← Eesti

4-25-2409/33

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine 4-25-2409

  1. aprill 2026 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Chairud OÜ väärteoasi välismaalaste seaduse § 301 lg 2 järgi Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon Chairud OÜ kaitsja vandeadvokaat Taavi Hein
  4. märts 2026, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti
  10. juuni
  11. a otsusega karistati Chairud OÜ-d välismaalaste seaduse (VMS) § 301 lg 2 alusel 7000 euro suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt võimaldas osaühing välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist sellega, et tema juhatuse liige Zakir Mirijev, kelle ülesanne oli muu hulgas välismaalaste töölevõtmine, lubas ettevõtte ärihuvides
  12. septembril 2024 ehitusobjektile ilma õigusliku aluseta töötama Eestis elamisloa alusel viibiva A. Sellega rikkus menetlusalune isik VMS § 286 lg-s 1 ning § 106 lg-s 1 kehtestatud nõudeid: ei kontrollinud, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks õiguslik alus, ning võimaldas töötada välismaalasel, kelle töötamine ei olnud enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
  13. Kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale taotles menetlusaluse isiku kaitsja väärteomenetluse lõpetamist või rahatrahvi vähendamist.
  14. Harju Maakohus lõpetas
  15. oktoobril 2025 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus leidis, et väärteoprotokoll on koostatud niivõrd puudulikult, et selles sisalduva väärteokirjelduse piiridest väljumata ei ole väärteo toimepanemise tuvastamine võimalik. Sellest ei nähtu, milliseid õigusnorme menetlusalune isik rikkus, ega asjaolusid, mis näitaks teo toimepanemist juriidilise isiku huvides. Väärteoprotokollis ei avata ka menetlusaluse isiku juhatuse liikme koosseisupärast tegu. Selliste puudustega väärteoprotokoll rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4-25-2409
  16. Kohtuväline menetleja taotleb väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et maakohus tõlgendas väärteoprotokolli ekslikult ja esitas sellele liiga ranged nõuded.
  17. VTMS §-st 69 ei tulene nõuet loetleda väärteoprotokollis kõiki rikutud õigusnorme. Väärteo lühikesest kirjeldusest peab üheselt mõistetavalt nähtuma rikkumise sisu. Praegusel juhul on kirjeldus täiesti piisav, et hinnata süüteokoosseisu olemasolu: välismaalasel ei olnud luba kõnealuses osaühingus lühiajaliselt töötada, kuid osaühingu juhatuse liige, kes oli registreerimiskohustusest teadlik, lubas tal enne Politsei- ja Piirivalveameti otsustust seda siiski ehitusobjektil teha. Sellest kirjeldusest on viited VMS § 106 lg 1 ja § 286 lg 1 rikkumisele selgelt tuvastatavad.
  18. Väärteoprotokollist nähtub karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastav füüsiline isik, kelle ülesanne oli välismaalaste töölevõtmine ja kes lubas töötamist ehitusobjektil ettevõtte ärihuvides, milleks on kasumi teenimine. Menetlusalune isik sai väärteomenetlusest ja talle tehtud etteheitest aru. Viimasest annavad tunnistust nii väärteoprotokolli peale esitatud sisuline vastulause kui ka menetlusaluse isiku ütlused. Seega ei rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust.
  19. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et väärteoprotokolli puudulikkus ei võimalda tuvastada väärteo toimepanemist ja rikub menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja märgib lühidalt järgmist.
  21. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKK 27.09.2021, 4-20-2732/34, p 14). Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKK 03.03.2015, 3-1-1-5-15, p 6). Praeguses asjas on need nõuded täidetud.
  22. Ekslik on maakohtu arusaam, et kuna VMS § 301 on blanketne, peavad väärteoprotokollist nähtuma õigusnormid, mida menetlusalune isik on rikkunud. Kohtupraktikas ei loeta väärteomenetlusõiguse rikkumiseks viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata (vt RKKK 08.03.2017, 3-1-1-84-16, p 22; RKKK 31.05.2022, 4-21-3478/29, p 21).
  23. Samas peab menetlusalusel isikul olema võimalik esitada tema teole antavale õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga
  24. Kohtu kohaldatav õigusnorm, sh norm, millele tuginetakse blanketset koosseisutunnust sisustades, ei tohi olla menetlusalusele isikule üllatuslik. Normile tuginemine on üllatuslik eeskätt siis, kui selle kohaldamise võimalus ei olnud kohtumenetluse poolele aegsasti piisavalt äratuntav ja kui selle normi kohaldamisele on võimalik esitada mõni selline vastuväide, mis varasema õigusliku hinnangu raames polnuks asjakohane (vt RKKK 08.03.2017, 3-1-1-84-16, p 23). 2

(3)4-25-2409
  1. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku vastulausest ja kaitsja koostatud kaebusest kohtuvälise menetleja otsuse peale, et väärteoprotokollis märgitud blanketse normi sisustamine VMS § 286 lg-ga 1 ja § 106 lg-ga 1 ei olnud menetlusalusele isikule ega tema kaitsjale üllatuslik. Kõnealused sätted sisaldusid ka kohtuvälise menetleja otsuses, mistõttu oli selle otsuse peale kaebuse koostamise ajal piisavalt äratuntav, et menetlusaluse isiku käitumisele õigusliku hinnangu andmisel võidakse nendele tugineda.
  2. KarS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on juriidilisele isikule vastutuse omistamiseks vaja tuvastada füüsiline isik (juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja), kelle tegu juriidilisele isikule omistada, nagu ka teo toimepanemine juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes (vrd RKKK 20.06.2024, 4-23-742/78, p 20; RKKK 29.05.2020, 1-18-9594/31, p 10). Eelmärgitu tähendab Riigikohtu praktika kohaselt seda, et väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest peab nähtuma füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse (RKKK 17.03.2020, 4-19-2526/19, p 10). Praegusel juhul on väärteoprotokollis nõuetekohaselt kajastatud nii füüsiline isik kui ka tema koosseisuline tegu. Z. Mirijevil kui menetlusaluse isiku juhatuse liikmel oli kohustus korraldada välismaalaste töölevõtmist ja registreerida nende töötamine enne tööle asumist, kuid ettevõtte ärihuvides lubas ta ehitusobjektile ilma õigusliku aluseta töötama Eestis elamisloa alusel viibiva A. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et Z. Mirijev pani teo toime ettevõtte ärihuvides. See viitab eeskätt kasumi teenimisele suunatud huvile, mis välismaalase töötamise tingimusi rikkuva ehitusettevõtte puhul väljendub esmajoones nt tööjõukulude kokkuhoius. Kolleegiumi hinnangul on väärteoprotokollis sisalduv etteheide seega piisavalt selge, et tagada menetlusalusele isikule võimalus esitada sellele vastuväiteid (vt ka RKKK 01.07.2008, 3-1-1-39-08, p 11; RKKK 18.11.2021, 4-21-1358/24, p 13).
  3. Menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud juhul, kui väärteoprotokollis puudub teokirjeldus määral, mis ei võimalda väärteo koosseisu tunnuseid tuvastada. Praeguses väärteoasjas sellise olukorraga tegemist ei ole. Seega lõpetas maakohus väärteomenetluse alusetult, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, rahuldab kolleegium kohtuvälise menetleja kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.