Obsah (4)

§ 121§ 56§ 44§ 58

1-25-1718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 14. aprill 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses 1-25-1718 (24210050092) Kohtunik Indrek N

§ 121

lg 2 p 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav Üllar Vaino Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht: Kontaktid: Karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: 38611144253 X Eesti X eesti X X Eesti Vabariigis ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA Kannatanu L.A RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Üllar Vaino

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot), s.o 1000 (üks tuhat) eurot. 1 1-25-1718 Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas; EE522200221013264447 Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor Pangas; EE957700771001523585 LHV Pangas. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Üllar Vainolt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 175,68 eurot, kokku 1504,68 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
4. Toimetada kohtuotsus kätte kaitsjale, süüdistatavale, kannatanule ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Üllar Vainot süüdistatakse selles, et tema 27.05.2024 kella 15.30 paiku X linnas X alevis X korteri esikus lõi L.A-d ühel korral käega vastu pead, seejärel haaras L.A-l kätega kaelast, lükkas põrandale pikali ja lõi vähemalt kahel korral rusikaga vastu nägu, tekitades L.A-le oma tahtliku tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustusi – paremal põsesarnal hematoomi, vasakul pool kaelal pindmised kriimustusjäljed ja kaks marrastust, vasakul õlavarre eespinnal hematoomi, vasakul vaagnatiival hematoomi ja kriimustusjälje. Seega Üllar Vaino tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele, tervisekahjustusi ja füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

28.03.

1. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 31.03.
2. a kriminaalasja toimiku. Vastavalt toimikumaterjalidele edastati süüdistusakt süüdistatavale 28.03.
3. a dokumendihaldussüsteemi kaudu e-posti aadressile XXX, milline e-posti aadress on mh süüdistatavaga seotud ka avalikus e-toimikus. Süüdistusakt tehti avaliku etoimiku vahendusel süüdistatavale kättetoimetatavaks 31.03.
4. a. Kaitsjale tehti süüdistusakt avaliku e-toimiku vahendusel nähtavaks 31.03.
5. a. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT 2 1-25-1718 Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, kannatanu L.A-le tekitati mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. Eelnevale tuginedes kohus leiab, et lühimenetluse kohaldamine on võimalik ning Üllar Vaino tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Üllar Vainole etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise karistuse kohaldamist. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, et Üllar Vainot ei ole Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistatud, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.

§ 44

lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 45 on andmed süüdistatava maksustatava tulu kohta 2023. aastal, mis oli 0 eurot, mis tähendab, et

§ 44

lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kriminaalasja materjalidele tuginedes on Üllar Vaino vägivallateod raskusastmelt vaadeldavad pigem kergematena. Karistust raskendava asjaoluna on tuvastatav isikuvastase kuriteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul (

§ 58p 13).

Samas Üllar Vaino sõnade kohaselt saatis ta konflikti ajal lapsi ka teise tuppa, et nad seda pealt ei näeks. Võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri ettepanekut Üllar Vaino karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärgiga kooskõlas olevaks. 3 1-25-1718 Seega tuleb Üllar Vaino mõista süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks tuleb talle määrata rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis

1. märgitud rekvisiitide alusel. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Üllar Vainolt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 175,68 eurot, kokku 1504,68 eurot, mis tuleb samuti tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis
2. märgitud rekvisiitide alusel. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 4