Obsah (5)

§ 175§ 173§ 2§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi J.K. (end. Sxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus Tsiv

§ 175

lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 16.08.2021 määrusega välja J.K. Kxxx (end. Sxxxxx) pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 19.07.2022 määrusega (jõustus 25.08.2022) lõpetati J.K. Kxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati J.K. Kase usaldusisikuks algselt Kaidi Kuusk, kes 21.11.2022 kohtumäärusega vabastati ning uueks usaldusisikuks määrati Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik esitama kohtule aruandeid igal aastal
2. veebruaril ja
3. augustil ning usaldusisik pidi tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta
4. juulil ning esitama selle kohta kohtule aruande iga aasta
5. augustiks. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 42 188,96 eurot (II järgu nõuded).
6. Aruanded on kohtule esitatud 14.02.2023, 09.08.2023, 15.02.2024, 25.08.2024, 10.02.2025 ja lõpparuanne 17.10.
8. Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses Osaühingus Pxxxxxxxxxt ning seejärel lühiajalised töötamised Kxxxxxxxx Eesti OÜ ning Aktsiaselts OG Exxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja ta on töötanud enamasti osalise koormusega. 2 Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, puudega isikute sotsiaaltoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 52,34 eurot. Võlgnikul vara puudub.
9. Kohus küsis usaldusisiku hinnangut menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Usaldusisik esitas 15.01.2026 kohtule enda vastuse, milles toob välja, et kontakti loomine võlgniku on olnud keeruline. Võlgnik on andnud lubadusi hakata vabatahtlikke makseid teostama, kuid reaalselt pole seda teinud. Usaldusisiku arvates ei mõista võlgnik tulenevalt oma tervise probleemidest menetluse sisu ega seda, et antud lubadusi tuleb täita. Seda kinnitab ka Eesti Töötukassa osalise töövõime otsus, milles mh tuuakse välja, et on vähetõenäoline võlgniku töövõime muutumine seoses diagnoosidega. Usaldusisiku hinnangul on menetluse lõpetamine ja võlgniku kohustustest vabastamine kohtu kaalutlusotsus. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
11. aasta
12. juunini.
13. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.07.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 25.08.
2. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 25.08.
4. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses Osaühingus Pxxxxxxxxxx ning seejärel lühiajalised töötamised Kxxxxxxxx Eesti OÜ ning Aktsiaselts OG Exxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue ning ta on töötanud enamasti osalise koormusega. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 3 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitanud usaldusisik ehkki aruandekohustus oli määratud võlgnikule. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, puudega isikute sotsiaaltoetus, peretoetus, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitavat määra vaid kahel korral, suuresti siis kui ühel kuul laekusid koondamishüvitis, puhkusekompensatsioon ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud ühe vabatahtliku loovutuse ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 52,34 eurot, võlausaldajatele on eraldamata jäänud 418,86 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Võlgnik on kohtule 10.03.2025 ärakuulamisel selgitanud, et ta ei oskagi teha selliseid asju nagu kohus aruannete näol on temalt nõudnud, sest talle pole seda kunagi õpetatud. Võlgnik on selgitanud ka enda majanduslikku olukorda, mis ei ole võimaldanud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ringkonnakohus on välja toonud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, keeldudes võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, püüdes vastavalt võimetele ja tervislikule seisundile teha tööd, kuigi terviseprobleemid on tõenäoliselt vähendanud tema püsivat töötamist. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. 4 Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgniku maksejõuetusmenetlus on kestnud nüüdseks kokku üle 5 aasta, esmalt võlgade ümberkujundamismenetlus, mis lõppes pankroti väljakuulutamisega ja jätkus kohustustest vabastamise menetlusega. Seega on võlgnikul olnud eesmärk ja tahe oma kohustusi võlausaldajate ees tasuda, kuid arvestades tema sissetulekut, millele saaks sissenõuet pöörata, on võimalused olnud tagasihoidlikud. Võlgnik on menetluse jooksul viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Kui võlgade ümberkujundamise menetluses kava täitmine ei õnnestunud, soovis võlgnik jätkata maksejõuetusmenetlust pankrotimenetlusena, et teha edasisi pingutusi oma kohustuste täitmiseks. Võlgnik on osalise töövõimega isik ning lähiajal ei ole näha, et võlgnikul oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas määras. Seega puudub menetluse pikendamisel mõte. 14. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus leiab, et konkreetse menetluse asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja J.K. Kase pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J.K. Kxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J.K. Kxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisiku kohustusi täitnud võlgnik on lõpparuande esitanud kohtule 17.10.

1. Kuna kohus lõpetab J.K. Kxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe vabastada usaldusisiku kohustustest J.K. Kxxx kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 5 kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
4. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot, kokku 165 eurot (käibemaksuta).
5. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi, tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 165 eurot.
6. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate võlgniku tegevustest ja sissetulekutest aruandeperioodil. Võlgnik ei ole usaldusisiku ametialasele kontole eraldisi teinud.
7. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ning arvestades tema sissetulekuid ja asjaolu, et viimane tööleping on käesolevaks ajaks lõpetatud, leiab kohus, et J.K. Kxxxxx tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 165 eurot.
8. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
9. FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 6