoni ning esitama pärast kohtule esildise koos asjassepuutuvate materjalidega süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul diagnoositud neljanda staadiumi pahaloomuline kasvaja. Tartu Ülikooli Kliinikumi
  17. juuli
  18. a onkoloogilise konsiiliumi otsuses leiti, et haigus ei ole enam täielikult ravitav. SA Ida-Viru Keskhaigla
  19. detsembri
  20. a vastusest nähtub, et süüdimõistetu seisund ei ole paranenud ning haiguse prognoos on jätkuvalt halb.
  21. Viru Vangla vaidlustas maakohtu määruse osas, milles vanglat kohustati suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni ning esitama kohtule vabastamise küsimuses asjassepuutuvad materjalid.
  22. Tartu Ringkonnakohtu
  23. jaanuari
  24. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lg 1 kohaselt menetlus, mille algatamiseks on vajalik karistust täitva asutuse juhi esildis ja arstliku komisjoni otsus. Nendele nõuetele vastavalt ongi maakohus edasise menetluse käiku selgitanud. Maakohus toimis Riigikohtu 1-14-10219 juhiste järgi, mille kohaselt peab vangla suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni ja sõltuvalt komisjoni otsusest otsustama esildise esitamise täitmiskohtunikule. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  25. Viru Vangla määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse ning maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohustati vanglat suunama süüdimõistetu arstlikku komisjoni. Ringkonnakohtu viidatud kohtupraktika ei kohaldu praeguses asjas muutunud õigusliku olukorra tõttu. Alates
  26. juulist 2024 osutavad vanglas tervishoiuteenust riikliku haiglavõrgu kavva kuuluvad haiglad. Vangla ei ole enam tervishoiuteenuse osutaja. A kohta andis arstliku hinnangu keskhaigla arst, kes tugines omakorda Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogilise konsiiliumi otsusele. Vangla ei vastuta selle eest, millise hinnangu tervishoiuteenuse osutaja annab. Kuna süüdimõistetu parandamatult raske haigus on piisavalt põhistatud, esitas vangla maakohtule
  27. jaanuaril 2026 esildise süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Karistusseadustiku § 79 lg 1 järgi võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Meditsiinilise hinnangu süüdimõistetu parandamatu haiguse kohta peab andma arstlik komisjon (KrMS § 425 lg 1) ning kohtus tuleb ära kuulata vähemalt üks süüdimõistetu terviseseisundi kohta arvamuse andnud tervishoiutöötaja (KrMS § 432 lg 3 kolmas lause). Järgnevalt selgitab kolleegium esiteks seda, kes suunab süüdimõistetu kõnealuses menetluses arstlikku komisjoni, ning seejärel, kas süüdimõistetu terviseseisundi kohta antud hinnang on käsitatav arstliku komisjoni otsusena KrMS § 425 lg 1 tähenduses.
  29. Maa- ja ringkonnakohus viitasid asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille kohaselt suunab süüdimõistetu arstlikku komisjoni vangla ning komisjoni otsusest sõltub esildise esitamine täitmiskohtunikule, otsustamaks süüdimõistva otsuse edasise täitmise üle (RKEK 08.06.2016, 3-3-4-1-16, p-d 13–14). Öeldu kehtib ka pärast
  30. juulil 2024 jõustunud muudatusi, millega korraldati ümber kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise senine kord.
  31. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 3 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavale nüüd Tervisekassa. Vangla ülesandeks on mh tagada tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil ning vastata kinnipeetava pöördumisele, mis on seotud talle tervishoiuteenuste osutamise korraldamisega (VangS § 49 lg-d 5-6). Tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja kord on VangS § 49 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  32. juuni
  33. a määrusega nr 31 „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“. Osutatud määruse § 1 lg 1 järgi korraldab tervishoiuteenuste osutamise vanglas Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Lisaks on VangS § 52 lg 11 alusel kehtestatud vanglas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja kord ning tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused Vabariigi Valitsuse
  34. juuni
  35. a määrusega nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ (määrus nr 32). Tervishoiuteenuste osutamise täpsem kord ning teised vanglaspetsiifilised tervishoiuga seonduvad tegevused ja nende osutamise täpsem kord lepitakse kokku vanglas tervishoiuteenust osutava tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus (määruse nr 32 § 6 lg 2).
