KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 28. jaanuar 2025 Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Rahvakohtunikud Siiri Eero ja Ene Allikas Kohtu

§ § 202 lg 2 p 2, § 184 lg 21 järgi üldmenetluse korras Prokurör Süüdistatav Kaitsja 1-24-3605

§ 199lg 2 p 8, 9 ja § 200 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 7-aastase vangistusega.

Karistus täidetud 27.01.

1. a - 08.09.
2. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-5447

§ 184lg 2 p 2 järgi 3-aasta 4-kuulise reaalse vangistusega.

Karistuse kandmise algus 22.04.

1. a. 24.08.
2. a määrusega vabastati ennetähtaegselt vangistuse kandmisest, katseajaga kuni 22.08.
3. a, vabanes vanglast 11.09.
4. a . Ära kantud karistus 2 aastat 4 kuud 20 päeva, ärakandmata karistus 11 kuud 10 päeva. Tõkend – vahistatud alates 03.01.2024 Advokaat Igor Belugin 04.11.2024, 07.11.2024, 18.11.2024, 26.11.2024, 27.11.2024, 28.11.2024 ja 05.12.2024 Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 311-313, 315 kohus O T S U S T A S: 1
5. IGOR GINZBURG õigeks mõista süüdistuses

§ 202lg 2 p 2 järgi.

2. IGOR GINZBURG süüdi tunnistada

§ 184lg 21 järgi.

Mõista karistuseks 13 aastat vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 8.09.2022 Viru Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse osa 11 kuu 10 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 13 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 3.01.2024 ning lugeda see karistuse kandmise alguseks.

1. Jätta tõkend vahistamine Igor Ginzburgi suhtes muutmata kuni otsuse jõustumiseni.
2. Asitõendid:
3. 4 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja juurde;
4. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH29232 alusel (asitõendid asuvad paberümbrikus) /K-II lk 154/: a. mobiiltelefon Samsung SM-M115F, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ZEN sim kaart nr XXX (paberkott turvakleebisega A15110683, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile; b. mobiiltelefon Xiaomi Mi 10t lite, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (paberkott turvakleebisega A15110684, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile; c. mobiiltelefon Xiaomi Poco M3 mudel nr xxx, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (paberkott turvakleebisega A15110685, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile.
5. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH29547 alusel /K-II lk 155/: jalgratas Drag 29 Hardy 7 raaminumber XXX, tagaratta juures kinnitatud musta värvi porilaud (ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada V Bile.
6. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas.
7. Konfiskeerimine 1.

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ekspertiisidest järele jäänud objektid (s.h narkootilised ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen), mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 2. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist järgmiseid esemeid: 1) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28355 alusel (asitõendid asuvad ühes pappkarbis) /kd II lk 150/: a. digitaalkaal ja metallist lusikas (paberkott turvakleebisega A15110690, ära võetud xxx läbiotsimisel) b. 2 minigripp kilekotti, milles olid tabletid (paberkott turvakleebisega A15110695, ära võetud xxx läbiotsimisel) c. 4 minigripp kilekotti, milles olid aine jäägid (paberkott turvakleebisega A15110702, ära võetud xxx läbiotsimisel) 2 d. 3 minigripp kilekotti, milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A15110686, ära võetud xxx läbiotsimisel) e. 4 minigripp kilekotti, milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A15110687, ära võetud xxx läbiotsimisel) 2) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28356 alusel (asitõendid asuvad ühes pappkarbis) /kd II lk 151/: a. 2 minigripp kilekotti (kohvipurgist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076275, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xx läbiotsimisel) b. 1 minigripp kilekott (kohvipurgist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076276, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) c. 1 minigripp kilekott (Maxima kilekotist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076281, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) d. 1 minigripp kilekott (Maxima kilekotist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076280, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) e. 8 minigripp kilekotti (Maxima kilekotist), milles oli aine ja 1 suur minigripp kilekott (paberkott turvakleebisega A180076279, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) f. 1 Maxima kilekott (paberkott turvakleebisega A180076277, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) g. 1 musta värvi kilekott (paberkott turvakleebisega A180076278, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) h. 1 metallist kohvipurk (paberkott turvakleebisega A180076282, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) 3) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28863 alusel (asitõend asub paberümbrikus) /kd II lk 152/: 1 minigripp kilekott, milles oli pulbriline aine (ära võetud xxx läbiotsimisel) 4) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28960 alusel (asitõend asub paberümbrikus) /kd II lk 153/: mobiiltelefon CAT B30 s/n XXX, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ZEN sim kaart nr XXX (üle antud R Ne poolt). 3. Konfiskeerida

§ 831

lg 1 alusel kuriteoga saadud vara 5 777,50 eurot, mis oli ära võetud Igor Ginzburgi korteri läbiotsimisel ning arestitud Viru Maakohtu 19.02.2024 määrusega 1-24-

2. Menetluskulud antud asjas on: 2050 eurot sundraha, 1890 eurot (solidaarselt R.Nega), 1470 eurot ja 420 eurot DNA ekspertiiside eest, 1206 eurot, 670 eurot (solidaarselt R.Nega) ja 134 eurot (solidaarselt R.Nega) narkootilise aine ekspertiiside eest, 176 eurot, 176 eurot (solidaarselt R.Nega) ja 176 eurot (solidaarselt R.Nega) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiiside eest, 1656,74 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 3933,68 (591,46 + 3342,22) eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.
3. Välja mõista Igor Ginzburgilt menetluskulud: 2050 eurot sundraha, 4795 eurot ekspertiisitasud, 4796,49 eurot kaitsjatasu. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasust 793,93 eurot sõidu- ja ajakulu eest riigi kanda. Menetluskulud summas 11 641,49 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700002300 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. jaanuarist 2025.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Süüdistus Igor Ginzburgi süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses ehk

§ 12. peatüki 1.

jaos sätestatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 08.09.

1. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse alusel, taaskord kavatsetult suure varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent) tegeles
2. aastal alates vähemalt oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni s.o 03.01.
3. a, s.h grupis koos R Nega Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas narkootiliste ainete amfetamiini, protonitaseeni, metonitaseeni ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Igor Ginzburg, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis R Nega, pakkus täpselt tuvastamata ajal kuid mitte hiljem kui 10.12.
4. a R Nele sõita Lätti eesmärgiga omandada suures koguses narkootilisi aineid. R N, olles teadlik, et sõidu eesmärgiks on narkootiliste ainete vedu, nõustus sellega ning leidis omakorda narkootiliste ainete veoks sõiduauto Xxx XXX registreerimismärgiga xxx, mille omanik oli R M. Eelneval kokkuleppel sõitis Igor Ginzburg koos R Nega 10.12.
5. a Ida- Virumaalt KohtlaJärve linnast Lätti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX registreerimismärgiga xxx, mida juhtis R N. Viibides Läti Vabariigis Riia linnas Xxx eeslinna linnaosas, täpselt tuvastamata kohas, võttis Igor Ginzburg koos R Nega peidikust vaakumpakendi protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise ainega ning tõid selle üheskoos Ida-Virumaale Igor Ginzburgi elukohta aadressile xxx. Seejärel Igor Ginzburg kaalus ja pakendas Lätist toodud narkootilise aine minigripp kilekottidesse, vähemalt 40 grammi ainet igasse minigripp kilekotti. Kokku pakendas Igor Ginzburg Lätist toodud protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise aine vähemalt 11 minigripp kilekotti, millest ühe minigripp kilekoti narkootilise ainega jättis 4 Igor Ginzburg enda korterisse, mis 17.01.
6. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, ning ülejäänud 10 minigripp kilekotti narkootilise ainega viis ja hoidis Igor Ginzburg enda kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx, mil see 03.01.
7. a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud. 03.01.
8. a Igor Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx läbiotsimise käigus äravõetud kümnes minigripp kilekottis olnud pulbriline aine massiga 397,06 g oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00038-01 narkootiline aine, millest: -pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076280 massiga 39,71 g sisaldas 5,8% metonitaseeni ja 6,9% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,30 g metonitaseeni ja 2,74 g protonitaseeni; - pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076281 massiga 39,65 g sisaldas 5,8% metonitaseeni ja 6,8% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,30 g metonitaseeni ja 2,70 g protonitaseeni; - pakend (8 minigripp kilekoti) turvakleebisega nr A18-0076279 massiga 317,70 g sisaldas 5,8% metonitaseeni ja 6,9% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 18,40 g metonitaseeni ja 21,90 g protonitaseeni. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00004-01 kokku oleks 03.01.
9. a Igor Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr xxx ära võetud narkootilise aine protonitaseeni/metonitaseeni kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 388 400 – 1 553 600 inimesele. 17.01.
10. a Igor Ginzburgi elukohast xxx läbiotsimise käigus äravõetud ühes minigripp kilekottis turvakleebisega nr A15-1170703 olnud pulbriline aine massiga 37,50 g oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00120-01 narkootiline aine, mis sisaldas 6,0% metonitaseeni ja 7,1% protonitaseeni ning pulbris sisaldus 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00010-01 kokku oleks 17.01.
11. a Igor Ginzburgi elukohast ära võetud narkootilise aine protonitaseeni/metonitaseeni kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 37 850 – 151 400 inimesele. Lisaks omandas Igor Ginzburg tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 03.01.
12. a, tuvastamata isiku käest ja kohas narkootilisi aineid amfetamiini ja MDMA-d ning valdas ja hoidis narkootilisi aineid enda elukohas aadressil xxx ja enda kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx kuni 03.01.
13. a, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. 03.01.
14. a Igor Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx läbiotsimise käigus äravõetud kolmes minigripp kilekottis olnud pulbriline aine massiga 114,14 g (93,25 g kuivatatult) oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00038-01 narkootiline aine, millest: -pakend (1 minigripp kilekott) turvakleebisega nr A18-0076276 massiga 38,86 g (31,66 kuivatatult) g sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 3,80 g amfetamiini; - pakend (2 minigripp kilekoti) turvakleebisega nr A18-0076275 massiga 75,28 g (61,59 g kuivatatult) sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 7,39 g amfetamiini; Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00004-01 kokku oleks 03.01.
15. a Igor Ginzburgi kasutuses olevast garaažiboksist nr xxx ära võetud narkootilise aine amfetamiini kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 86 inimesele. 03.01.
16. a Igor Ginzburgi elukohast xxx läbiotsimise käigus äravõetud üheteistkümnes minigripp kilekottis olnud pulbriline aine massiga 43,83 g (38,14 g kuivatatult) oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootiline aine, millest: - pakend (3 minigripp kilekoti) turvakleebisega nr A15-110686 massiga 8,02 g (7,18 kuivatatult) g sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 0,86 g amfetamiini; - pakend (4 minigripp kilekoti) turvakleebisega nr A15-110687 massiga 35,40 g (30,55 g kuivatatult) sisaldas 12% amfetamiini ning pulbris sisaldus 3,67 g amfetamiini; 5 - pakend (4 minigripp kilekoti) turvakleebisega nr A15-110702 massiga 0,41 g sisaldas 13% amfetamiini ning pulbris sisaldus 0,053 g amfetamiini; Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00003-01 kokku oleks 03.01.
17. a Igor Ginzburgi elukohast ära võetud narkootilise aine amfetamiini kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 38 inimesele. 03.01.
18. a Igor Ginzburgi elukohast xxx läbiotsimise käigus äravõetud kahes minigripp kilekottis turvakleebisega nr A15-110695 olnud 41 tabletti kirjega „Red Bull“ (pärast kiirtesti tegemist ekspertiisile saabus 38 tabletti ja 5 tabletitükki) massiga 18,20 g oli vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootiline aine, mis sisaldas 33% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ning tablettides sisaldus kokku 6,01 g MDMA-d. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AON00003-01 03.01.
19. a Igor Ginzburgi elukoha läbiotsimise käigus äravõetud MDMA kogusest piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 30 – 80 inimesele. Samuti hoidis Igor Ginzburg oma elukohas aadressil xxx digitaalkaalu ja metallist lusikat (turvakleebisega nr A15-110690) ning kolm minigripp kilekoti (turvakleebisega nr A15110702), millel olid vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootilise aine amfetamiini jäljed, erinevate suurustega kasutamata minigripp kilekotte ja sularaha summas 5 777,50 eurot. Käideldud protonitaseeni/metonitaseeni, amfetamiini ja MDMA-d kavatses Igor Ginzburg müüa suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Võttes arvesse eespool nimetatud keskmisi jaeja hulgimüügihindu oleks Igor Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu järgmiselt: - 434,56 g protonitaseeni/metonitaseeni müügiga 60 838,40 eurot {arvutus: (434,56 g * 175 eurot/g keskmine jaehind) – (434,56 g * 35 eurot/g keskmine hulgihind) = 60 838,40}; -157,97 g amfetamiini müügiga 2 132,60 eurot {arvutus: (157,97 g * 17,50 eurot/g keskmine jaehind) – (157,97 g * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 2 132,60}; - 41 tableti MDMA müügiga 184,50 eurot {arvutus: (41 tbl * 8,50 eurot/g keskmine jaehind) – (41 tbl * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 184,50 }; Seega oleks Igor Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu kokku summas 63 155,50 eurot, mis ületab suure varalise kasu alampiiri 1,6kordselt. Seega süüdistatakse Igor Ginzburgi

§ 184

lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Igor Ginzburgi

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ehk

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 200 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 12.09.

1. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel, tahtlikult omandas ja hoidis enda elukohas s.o korteris aadressil xxx süüteo toimepanemise (varguse) tulemusena saadud vara. Igor Ginzburg, täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 03.01.
2. a, ostis tuvastamata isiku käest ja täpselt tuvastamata kohas Narva linnas ilma dokumentideta jalgratta Drag 29 Hardy7 raaminumbriga RJT xxx. See jalgratas, maksumusega 600,00 eurot, oli eelnevalt varastatud V Bilt ajavahemikus 05.10.
3. a kella 20.00-st kuni 10.10.
4. a kella 09.00-ni Narva linnas kortermaja xxx ühisest keldriruumist. Igor Ginzburg, ostes jalgratta Drag 29 Hardy7 raaminumbriga RJT xxx ilma dokumentideta sh ostu kinnitavate dokumentideta, möönis ja pidas võimalikuks nimetatud vara süüteolist päritolu ehk tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Seega süüdistatakse Igor Ginzburgit

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja 6 hoidmine, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. II Kohtu järeldused süüdistuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid ja heli-/videosalvestisi usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Samuti loeb kohus usaldusväärseteks tunnistajate V Bi, R Mi, asjatundja K Pi ütlusi ja asjatundja poolt väljastatud hinnatabelit. Tunnistaja V Bi (varastatud jalgratta omanik) ütlused on kinnitatud kviitungi ja fotoga (kd II; lk 186-188), Tunnistaja R Mi ütlused on kinnitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja R Ne ja süüdistatava Igor Ginzburgi ütlustega. Asjatundja on sõltumatu isik, ei tundnud süüdistatavat, temal ei ole isiklikku huvi antud asjas. Asjatundja andis kohtuistungil asjakohaseid detailseid ütlusi, enda ütluste kinnitamiseks tegi vastavaid viiteid allikatele ning kohtul puudub igasugune alus kahelda asjatundja ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav Igor Ginzburgi ja tunnistaja R Ne ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed osas, mis puudutavad E T, et Igor Ginzburgi poolt Lätist Eestisse toodud ja temalt ära võetud narkootiline aine kuulus E Tle (täpsemalt põhjendab kohus tõendite analüüsimisel), ülejäänud tunnistaja ja süüdistatava ütlusi loeb kohus tõepäraseks ja tugineb ütlustele kohtuotsuse tegemisel. Kohtu hinnangul on lubatavaks tõendiks ka kaitsja poolt esitatud helisalvestis. Kaitsja esitas kohtule kirjavahetuse enda ja A Kiga (k 2 tl 214-216), seega on tuvastatud antud tõendi päritolu ja looja. Helisalvestisest võib järeldada, et on salvestatud telefonikõne kolme isiku vahel – E T, A Ki ja O Ki vahel, siinjuures O K salvestas kõnet. Rahvastikuregistri kohaselt on kõik kolm isikut kohtuistungi ajaks surnud (k2 tl 217-219, 249-250). Samas ei anna kohtu hinnangul teavet tõendamisesemete asjaolude kohta antud kriminaalasjas prokuröri poolt täiendavate tõenditena esitatud dokumendid, need on kogutud teises kriminaalasjas ja prokoköri sõnade kohaselt on see asi lõpetatud. Käesoleva kriminaalasja olemasolevate tõendite usaldusväärsust on võimalik tuvastada teiste prokuröri ja kaitsja poolt esitatud ja vahetult uuritud tõenditega. Seega kõrvaldab kohus tõendite hulgast kriminaalasjas nr 24922700099 kogutud ja kohtu poolt vastu võetud dokumendid - 11.07.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (k 2 lk 220-226), ekspertiisiakt 24E-DK00033-01 ja õiend maksumuse kohta (k 2 lk 233-239) ja kinnipidamisregistri väljavõte (k 2 lk 227-229). Samuti ei analüüsi kohus istungi käigus erinevaid vastu võetud ekspertiisimääruseid ja läbiotsimise määruseid, sest iseenesest ei too nad kaasa tõendusteavet. Süüdistusest

§ 184

lg 21 järgi 7 Igor Ginzburgile on esitatud süüdistus sellest, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses ehk

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles selle eest kriminaalkorras karistatud 08.09.

