Obsah (8)

§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-21736 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

) § 442 lg-ga 10 ei menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. anna kohus Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. V. G. (kostja) sõlmis 05.12.2022 AS-iga Inbank Finance (algne krediidiandja) järelmaksulepingu nr L89010699817, mille järgi sai kostja kauba järelmaksuga summas 111,09 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,07% aastas ja intressimäär 25% aastas. Kokku on kostja teinud tagasimakseid algsele krediidiandjale 128,92 eurot. 26.11.2024 saatis algne krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2. Algne krediidiandja ja kostja sõlmisid 03.07.2023 järelmaksulepingu nr L89012904092, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 189,99 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,06% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kokku on kostja teinud tagasimakseid algsele krediidiandjale 259,16 eurot.
3. Algne krediidiandja loovutas 27.11.2024 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4. 06.01.2026 esitatud vastuses teavitas hageja, et direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 punkt c näeb ette, et direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200 eurot. Lepingute L89010699817 ja L89012904092 krediidisummad on alla 200 euro ja seega ei ole hageja hinnangul põhjendatud hinnata eraldi vastutustundliku laenamise põhimõtet antud lepingute alusel. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, loeb hageja nõude täidetuks. Kohtu selgitused
5. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4 1 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 6. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 2 1 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustust. Hagiavalduse kohaselt lähtuti otsuste tegemisel kostja poolt esitatud andmetest ning krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Nimetatud väljavõtteid ei ole kohtule esitatud. 06.01.2026 esitas hageja kohtule vastuse, milles on seisukohal, et laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb lugeda nõuded tasutuks.
2. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 punkt c näeb ette, et direktiivi ei kohaldata krediidilepingutele, mille krediidi kogusumma on väiksem kui 200 eurot. Eesti õigusesse ei ole seda tarbija jaoks kahjulikumat piirangut üle võetud. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise kohustust ei ole täidetud ning hageja vastuse kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuded tasutud. Tulenevalt eelnevast jätab kohus hageja hagi rahuldamata. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda. 10. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 11.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)