  36. Eeltoodust järeldub, et vangla ei tegele enam tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamisega. Küll aga peavad vangla ja haigla tegema koostööd, mis hõlmab ka kinnipeetava saatmist tervishoiuteenuse osutaja juurde (RKHK 04.02.2026, 3-25-144/21, p-d 24 ja 27). 2

(3)1-14-10219
  1. Parandamatu haiguse tõttu karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks süüdimõistetu arstlikku komisjoni suunamine ning kohtule vajalike dokumentide esitamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine. Seetõttu on süüdimõistetu KrMS § 425 lg-s 1 nimetatud arstlikku komisjoni suunamine jätkuvalt vangla ülesanne. Seda järeldust toetab konkreetsel juhul määruse nr 32 § 6 lg 2 alusel Tervisekassa ja SA Ida-Viru Keskhaigla vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingu lisa 2f punkt 4.1.6.6, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vanglateenistuse taotlusel andma arstliku hinnangu parandamatult raskelt haigestunud vanglas kinni peetava isiku karistuse kandmisest vabastamise kohta.
  2. Seadus ei sätesta täpsemaid nõudeid KrMS § 425 lg-s 1nimetatud arstliku komisjoni otsuse kohta. Määruse nr 32 § 6 lg 1 p 6 nimetab ühe vanglas osutatava tervishoiuteenusena parandamatult raskelt haigestunud süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise taotlusse arstliku hinnangu andmist. Viidatud norme koosmõjus tõlgendades loeb kolleegium KrMS § 424 lg-s 1 nimetatud arstliku komisjoni otsuse nõude täitmiseks piisavaks selle, kui vähemalt kaks arsti on jälgitaval kujul andnud süüdimõistetu terviseseisundi kohta hinnangu. Arstliku komisjoni otsuse usaldusväärsuse ja kollegiaalsuse hindamiseks peavad sellest nähtuma nimeliselt ka otsuse langetanud arstid (vrd KrMS § 107 lg 1 p 5).
  3. Vangla esitas
  4. detsembril 2025 maakohtule SA Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistuse hinnangu A terviseseisundi kohta. Sellest nähtub, et süüdimõistetul on diagnoositud pahaloomuline kasvaja ja haigus ei ole enam täielikult ravitav. Haigla viitab samas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogilise konsiiliumi otsusele süüdimõistetu terviseseisundi kohta ning väljendab arvamust, et vangla peaks kaaluma taotluse esitamist kohtule isiku vabastamiseks parandamatu raske haigestumise tõttu. Märgitust saab järeldada, et mitu erialaspetsialisti eri tervishoiuasutustes tuvastas süüdimõistetul parandamatult raske haiguse ning selle seisukoha õigsust ei ole menetluses keegi kahtluse alla seadnud. Järelikult sisaldab SA Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini teenistuse hinnang praegusel juhul süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise üle otsustamiseks KrMS § 425 lg 1 tähenduses piisavaid meditsiinilisi eelandmeid. Ehkki SA Ida-Viru Keskhaigla hinnangus ei mainita peale ülemarsti teisi otsuse langetanud arste nimeliselt, saanuks maakohus selle puuduse kõrvaldada, küsides neid andmeid tervishoiuteenuse osutajalt (vt ka RKPJK 12.03.2021, 5-20-11/9, p 21).
  5. Seega kohustas maakohus vanglat suunama süüdimõistetut arstlikku komisjoni põhjendamatult. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium nimetatud osas nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse. Muus osas jäävad kohtumäärused muutmata. Vangla määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.