1. a Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse alusel, taaskord kavatsetult suure varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent) tegeles
2. aastal alates vähemalt oktoobrist kuni tema kinnipidamiseni s.o 03.01.
3. a, s.h grupis koos R Nega Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas narkootiliste ainete amfetamiini, protonitaseeni, metonitaseeni ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Eelneval kokkuleppel sõitis Igor Ginzburg koos R Nega 10.12.
4. a Ida- Virumaalt KohtlaJärve linnast Läti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX registreerimismärgiga xxx, mida juhtis R N. Viibides Läti Vabariigis Riia linnas Xxx eeslinna linnaosas, täpselt tuvastamata kohas, võttis Igor Ginzburg koos R Nega peidikust vaakumpakendi protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise ainega ning tõid selle üheskoos Ida-Virumaale Igor Ginzburgi elukohta aadressile xxx. Seejärel Igor Ginzburg kaalus ja pakendas Lätist toodud narkootilise aine minigripp kilekottidesse, vähemalt 40 grammi ainet igasse minigripp kilekotti. Kokku pakendas Igor Ginzburg Lätist toodud protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava narkootilise aine vähemalt 11 minigripp kilekotti, millest ühe minigripp kilekoti narkootilise ainega jättis Igor Ginzburg enda korterisse, mis 17.01.
5. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, ning ülejäänud 10 minigripp kilekotti narkootilise ainega viis ja hoidis Igor Ginzburg enda kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx, mil see 03.01.
6. a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud. Lisaks omandas Igor Ginzburg tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 03.01.
7. a, tuvastamata isiku käest ja kohas narkootilisi aineid amfetamiini ja MDMA-d ning valdas ja hoidis narkootilisi aineid enda elukohas aadressil xxx ja enda kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx kuni 03.01.
8. a, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Samuti hoidis Igor Ginzburg oma elukohas aadressil xxx digitaalkaalu ja metallist lusikat (turvakleebisega nr A15-110690) ning kolm minigripp kilekoti (turvakleebisega nr A15110702), millel olid vastavalt ekspertiisiaktile nr 24E-AN00037-02 narkootilise aine amfetamiini jäljed, erinevate suurustega kasutamata minigripp kilekotte ja sularaha summas 5 777,50 eurot. Igor Ginzburg oleks käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu kokku summas 63 155,50 eurot. Igor Ginzburg peeti kahtlustatavana kinni 3.01.2024 (kd I, lk 174-177) R N poolt toime pandud kuriteod

§ 184

lg 2 p 1 järgi eraldati kriminaalasja eraldamise määrusega (kd I, lk 178) eraldi menetlemiseks mõistliku menetlusaja tagamiseks, kuna Igor Ginzburg viibis vahi all. Kaitsja esitas kaitseaktis kohtule taotluse ühendada ühte menetlusse Igor Ginzburgi ja R N kriminaalasjad. Kohus jättis 7.08.2024 määrusega taotluse rahuldamata, olles eelnevalt juba teinud R.N kriminaalasjas taandustaotluse, mille maakohtu esimees ka rahuldas. Igor Ginzburgi ütluste kohaselt narkootikumid olid tal alates detsembrist, mitte oktoobrist

