lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) redaktsiooni, mis kehtis
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kuus aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 8. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga Oxxxxx OÜ laojuhina. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtule on esitatud kõik aruanded ja täiendavatele küsimustele on võlgnik alati vastanud. 11.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid kogusummas 16 158,94 eurot, sealjuures 3845 eurot viimase aasta jooksul. Kohus kohustas võlgnikku menetluse pikendamisel tasuma vähemalt 3500 eurot ning võlgnik on seda kohustust täitnud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3 Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 ja 21.03.2025 kohtumäärusest tulenevaid kohustusi, rahuldades 38% pankrotimenetluses täitmata jäänud võlausaldajate nõuetest. Ehkki viimasel aastal tehtud väljamaksed ei kata varasemat võlgnevust täielikult siis võtab kohus arvesse kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid, võlgniku selgitusi ning ringkonnakohtu seisukohta (04.07.2025 kohtumäärus 2-17-13018), milles eristatakse võlgniku ja usaldusisiku kohustusi ja nende rikkumise tagajärgi. Nimelt ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi seoses võlausaldajatele raha eraldamata jätmisega 20.03.2023 toimunud ärakuulamisel ning võlgnik avaldas soovi menetluse jätkamiseks. Pärast ärakuulamist on võlgnik oma usaldusisiku kohustusi täitnud, eraldades ettenähtud osa sissetulekust võlausaldajatele. 13.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on menetlust pikendanud aasta võrra kuna võlgnik oli rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust. Võlgnikku kohustati 21.03.2025 määrusega eraldama võlausaldajatele igakuuliselt vähemalt 300 eurot ning võlgnik on seda täitnud, eraldades isegi rohkem, mis näitab tema tegelikku tahet kohustusi täita. Kohus leiab, et K.L. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab K.L. suhtes kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.L. vabastada usaldusisiku kohustustest K.L. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4 Ülle Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.