1. Temalt nõuti 10 000 eurot seoses 1 kilo kanepiga, mis talt võeti ära 22.04.2021 ning karistati selle eest Viru Maakohtu 1.09.2022 otsusega. T leppis kokku 2500 euro peale ning pakkus, et kas teenib selle tasa või maksab sularahas. Tal raha ei olnud ja ta nõustus selle sõiduga ja edasise hoidmisega, et võlast vabaneda. Tema poole otse keegi seoses selle võlaga ei pöördunud, kuid E otsustas tema kaitseks välja astuda. Ta sai 10 000 eurosest võlast teada Ei käest. E edastas ähvarduse, et kui ta ei tee midagi võla katteks, siis saadetakse noormehed, 8 kes murravad ta maha.10.12.2023 sai enda valdusesse raske narkootikumi, millel käis E T palvel koos R Nega järel Lätis Riia eeslinnas R. Mi sõiduautoga Xxx XXX. Kui N algul ei teadnud, miks nad Lätti sõitsid, siis Lätis teadis juba kindlasti. Tal oli foto peidiku asukohast ja Google mapsis punkt märgitud. Foto saadeti Telegramm rakenduse kaudu Ei poolt, kui nad olid teel Lätti. Foto kustus pärast peidikust võtmist ära. Vaakumpakend oli mustas kilekotis, peidetud aia ja kile vahele, pani selle põue ja sõitsid ära. Nad peatusid linnast väljas tanklas ning ta pani selle paki pagasiruumi. Eestisse jõudis viis paki endale koju xxx. Tunnistaja R N kinnitas kohtus, et ta tutvus Igor Ginzburgiga
2. a. Viru Vanglas. Ta vabanes 2023 mais ja kui hiljem Ginzburg vabanes, käis temal vastas ja viis xxx. Pärast seda kandis ta karistust Poolas 2 kuud ja kui vabanes, tuli 6.12.2023 Ginzburgi juurde üürikorterisse. Ginzburg ütles, et hiljem saab võib-olla rahateenimise variandi. Ginzburg töötas sel ajal vanametalliga ja aitas E T, kes oli elektroonilise valvega kodus. Ta sõidutas Ginzburgi erinevate autodega tööle ja tagasi ning T juurde detsembrist 2023 kuni Ginzburgi vahistamiseni jaanuaris
3. Ginzburg andis talle temaga suhtlemiseks telefoni CAT, kuhu oli salvestatud Ginzburgi number nimega xx. Detsembri keskel 2023 nõustus ta sõitma Lätti koos Ginzburgiga Riia eeslinna. Talle öeldi, et on vaja inimestega kokku saada ja ta aimas, et minnakse narkootikumide järgi. Ta laenas selleks oma tuttavalt R.M sõiduauto Xxx XXX. Nad jõudsid Riiga kella 14-15 ajal. Telefonis oli teekond, kuhu sõitma peab. Selle teatas Ginzburgile vist T, kuna nad sõidu ajal pidevalt suhtlesid Telegrammis. Riias väljus Ginzburg autost, ta pidi kellegiga kokku saama, ta ei olnud tema vaateväljas, läks nurga taha. Tagasi tulles ei näinud ta Ginzburgil midagi. Ta käis väljas vahepeal suitsetamas ja jalutas, ise ta midagi ei otsinud. Kui nad peatusid esimeses bensiinijaamas, läks Ginzburg pagasiruumi juurde, võttis põuest musta paki ja pani tagavararatta alla. Nad jõudsid tagasi Kohtla-Järvele kella 1-2 paiku öösel. Seal mustas kotis oli vaakumpakend valge pulbriga, hiljem sai Ginzburgilt teada, et see oli nitaseen, kui aitas seda väiksematesse pakkidesse kaaluda. Ta hoidis seda käes Ginzburgi korteris xxx tänaval. Tunnistaja R N ütlusi kinnitab 26.03.2024 vaatlusprotokoll (lk 159-163), milles vaadeldi Igor Ginzburgi mobiiltelefoni Xiaomi Poco M3 sisu. Selles avastati 10.12.2023 Telegram rakenduses tuvastamata kasutajale saadetud sõnum: Las ma jõuan Riiga, siis vaatame. See kinnitab, et Igor Ginzburg suhtles kellegiga sõidu ajal, kuid kellega, ei ole tuvastatud. Vaatlusprotokollis (lk 165-170) vaadeldi mobiiltelefoni Xiaomi Mi 10t lite ning tuvastati selle liikumine 10.12.2023 Kohtla-Järvelt Lätti ja tagasi Eestisse. Vaatlusprotokollis (kd I, lk 139-146) vaadeldi mh Igor Ginzburgi mobiiltelefoni Samsung M11 ja vaatlusprotokollis (kd I, lk 147-157) vaadeldi Igor Ginzburgi mobiiltelefoni Samsung SM-M115F sisu ja sõnumeid ning tuvastati, et 10.12.2023 kell 13.21 saabus SMS Elisalt, kus tervitati Lätti saabumise puhul. Vaatlusprotokolliga (kd I, lk 172-173) vaadeldi MTA automaatse numbrituvastussüsteemi andmeid sõiduauto Xxx xxx reg. nr xxx piiriületamise kohta 10.12.
4. Auto sisenes riiki kell 21.42 Valga 9 piiripunkti kaudu (Tartu suunas). Nimetatud sõiduauto kuulub Transpordiameti vastuse kohaselt (kd II, lk 178-180) R Mile. Tunnistaja R M ütluste kohaselt sõitis ta koos R Ne ja Igor Ginzburgiga 09.12.2023 Tallinnasse. Ta andis oma auto Xxx XXX reg nr xxx Nele kasutada ning N pidi talle järgmisel päeval järele tulema. Ta ei teadnud, et autoga käidi Lätis, ta ei oleks seda lubanud. Järgmisel päeval helistas N ja ütles, et auto läks katki. Ginzburg oli tasunud puksiiri ja remondi eest ning temalt nõuti üle 1000 euro, kuid ta ei maksnud seda, tegi politseile avalduse ja auto leiti Püssi – Kiviõli teelt. Sai auto kätte nädala pärast ja järgmisel päeval andis Ginzburg talle ka 9 autovõtmed. Seega järeldab kohus tunnistaja M ütlustest, et ta ei olnud teadlik, et temale kuuluva sõidukiga tahtsid Igor Ginzburg ja R N sõita Lätti narkootikume tooma. Nõudekirja ja Transpordiameti vastusest (lk 176-184) tuleneb, et R M nimele on registreeritud sh sõiduauto Xxx xxx xxx (käsutamise keeld). Vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd II, lk 4-7) vaadeldi R.N mobiiltelefoni CAT, kus telefoniraamatus oli üks kontakt nimega TRUK abonentnumbriga xxx. Kohus tuvastas süüdistatava Ginzburgi ja tunnistaja N ütlustega ning vaatlusprotokollidega, et Igor Ginzburg koos R Nega sõitsid 10.12.2023 Kohtla-Järvelt Lätti Riia eeslinna, kus Igor Ginzburg võttis peidikus oleva paki narkootiliste ainetega ning tõid selle Igor Ginzburgi elukohta xxx. Selles osas puudub ka vaidlus käesolevas kriminaalasjas. Igor Ginzburgi ütluste kohaselt 11.12.2023 õhtul helistas talle E T ja ütles võtta peidikust ära amfetamiin. T näitas talle oma telefonis amfetamiini peidiku asukohta ja selgitas, kuidas sinna minna. See asus K-Järvel baar xxx lähedal kraavis, kus on vanad rehvid. Peidik oli koordinaatidel xxx, xxx enne garaaže, kus oli 3 rehvi üksteise peal. Seal oli 500 g läbipaistev vaakumpakend. Ta tegi seda, et hoidmise ja kaalumise eest omada ligipääsu narkootikumidele. Ta oli narkosõltlane ja tarvitas amfetamiini ja ecstasyt. Ta ei tea, kes selle peidiku tegi. MDMA sai kuskil 20-tel kuupäevadel, kui tema juurde tuli võõras isik Ei poolt ja palus hoida enda juures tablette. Kui amfetamiini ära võttis, siis koos Nega kaalusid raske narkootikumi 40 g kaupa, tuli 11 pakki ning 0,5 kg amfetamiini pakendasid samuti 40 g kaupa. 10 pakki rasket narkootikumi ja 400 g amfetamiini viisid nad garaaži, ülejäänut hoidis kodus. Raske narkootikum oli köögis kraanikausi all ja amfetamiin külmkapis. Narkootikumid kuulusid E Tle ja tema käskis suurem osa sellest hoida mujal. Talle öeldi, et peale uut aastat tullakse neile järgi. Tema ei saanud mingit kasu, vaid võlg kustutati ja ta ka ise võis mõistlikes kogustes amfetamiini tarvitada. Iga päev käis tema juures kodus inimene Ei juurest, võttis vajamineva koguse amfetamiini ja jättis raha Ei jaoks. Oletab, et amfetamiin läks edasimüügiks. Ta käis garaažis ja tõi vajaliku koguse koju. MDMA oli ette nähtud rohkem enda tarbeks, 2-3 korda nädalas palus E tuua talle mitu tabletti ja vahel tarvitas ka ise. Ta käis Ei juures 4-5 korda nädalas, kuna ta oli elektroonilise valvega kodus. Kaalud sai ta Eilt, lusikas oli tema oma, minigripkotid toodi talle umbes 200 tk. 40 g amfetamiini pakid oli vaja pakendada 10 g kaupa. Igor Ginzburgi ütlused on kooskõlas tunnistaja R N ütlustega, et ta aitas Ginzburgil pakendada nitaseene väiksematesse pakkidesse. Kokku oli seal umbes 400 g ja nad kaalusid 10 või 11 pakki 40 g kaupa. Pärast kaalumist läksid nad Ginzburgi maja taga olevasse garaaži ja peitsid ühe paki tugitooli alla. Osa pakke jäi Ginzburgi koju. R.N kinnitas kohtus, et eeluurimise käigus tegi ta temale näidatud aerofotodele peale ristid Ginzburgi majale ja garaažile (kd II, lk 1-3). Kohus leiab, et süüdistatava Igor Ginzburgi ja tunnistaja R N ütlustega on tõendatud, et pärast Lätist saabumist pakendasid nad narkootilise aine väiksematesse pakkidesse 40 g kaupa, saades kokku 11 pakki. Samas said I.Ginzburd ja R.N juba hästi aru, et tegemist tugevama narkootilise ainega suuruses koguses. Osa narkootilist ainet viisid nad garaaži ja peitsid ühe paki tugitooli alla, ülejäänud narkootiline aine oli Igor Ginzburgi juures kodus xxx. 3.01.2024 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (kd I, lk 7-54) nähtub, et Ginzburg andis oma elukohas xxx vabatahtlikult välja amfetamiini 11 g + 41 g (külmkapist) ja ecstasy tabletid 41 tk (köögikapis ülemisel riiulil). Ginzburgi jopest oli ära võetud 3 mobiiltelefoni (1 Samsung ja 2 Xiaomi) ja musta värvi rahakott koos sularahaga 65 eurot. Suure toa laualt võeti 10 sularaha 40 eurot, mobiiltelefon L8STAR. Külmkapi kõrval oleva kapi pealt võeti ära digitaalkaal ja metallist lusikas pulbrilise aine jääkidega, kapi ülemiselt riiulilt mobiiltelefon Alcatel One Touch, 5 läbipaistvat kilekotti erinevate euromüntidega kogukaaluga 1371 g (Ginzburgi sõnul üle 200 eurot, et maksta korteri eest). Sama kapi teiselt riiulilt võeti ära tahvelarvuti Samsung. Kummuti ülemises sahtlis avastati rahakott sularahaga kokku 785 eurot (Ginzburgi sõnul palgast kõrvale pandud ja kasiinos võidetud). Väikese toas kapist avastati kott, milles oli 8 pakendit erineva suurusega minigripp kasutamata kottidega. Riidekapi riiulilt võeti ära sularaha kokku 1200 eurot (1000 EUR narkootikumide müügist saadud, 200 palgast), riidekapi teiselt riiulilt võeti ära sularaha kokku 3400 eurot (saadud narkootikumide müügist). Köögikapi riiulil oleva vaasi seest võeti ära 4 minigripp kotti pulbrilise aine jääkidega. Samuti oli 3.01.2024 teostatud läbiotsimine (kd I, lk 55-73) xxx asuva garaažiühistu xxx Igor Ginzburgi kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx. Ginzburg andis vabatahtlikult välja „raske“ narkootilise aine (Ginzburgi sõnul vist fentanüül) 408 g ja amfetamiini 39g + 79g (tugitooli seest). Võetud puuteproovid. 9.04.2023 narkootilise aine ekspertiisi akti nr 24E-AN00037-02 (kd I, lk 83-86) kohaselt niiske pulber kuivatati. Valkjas pulber

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu realiseerimiseks.

Karistusregistri väljavõttega (kd II lk 27-31) ning Viru Maakohtu 8.09.2022 otsusega (kd II, lk 32-40) on tõendatud, et Igor Ginzburg on varasemalt kriminaalkorras karistatud

§ 184

järgi, millega on leidnud kinnitust

§ 184lg 2 sätestatud kvalifitseeriv tunnus.

Seega on DNA ekspertiisiaktidega, narkootilise aine ekspertiisaktidega, kohtutoksikoloogiliste ekspertiiside aktidega, tunnistajate ja asjatundja ütlustega on tõendatud, et Igor Ginzburg käitles ebasedasulikult suures koguses narkootilisi aineid grupis R Nega, olles varasemalt karistatud

§ 184järgi.

Suur varaline kasu Riigikohus on oma 3. aprilli 2020 lahendi nr 1-18-2232 p-s 52 märkinud, et

§ 184

lg-s 2 1 on kriminaliseeritud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et kõnealune eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-38-11, p 30 ning 23. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 17.) Nii võib

§ 184

lg 2 1 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. Kehtiva seaduse kohaselt saab suure varalise kasu määratleda

§ 121

p 2 kaudu, mille järgi on kahju või süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot. Seega tuleb Igor Ginzburgi süüditunnistamise eeldusena vältimatult tuvastada, et süüdistatav taotles narkootilist ainet käideldes varalist kasu 40 000 eurot ületavas summas. Süüdistatav Igor Ginzburg ei tunnista oma süüd, et tal oli eesmärk teenida suurt varalist kasu narkootiliste ainete käitlemisega. Kaitseversioon seisneb selles, et süüdistataval ei olnud võimalik teenida suurt varalist kasu põhjusel, et kõik süüdistuses toodud narkootilised ained kuulusid E Tle, kes suri xxx (kd II, lk 217-219) ning süüdistatav tegeles narkootiliste ainete käitlemisega olude sunnil, nimelt tal oli väidetav võlg tuvastamata isikute ees seoses eelneva narkokuriteoga ja mille summa justkui E T kauples väiksema summa peale, misjärel nõudis Igor Ginzburgilt tegeleda narkootiliste ainete käitlemisega. Vastasel juhul pidid tulema „noored inimesed“ kahjustama Igor Ginzburgi tervist. Oma versiooni toetamiseks Igor Ginzburg ja tema kaitsja esitasid kohtule helisalvesti, milles on lindistatud E T, A K ja O G vahel toimunud telefonivestlus, milles justkui arutati seda, et Igor Ginzburgilt leitud narkootilised ained kuulusid E Tle. Nimetatud helisalvestis oli kohtus vahetult uuritud (kd II, lk 189-210, 240-248). Igor Ginzburg selgitas, et vist juulis 2024, kui temalt võeti maha piirangud, sai ta teada sellest helisalvestisest A Ki käest. Salvestises puudutas teda osa, kus O 13 küsis raha kohta, et narkootikumide eest tasu suurenes, et korjata raha advokaadi jaoks. Oli lause, et raha kogutakse ja antakse narkootikumide eest võla katteks 2500 eurot. Kohus siinkohal kaitseversiooniga ei nõustu, kuna originaalstenogrammist lk 190 ja tõlkest lk 205 (read 84-87) saab järeldada, et 10000 tasus ta ära

1. Salvestisest ei järeldu, et tegu on võlaga narkootikumide eest. Jutt käib seal mingist Igorist, seega võib tegu olla Igor Ginzburgiga. Samas ei ole aru saada, kelle advokaadi jaoks raha koguti. E.T ütles, et tema kogus, kuid kas enda advokaadi või kellegi teise jaoks ei ole aru saadav. Samuti ei ole kohtu arvates usutav I.Ginzburgi selgitus, et tundmatud isikud nõudsid E.T kaudu temalt 10 000 eurot eelmises kriminaalasjas ära võetud kanepi eest ning T leppis nendega kokku 2500 eurot, mida siis omakorda nõudis I.Ginzburgilt kas sularaha või tasateenimise näol. I.Ginzburgi sõnul temaga need isikud ühendust ei võtnud ja tema neid ei tea. Kohtule tundub ebausutav, et võlga nõudvad isikud ei võta otse ühendust võlgnikuga, vaid nõuavad võlga tagasi läbi kolmanda isiku. Samuti ei selgitanud ka I.Ginzburg, miks võla nõudmine pidi just sel viisil toimuma. Igor Ginzburgi sõnul kuulusid temalt ära võetud narkootikumid E Tle ja alates 12.12.2023 käis T poolt tema juures iga päev 30-40.a. mees, peas kapuuts või müts, kõrge kraega jopes. Mees ütles koguse, palju on vaja amfetamiini ja andis raha ümbrikuga (300-600 eurot). Raha oli amfetamiini müügist, pani selle kappi, ümbrikud viskas ära ja 5000 eurot pidi ta andma Eile. Kokku oli tal kinnipidamise ajaks kogunenud 4400 eurot. Ülejäänud ära võetud raha oli tema oma, ta kogus raha autokooli jaoks ning mündid olid mõeldud korteri eest tasumiseks. Tal oli vabanemisel üle 2000 euro, mis kanti tuttava arvele, et ei oleks mahaarvamisi. Peale vabanemist läks tööle ja sai miinimumpalka kuskil 700 eurot. Vaatlusprotokollis (kd II, lk 6367) vaadeldi Igor Ginzburgi ja tema xxx arvelduskontosid ja kogumiskontot. Ginzburg on saanud palka xxx 6.10.2023-8.12.2023 kokku 1793,14 eurot. I.Ginzburg üüris korteri xxx ning elas seal alates 11 või 12.10.
2. Esimene sissemakse koos tagatisega oli 150 eurot, kommunaalid alla 100 euro. Järgmisel kuul maksis vaid kommunaalide eest, kuna tegi korteris remonti ja see arvati üüri summa sisse. Detsembri eest ei jõudnud maksta, kuna peeti kinni. Kinnisturegistri väljavõte (kd II, lk 8-10) kohaselt on xxx ühisomanikeks Q Q ja Q Q. Kohtus avaldati KrMS § 2911 alusel tunnistaja Q Q ülekuulamise protokoll (kd II, lk 11-16) mille kohaselt tunneb ta I.Ginzburgi töö kaudu ja alates oktoobrist 2023 üüris oma korterit aadressil xxx Ginzburgile. Üüritasu oli 100 eurot ja lisaks kommunaalkulud. Novembris maksis Ginzburg talle sularahas 200 eurot. Jaanuaris peeti Ginzburg kinni ja detsembri eest on tal üür ja kommunaalid tasumata. Sellega on leidnud kinnitust, et alates oktoobrist 2023 üüris I.Ginzburg korterit asukohaga xxx. Peale selle oli KrMS § 2911 alusel avaldatud tunnistaja S G ülekuulamise protokoll (kd II, lk 21-26), et umbes 3 aastat tagasi ostis ta garaažiboksi garaažiühistus xxx aadressil xxx endise elukaaslase D Si palvel ja seda kasutab D. I.Ginzburgi ütluste kohaselt sai ta garaažiboksi aadressil xxx tasuta kasutamiseks enda töökaaslase Di käest, et hoida seal ema mööblit. Registri väljavõttest (kd II, lk 17-20) hoonestusühistu xxx kohta nähtub, et boks nr xxx kuulub S Gle. Kohus nõustub antud juhul prokuröriga, et versioon E.Tst on mitteveenev, kuna tekkis süüdistataval alles pärast T surma. Ristküsitluse käigus selgus, et alguses keeldus I.Ginzburg ütluste andmisest ning pärast seda kui ta sai teada E.T surmast, andis ta juba ütlusi, kus avaldas, et narkootiline aine kuulus E.Tle. Kohus peab sellist I.Ginzburgi käitumist ennast õigustavaks, kuna ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei saanud sellest rääkida kohe tema kinnipidamisel. 14 I.Ginzburg mõisteti süüdi Viru Maakohtu 8.09.2022 otsusega (kd II, lk 32-40)

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta 4 kuu vangistusega.

Viru Maakohtu 24.08.2023 määrusega (kd II, lk 41-47) vabastati I.Ginzburg vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 22.08.

1. Kohus ei pea usutavaks, et narkokuriteo eest süüdi mõistetuna ning ennetähtaegsel vabanemisel oli I.Ginzburg valmis riskima uue kriminaalsüüdistusega ja karistuse täitmisele pööramisega E.T heaks narkootilise aine vedamise ja hoidmisega, saades enda jaoks kasu vaid 2500 eurose võla kustutamise näol. I.Ginzburg väitis, et temal sellist raha ei olnud ja seega oli ta nõus T poolt pakutuga. Samas andis I.Ginzburg ütlusi, et vabanemisel oli tal üle 2000 euro, mis oli kantud tuttava arvele ning vabanemisel asus ta tööle xxx, kus sai ajavahemikul 6.10.2023-8.12.2023 miinimumtasu kokku 1793,14 eurot. Töötamise registri väljavõttest (kd II, lk 50-51) nähtub, et Ginzburg töötas xxx 24.04.2024-8.09.2023, s.o avavanglas viibimise ajal ja 19.09.2023-3.01.
2. I.Ginzburgi sõnul kuulus temale korterist läbiotsimise käigus ära võetud sularaha 1377,50 eurot. Seega oli I.Ginzburgil raha vanglast vabanemisel ning ta jätkas töötamist, saades selle eest ametlikku minimaalset töötasu. Seega kui tal oleks tõepoolest olnud 2500 eurone võlgnevus, oleks ta saanud selle tasuda raha tasumisega. Kohus ei pea ka veenvaks I.Ginzburgi selgitusi, et pea igapäevaselt käis tema juures E.T poolt saadetud mees, kes võttis realiseerimiseks amfetamiini ja andis selle eest raha 300-600 eurot ning kui tal oleks kogunenud 5000 eurot, pidi ta selle viima E.Tle. On ebausutav, et I.Ginzburg hoidis T jaoks narkootikumide müügist saadud raha koos enda palgarahaga riidekapis (kokku 4600 eurot, millest 200 on tema palgast), lisaks avastati läbiotsimise käigus rahakott, milles oli 785 eurot (Ginzburgi sõnul palgast kõrvale pandud ja kasiinos võidetud) ning teisest rahakotist avastati 65 eurot ning laua pealt 40 eurot, samuti oli avastatud erinevas vääringus euromünte umbes 200 euro väärtuses, mis oli I.Ginzburgi sõnul ette nähtud korteri eest tasumiseks. Samas käis I.Ginzburg 4-5 korda nädalas E.T juures. Kohtule tundub arusaamatu, et kui I.Ginzburg andis edasi Tle kuuluvat narkootilist ainet ja sai selle eest müügist saadavat raha, siis miks ta ei andnud seda T juures käies kohe edasi Tle. I.Ginzburg ei seletanud kuidagi, miks pidi ta andma Tle just 5000 eurot. Samuti ei tule matemaatiliselt kokku summa vaid 4400 eurot, kui peaaegu iga päev alates 12.12.2023 kuni kinnipidamiseni 3.01.2024 toodi I.Ginzburgile 300-600 eurot. Kohus sai sellest aru, et iga päeva eest toodi I.Ginzburgile 300 eurot, kuid kui iga päev ei toodud, siis toodi järgmisel korral 600 ehk kahe päeva eest. Kui arvestada, et raha sai I.Ginzburg alates 12.12.2023 kuni 2.01.2024, kuna 3.01.2024 kell 13.23 peeti ta kahtlustatavana kinni oma töökohas (kd I, lk 174-177), siis teeb see kokku 22 päeva. Seega kui 300 eurot päevas sai ta narkootikumide eest, siis oleks ta pidanud kätte saama vähemalt 6600 eurot (22 x 300). I.Ginzburgi elukoha läbiotsimisel oli ära võetud sularaha kokku 5777,50 eurot, mis on lähemal kohtu arvutatud summale. Arvestades ülaltoodut ning asjaolusid, et Igor Ginzburg isiklikult (koos R Nega) käis Lätis narkootikumidel järgi, vedas need Eestisse, kaalus ja pakendas ise (koos R Nega) oma kodus, hoidis narkootikume oma kodus ja tema kasutuses olevas garaažis, andis narkootikumid teistele isikutele edasimüümiseks (süüdistatav Igor Ginzburgi enda ütlused), ei olnud ta ise nn „tänavadiiler“, hoidis narkootikumide eest saadud raha oma kodus, käsutas narkootiliste ainetega oma äranägemisel (nt võis ise ka tarvitada või anda tarvitamiseks R Ne), loeb kohus tuvastatuks, et Igor Ginzburgilt läbiotsimistel kõik ära võetud narkootilised ained kuulusid temale – Igor Ginzburgile. Asjaolu, et E T võis kuidagi aidata, võis ta olla nt vahendajaks narkootikumide soetamisel (süüdistatava ja R Ne ütlused, et E T ja Igor Ginzburg suhtlesid Riiga sõitmise ajal omavahel telefonitsi, et E T saatis väidetavalt I.Ginzburgile koordinaate jne), ei muuda narkootikumide kuuluvust, ning kohtu hinnangul kuulusid need Igor Ginzburgile. Sellest, et tegemist on tugeva narkootilise ainega, teadis Igor Ginzburg (tema ütlused) juba enne Lätti sõitmist ning narkootikumide kogusest sai ta teada vähemalt nende 15 kaalumisel ja pakendamisel. Samuti isik, kes pikema aja jooksul tarvitab narkootikume, kes on varem tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega (varasemad karistused), teab kindlasti, kui palju maksavad erinevad narkootikumid ja kindlasti teadis Igor Ginzburg sellest, millist kasu saab ta teenida antud narkootikime müümise eest. Politsei- ja Piirivalve andmetel olid
3. aastal detsembri seisuga Eesti kuritegelikul turul järgmistel narkootilistel ainetel järgmised keskmised jae- ja hulgimüügihinnad: - nitaseenid (sh protonitaseen/metonitaseen): - keskmine hulgimüügi hind oli 35 000 eurot/kg, mis moodustab 35 eurot/g; - keskmine jaemüügi hind vahemikus oli 150 – 200 eurot/g, millest keskmine hind on 175 eurot/g {arvutus: (150+200)/2=175}; - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusel (EMCDDA) puuduvad andmed nitaseenide keskmiste jae- ja hulgimüügihindade kohta; - amfetamiin: - keskmine hulgimüügi hind oli 4 000 eurot/kg, mis moodustab 4 eurot/g; - EMCDDA andmetel amfetamiini keskmine hulgimüügi hind Euroopa Liidus (EL) oli vahemikus 2290 – 4371 eurot/kg, millest keskmine hind on 3330,50 eurot/kg ehk 3,33 eurot/g {arvutus: ((2290+4371)/2=3330,50)/1000≈3,33}; - keskmine jaemüügi hind oli vahemikus 15 – 20 eurot/g, millest keskmine hind on 17,50 eurot/g {arvutus: (15+20)/2=17,50}; - EMCDDA andmetel amfetamiini keskmine jaemüügi hind EL-is oli vahemikus 9 – 19 eurot/g, millest keskmine hind on 14 eurot/g {arvutus: (9+19)/2=14}; - MDMA (tabletid): - keskmine hulgimüügi hind oli 4 000 eurot/1000 tbl, mis moodustab 4 eurot/tbl; -EMCDDA andmetel MDMA keskmine hulgimüügi hind Euroopa Liidus (EL) oli vahemikus 1763 – 5055 eurot/1000 tbl, millest keskmine hind on 3409 eurot/1000 tbl ehk 3,41 eurot/tbl {arvutus: ((1763+5055)/2=3409)/1000≈3,41}; - keskmine jaemüügi hind oli vahemikus 7 – 10 eurot/tbl, millest keskmine hind on 17,50 eurot/g {arvutus: (7+10)/2=8,50}; - EMCDDA andmetel MDMA keskmine jaemüügi hind EL-is oli vahemikus 7 – 10 eurot/tbl, millest keskmine hind on 8,50 eurot/g {arvutus: (7+10)/2=8,50}. Käideldud protonitaseeni/metonitaseeni, amfetamiini ja MDMA-d kavatses Igor Ginzburg müüa suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Võttes arvesse eespool nimetatud keskmisi jaeja hulgimüügihindu oleks Igor Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu järgmiselt: -434,56 g protonitaseeni/metonitaseeni müügiga 60 838,40 eurot {arvutus: (434,56 g * 175 eurot/g keskmine jaehind) – (434,56 g * 35 eurot/g keskmine hulgihind) = 60 838,40}; -157,97 g amfetamiini müügiga 2 132,60 eurot {arvutus: (157,97 g * 17,50 eurot/g keskmine jaehind) – (157,97 g * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 2 132,60}; - 41 tableti MDMA müügiga 184,50 eurot {arvutus: (41 tbl * 8,50 eurot/g keskmine jaehind) – (41 tbl * 4 eurot/g keskmine hulgihind) = 184,50 }. Seega oleks Igor Ginzburg käideldud narkootiliste ainete müügiga saanud teenida kriminaaltulu kokku summas 63 155,50 eurot. Asjatundja K P selgitas kohtus, et ta koordineerib kriminaalpolitseis narkokuritegevuse vastast võitlust. Talle esitati ka selles asjas päring hindade kohta. Ta saatis uurijale hinnatabeli, mille koostab igal aastal kriminaalteabe analüüsitalitus (xxx). Politsei kasutab oma töös teabepõhise politseitöö mudelit, see seisneb info kogumises, töötlemises ja selle pinnalt otsuste tegemisel, kasutamise otsustab PPA juhtkond (Korrakaitseseadus § 5 lg 7). Andmed pärinevad kriminaalmenetlusega tegelevate üksuste (narkokuriteguvuse talituste, KriPo organiseeritud 16 kuritegevuse büroo ja MTA uurimisosakonna) poolt kogutud andmetest, kriminaalteabest ja sotsiaalmeedia gruppidest, kus müüakse narkoainet. Tabelis tuuakse ära ka Euroopa Liidu keskmised hinnad, et uurija saaks võtta vajalikud andmed. EL andmed pärinevad liikmesriikidelt, kellel on kohustus esitada andmed EL uimastiagentuurile (MCDDA). Andmed on leitavad internetist EUDA.europa.eu. Tema vastuses toodud andmed pärinevad usalduslikest allikatest ja ta ei kahtle nende tõepärasuses. Kohus leiab, et asjatundja ütlustega on piisavalt tõendatud, kust pärinevad andmed narkootiliste ainete jae- ja hulgimüügi hindade kohta ning ei kahtle selle usaldusväärsuses. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et I.Ginzburg sõitis 10.12.2023 koos R.Nega Lätti, Riia eeslinna, kust omandas peidikust võetud narkootilise aine (nitaseenid) ning tõi selle enda elukohta xxx, kus pakendas selle koos R.Nega 40 g kaupa väiksematesse pakkidesse, kokku 11 pakki ning 1 paki jättis enda elukoht, kust see 17.01.2024 läbiotsimisel ära võeti ja 10 pakki viis enda kasutuses olnud garaažiboksi nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx, kus see 03.01.
4. a teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Kokku oli protonitaseeni/metonitaseeni sisaldavat narkootilist ainet 434,56 g. Kohus leiab, et narkootilise aine omandamise, valdamise ja pakendamisega soovis I.Ginzburg selle edasise müügiga teenida varalist kasu 60 838,40 eurot. Peale selle on kohus tuvastanud, et detsembris 2023 omandas I.Ginzburg tuvastamata isikult narkootilised ained amfetamiini, mille pakendas väiksemateks pakkideks ja MDMA ning valdas ja hoidis narkootilisi aineid enda elukohas aadressil xxx ja enda kasutuses olevas garaažiboksis nr xxx garaažiühistus xxx aadressil xxx kuni 03.01.
5. a, mil narkootilised ained läbiotsimiste käigus ära võeti. Amfetamiini võeti ära 157,97 g ja 41 MDMA tabletti. Nimetatud amfetamiini koguse müügist soovis I.Ginzburg saada tulu 2132,60 eurot ning MDMA müügist 184,50 eurot. Kokku oleks I.Ginzburg saanud narkootiliste ainete müügist tulu 63 155,50 eurot, mis on suur varaline kasu

§ 184lg 21 mõttes.

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I.Ginzburg pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud juhul omandas I.Ginzburg erinevaid narkootilisi aineid (nitaseenid, amfetamiin ja MDMA) kavatsetult ja tahtlikut, mis oligi tema eesmärgiks – omandada, pakendada narkootikumid väiksematesse pakkidesse, need edasi müüa ning saada müügist suurt varalist kasu. Nagu kohus on juba varasemalt märkinud, Igor Ginzburgi tegevus oli sihipärane, ta eelnevalt teadis, et tegemist on selle hulgas ka tugeva narkootilise ainega, ta kavatsetult sõitis selle järgi Lätti, ta oli hästi teadlik narkootikumide kogusest ja hinnast ning kavatsetult omandas, vedas Eestisse, pakendas oma kodus, hoidis kodus ja garaažis tugevat narkootikumit ning müüs tugevat narkootilist ainet justnimelt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu hinnangul kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud Igor Ginzburgi suure varalise kasu saamise eesmärk. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on I.Ginzburgi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Süüdistusest

§ 202

lg 2 p 2 järgi 17 Igor Ginzburgi süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tahtlikult omandas ja hoidis enda elukohas s.o korteris aadressil xxx süüteo toimepanemise (varguse) tulemusena saadud vara. Igor Ginzburg, täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 03.01.

1. a, ostis tuvastamata isiku käest ja täpselt tuvastamata kohas Narva linnas ilma dokumentideta jalgratta Drag 29 Hardy7 raaminumbriga RJT xxx. See jalgratas, maksumusega 600,00 eurot, oli eelnevalt varastatud V Bilt ajavahemikus 05.10.
2. a kella 20.00-st kuni 10.10.
3. a kella 09.00-ni Narva linnas kortermaja xxx ühisest keldriruumist. Igor Ginzburg, ostes jalgratta Drag 29 Hardy7 raaminumbriga RJT xxx ilma dokumentideta sh ostu kinnitavate dokumentideta, möönis ja pidas võimalikuks nimetatud vara süüteolist päritolu. Tunnistaja V B ütluste kohaselt varastati temalt oktoobris 2023 kaks jalgratast Dragon, avastas varguse 10.10.
4. Rattad olid xxx keldris. Üks ratas leiti üles. See oli musta värvi kollaste täppidega, pedaalid olid vahetatud (metallist) ja rehv oli koos veljega vahetatud. Ratas maksis 600 eurot, ta esitas dokumendid ja foto ka uurijale. Ta nägi seda ratast hiljem politseis, kui ütlusi andis. Tundis ära pedaalide järgi, raami nr erines viimase numbriga ning poest öeldi, et nad vist eksisid värvi pärast. Tunnistaja ütlusi kinnitab kviitung ja foto (kd II; lk 186-188), et xxx ostis 20.05.2022 maastikuratta Drag 29 Hardy 7 raami nr xxx xxx maksumusega 600 eurot. 3.01.2024 toimunud Igor Ginzburgi elukoha läbiotsimisel (kd I, lk 7-12, foto nr 59 lk 42) aadressil xxx oli ära võetud muu hulgas jalgratas Drag RJT xxx. Igor Ginzburg selgitas läbiotsimisel, et ostis selle umbes 2 kuud tagasi. Musta/sinist/kollast värvi jalgratast Drag vaadeldi asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (kd II, lk 158-175). Kohus leiab, et tunnistaja V Bi selgitused selle kohta, miks erineb müügidokumendis märgitud raami number tegelikkusest, on usaldusväärsed ja inimlikult mõistetavad. Ka vaatlusptotokolli lisana olevalt fotolt nr 31 (kd II, lk 175) on näha, et musta värgiga värvitud raamil on numbrid 9 ja 8 väga saranased ning müüja võis tõepoolest märkida dokumenti raami numbri valesti (RJT 20123818). On äärmiselt väike tõenäosus, et jalgratas Drag RJT xxx ei ole tegelikult tunnistaja V Bi oma, seda enam, et ta tundis oma ratta ära värvuse ja pedaalide järgi. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Igor Ginzburgi elukoha läbiotsimisel ära võetud jalgratas Drag Hardy kuulus tunnistaja V Bile ning oli temalt varastatud hiljemalt 10.10.2023 xxx keldrist. Süüdistatava Igor Ginzburgi ütluste kohaselt omandas ta jalgratta oktoobris Kohtla-Järvel enda maja juures 50 euro eest võõralt mehelt. Ta ei teadnud ratta tegelikku hinda. Dokumente rattal ei olnud ja ta ei küsinud ka, öeldi, et need ei ole varastatud ja ta uskus. Müüja ütles, et tal ei ole seda jalgratast vaja, kuna hooaeg lõppes. Kohus leiab, et tunnistaja V. Bi ja süüdistatava I.Ginzburgi ütlustega on tõendatud, et I.Ginzburg omandas kindlaks tegemata ajal, kuid mitte hiljem kui 3.01.2024 tundmatu isiku käest 50 eurot eest jalgratta Drag Hardy 7, mis oli eelnevalt varastatud V.Bilt ning hoidis seda enda elukohas. Sellega on täidetud

§ 202objektiivne koosseis.

Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omandaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu. Kohus leiab, et lähtudes süüdistatava I.Ginzburgi ütlustest, puudub alus arvata, et ta oli jalgratta omandades teadlik või vähemalt pidas võimalikuks, et see oli eelnevalt varastatud. Tema sõnul ütles müüja, et see ei ole varastatud ning ta uskus teda. Ainuüksi dokumentide 18 puudumine ei saa viidata sellele, et tegu oleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud esemega. Samuti I.Ginzburgi elukohast ja garaažist äravõetud jalgrataste arv ei anna kohtu hinnangul alust väita, et I.Ginzburg oli teadlik antud jalgrataste päritolust. Tavalises elus juhtub väga tihti, et inimene nö müüb asja turuhinnast oluliselt väiksema hinnaga – see sõltub müügi hetkel asja „vanusest“, „välimusest“, kas asi on töökorras või mitte jne. Samuti tihti müüvad oma vara madalama hinnaga narkootikumidest või alkoholist sõltuvad inimesed ning asjaolu, et müügihind on madal, ei näita, et see vara oleks varastatud või ebaseaduslikult omandatud. Sellega on täitmata süüteo subjektiivne koosseis ning I.Ginzburg tuleb

§ 202lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib m õista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 184

lg 21 näeb karistusena ette kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, keskmine vangistuse suurus on 13 aastat. RKKKL 1-20-1108/94 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemise korral tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (vt RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad.

§-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta. (p-d 17 ja 18) Süüdistatav pani toime esimese astme kuriteo kavatsetult. Igor Ginzburgi poolt toimepandud kuritegu oli suunatud rahvatervise vastu. Ta käitles suures koguses erinevaid narkootilisi aineid, sh ka tugevad narkootilised ained: nitaseene 434,56 g, amfetamiini 157,97 g ja 41 19 tabletti MDMA. Üldtuntud, et tugevad narkootilised ained on väga ohtlikud, tihti põhjustavad nö „üledoose“ ja inimeste surmad, samuti tugevad narkootilised ained kiiresti tekitavad inimestes sõltuvust. Prokurör esitas kohtule tõendina Tervise Arengu Instituudi vastuse nõudekirjale (kd I, lk 179), millest selgelt nähtub, et viimaste aastate jooksul nitaseenide tarvitamisest tingitud narkosurmade arv kasvab geomeetrilises progressioonis. Kui aastal

1. a suri 5 inimest, siis aastal
2. a surmade arv oli juba 37 inimest ja
3. a 57 inimest. See näitab selgelt, et nitaseenide puhul on tegu äärmiselt ohtliku narkootilise ainega ja I.Ginzburgi omanduses olnud narkootikumite kogus oli väga suur. Samas arvestab kohus, et I.Ginzburg (temast mittesõltuvatel asjaoludel) ei tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega pikema aja jooksul ning ei jõudnud nitaseene realiseerida, millega hoiti ära suurema kahju tekitamine rahvatervisele, kuna sellest kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 065 711 inimesele (ekspertiisiaktis 24E-AN00038-01 märgitud narkootilistest ainetest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 388 486 – 1 553 686 tavalisele inimesele s.o keskmiselt 971 086 inimesele ja ekspertiisiaktis 24E-AN00120-01 märgitud narkootilistest ainetest piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 37 850 – 151 400 tavalisele inimesele so 94 625 inimesele). Samuti arvestab kohus, et Igor Ginzburg, pannes toime

§ 184

järgi kuritegu, realiseeris mitu tegu – ta omandas, vedas, pekendas, hoidis ja müüs erinevaid narkootilisi aineid. Igor Ginzburg on karistusregistri andmete kohaselt (kd II, lk 27-31) varem kriminaalkorras karistatud, tal on 2 kehtivat ning 9 arhiveeritud kriminaalkaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes puuduvad.

Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et kergendavaks asjaoluks on osaliselt süü tunnistamine. Nimelt näeb

§ 57

lg 1 p 3 ette karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. Antud juhul ei olnud tegu süü ülestunnistamisele ilmumisega, mis oleks aidanud kohtueelset uurimist ning hõlbustanud kuriteo avastamist. Igor Ginzburg keeldus alguses ütluste andmisest ning ka tema elukoha läbiotsimisel ei leitud esimesel korral kõiki peidetud narkootilisi aineid, vaid need leiti alles pärast R N poolt ütluste andmist ning peidiku asukoha avaldamist. Igor Ginzburg tunnistas ennast osaliselt süüdi, kui sai teada tema vastu kogutud tõenditest. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-84-13 p 19 märkinud, et pelgalt süü omaksvõtt ei ole karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Peale selle ei nõustu kohus prokuröri arvamusega, et süüd raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv

§ 58p 1 alusel.

Nimelt sätstab

§ 59

, et karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Antud juhul süüdistatakse Igor Ginzburgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on suure varalise kasu saamise eesmärk kaetud omakasu motiiviga ning eraldi karistust raskendava asjaoluna seda arvestada ei saa. Kohus arvestab Igor Ginzburgi isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral

§ 184järgi.

Viimati oli Igor Ginzburg süüdi mõistetud Viru Maakohtu 8.09.2022 otsusega (kd II, lk 32-40)

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta 4 kuu reaalse vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt Viru Maakohtu 24.08.2023 määrusega (kd II, lk 41-47) katseajaga kuni 22.08.2024. Kandmata karistuse osa on 11 kuud 10 päeva vangistust. Seega oli kuritegu toime pandud katseajal. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmine, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 20 leiab kohus, et Igor Ginzburgi tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kuna kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada Viru Maakohtu 24.08.2023 määrusega kandmata jäänud karistuse osa võrra. Igor Ginzburg oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ning vahistatud alates 3.01.2024 (kd I, lk 174-177).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 3.01.2024, lugedes see karistuse kandmise alguseks. Tõkend vahistamine jätta muutmata. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kõik kohtule esitatud CD/DVD plaadid tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada järgmised esemed: Süüdistusaktis punktis 6.

1. loetletud asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas:
2. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH29232 alusel (asitõendid asuvad paberümbrikus) /kd II lk 154/: a. mobiiltelefon Samsung SM-M115F, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ZEN sim kaart nr XXX (paberkott turvakleebisega A15110683, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile; b. mobiiltelefon Xiaomi Mi 10t lite, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (paberkott turvakleebisega A15110684, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile; c. mobiiltelefon Xiaomi Poco M3 mudel nr xxx, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, Tele2 sim kaart nr xxx (paberkott turvakleebisega A15110685, ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada Igor Ginzburgile.
3. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH29547 alusel /Kd II lk 155/: a. jalgratas Drag 29 Hardy 7 raaminumber XXX, tagaratta juures kinnitatud musta värvi porilaud (ära võetud xxx läbiotsimisel) – tagastada V Bile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel on tagastatud järgmised esemed: 1) Üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on 03.05.
4. a tagastatud I K a. nuputelefon L8STAR BM10 Micro Phone IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, sim kaart nr xxx b. mobiiltelefon Samsung Galaxy S23, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ilma sim kaardita c. nuputelefon Alcatel Onetouch 1050D IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, Tele2 sim kaart nr xxx d. tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab2 (GT-P5100), IMEI1: xxx e. mälukaart MicroSD 64GB f. sülearvuti HP620 s/n 5CG12006FR koos laadijaga g. märkmetega värviliste kaantega vihik 21 h. jalgratas N1MTB PRO 26´´ nr xxx i. jalgratas HEXAGON ilma numbrita KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel: Ekspertiisidest järele jäänud objektid (s.h narkootilised ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen) on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda, seejuures säilitatakse kohtuotsuse jõustumiseni täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning üle jääv kogus hävitatakse ühe aasta jooksul. Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas.

§ 831

lg 1 annab aluse konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega

§ 83

1 lg 1 näeb ette vara konfiskeerimise, mis on omandatud tahtliku süüteo kaudu ja mille kuuluvus on tuvastatud läbi süüdimõistva kohtuotsuse süüdlasele. Kohus on eelnevalt tuvastatud, et Igor Ginzburg pani toime talle etteheidetava kuriteo. Igor Ginzbug küll töötas ja tema väitel oli tal vanglast vabanemisel vabenemisfondis raha, kuid rahalised vahendid on vajalikud igapäevaseks eluks, igapäevasteks kulutuseks- toiduainete ostmiseks, korteri üürimiseks, kommunaalkulude tasumiseks, sõiduauto (millega R.N sõitutas I.Ginzburgi) tankimiseks jne. Kohus leiab tuvastatuks, et kogu Igor Ginzburgi elukohast äravõetud raha summas on saadud narkootikumide müümise eest. Seega 03.01.2024. a Igor Ginzburgi elukoha xxx läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 5 777,50 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 19.02.2024 määrusega nr 1-24-881 (kd II, lk 74-82) tuleb konfiskeerida

§ 831lg 1 alusel.

Samuti konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist järgmiseid esemeid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas: 1) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28355 alusel (asitõendid asuvad ühes pappkarbis) /Kd II lk 150/: a. digitaalkaal ja metallist lusikas (paberkott turvakleebisega A15110690, ära võetud xxx läbiotsimisel) b. 2 minigripp kilekotti, milles olid tabletid (paberkott turvakleebisega A15110695, ära võetud xxx läbiotsimisel) c. 4 minigripp kilekotti, milles olid aine jäägid (paberkott turvakleebisega A15110702, ära võetud xxx läbiotsimisel) d. 3 minigripp kilekotti, milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A15110686, ära võetud xxx läbiotsimisel) e. 4 minigripp kilekotti, milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A15110687, ära võetud xxx läbiotsimisel) 2) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28356 alusel (asitõendid asuvad ühes pappkarbis) /Kd II lk 151/: a. 2 minigripp kilekotti (kohvipurgist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076275, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) b. 1 minigripp kilekott (kohvipurgist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076276, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) 22 c. 1 minigripp kilekott (Maxima kilekotist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076281, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) d. 1 minigripp kilekott (Maxima kilekotist), milles oli pulbriline aine (paberkott turvakleebisega A180076280, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) e. 8 minigripp kilekotti (Maxima kilekotist), milles oli aine ja 1 suur minigripp kilekott (paberkott turvakleebisega A180076279, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) f. 1 Maxima kilekott (paberkott turvakleebisega A180076277, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) g. 1 musta värvi kilekott (paberkott turvakleebisega A180076278, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) h. 1 metallist kohvipurk (paberkott turvakleebisega A180076282, ära võetud xxx asuva xxx garaažiboksi nr xxx läbiotsimisel) 3) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28863 alusel (asitõend asub paberümbrikus) /Kd II lk 152/: a. 1 minigripp kilekott, milles oli pulbriline aine (ära võetud xxx läbiotsimisel) 4) Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28960 alusel (asitõend asub paberümbrikus) /Kd II lk 153/: a. mobiiltelefon CAT B30 s/n XXX, IMEI1: xxx, IMEI2: xxx, ZEN sim kaart nr XXX (üle antud R Ne poolt) KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 2050 eurot, kuna asja arutati 2024.a; Igor Ginzburgi kaitsja vandeadvokaadi Igor Belugini kaitsjatasu kohtueelses menetluses 162,02 eurot, 429,08 eurot, 163,24 eurot, 158,60 eurot, 207,24 eurot, 97,60 eurot, 438,96 eurot (kd II, lk 114-149) ning kohtumenetluses 591,46 eurot ja 3342,22 eurot, DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00020-01 kulu 1890 eurot /kd I, lk 76-82/ (solidaarselt R Nega); narkootilise aine ekspertiisi nr 24EAN00037-02 kulu 1206 eurot /Kd I, lk 83-86/; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiisi nr 24E-AON00003-01 kulu 176 eurot /Kd I, lk 87-90/; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00021-01 kulu 1470 eurot /Kd I, lk 94-100/; narkootilise aine ekspertiisi nr 24EAN00038-01 kulu 670 eurot /Kd I, lk 101-103/ (solidaarselt R Nega); narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiisi nr 24E-AON00004-01 kulu summas 176,00 eurot /Kd I, lk 106-110/ (solidaarselt R Nega); DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00090-01 kulu 420 eurot /Kd I, lk 126-131/; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00120-01 kulu 134 eurot /Kd I, lk 132-134/ (solidaarselt R Nega); narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiisi nr 24E- AON00010-01 kulu 176 eurot /Kd I, lk 136-138/ (solidaarselt R Nega). Ekspertiisitasudest, mis on solidaarsed R Nega, tuleb Igor Ginzburgilt välja mõista ½ ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda 793,93 eurot (kaitsja sõidukulud 393,80 eurot ja ajakulud 400,13 eurot koos käibemaksuga). Ülejäänud summad kuuluvad välja mõistmisele Igor Ginzburgilt. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 23 (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Eero rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ene Allikas Rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Riigikohtu 07.04.2026 lahendiga. 24