4-25-2727/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2026, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-2727 Sandra Kallas Merilin Lilo kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. juuni
3. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 278025008748 Menetlusalune isik Merilin Lilo isikukood: 49106042763; elukoht: XXX; e-post:XXX; telefon: XXX Kaitsja vandeadvokaat Birje Kalmus (lepinguline) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post: louna@politsei.ee; esindaja Cristel Jakobson Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:
4. Jätta Merilin Lilo kaebus rahuldamata.
5. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
6. juuni
7. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 278025008748 muutmata.
8. Mõistetud rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
9. juuni
10. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri 10220254006426, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.
11. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui Merilin Lilo ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
12. Merilin Lilo valitud kaitsja tasu 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) jätta tema enda kanda.
13. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
14. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse uurimisgrupi IV uurija T.M koostas
15. juunil 2025 Merilin Lilole (edaspidi M. Lilo) kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 278025008748 järgmises. M. Lilo koera omanikuna ei taganud järelevalvet oma koera üle, põhjustades sellega olukorra, kus
16. mail 2025 kella 7.30 paiku XXX ja XXX majade vahel ründas M. Lilo koer D.A(edaspidi D. A) koera. M. Lilo koer hüppas D. Au koerale selga ja pures koera seljast, kõhu alt ja näost. Rünnaku tagajärjel tekitas M. Lilo koer D. Au koerale üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, vasaku käpa kõõluse kohale paistetuse, paremale küljele haava. Rünnakuga seoses on D. Aule tekitatud varaline kahju ligikaudu 298 eurot. Sellega rikkus M. Lilo Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti 2 nõudeid, mille kohaselt peab lemmikloomapidaja välistama lemmiklooma ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimaluse. M. Lilot karistati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 66 3 järgi rahatrahviga 200 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul, hiljemalt
17. august
19. M. Lilo esitas kaitsja vahendusel
20. juulil 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsusele, milles taotleb otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse kergendamist. Seda järgmistel põhjustel.
21. Teo objektiivne koosseis ei ole täidetud. Temale kuuluv chow-chow tõugu koer viibib toas ning aias. Kaebaja elukoht on aiaga piiratud ning koeral puudub iseseisvalt võimalus aiast välja pääseda. Seega on kaebaja välistanud lemmiklooma ärajooksmise võimaluse. Kaebaja koer pääses aiast välja 4-aastase naabritüdruku tõttu (kes tuli uksele koputama), kes jättis hooletusest aiavärava lahti. Ka antud juhtumi korral järgnes omanik koheselt koerale, hoides koera silmapiiril ning eemaldas oma koera koheselt koerte kaklusest.
22. Tõendatud ei ole, et koerte kakluse tulemusena oleks tekkinud bullterjerile otsuse väärteokirjelduses nimetatud vigastused ning sellises ulatuses kahju. Sellised vigastused ei olnud visualiseeritavad 1,5 tundi pärast rünnakut, mil kaebaja koos abikaasaga bullterjeri omanike poole pöördus, ning neid ei tuvastatud
23. mai 2025 vastuvõtul loomakliinikus. Epikriisi kohaselt saab koerte kaklusega seostada vaid pealael olevat hammustushaava ning külje peal olevaid koorikuid, kuid nendega seoses mingit ravi bullterjerile määratud ei ole. Seega ei ole ka kulusid koerte kakluse tulemusena bullterjeri omanikule tekkinud ning ei ole tõendatud kiirmenetluse otsuses välja toodud kahju suuruses 298 eurot. Väärteotoimiku põhjal ei ole aru saada, kuidas on selline kahju kujunenud – lisatud ei ole ühtegi arvet, tšekki ega vastav summa ei tulene ka epikriisist. Süüteoteatele lisatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aega.
24. Tõendatud ei ole teo toimepanemise aeg. Väärteoprotokolli lisatud süüteoteatest nähtuvalt toimus koerte kaklus
25. mail 2025 ajavahemikus kell 07.15-07.25, D. Au ütluste kohaselt kell 07.30 ning tunnistaja E. P ütluste kohaselt hoopiski kell 07.
26. E. P ütluste kohaselt M. Lilo koos abikaasaga tulid nendega rääkima
27. mai 2025 õhtusel ajal, kuid D. Au ütluste kohaselt tuldi rääkima kella 08.00 või 09.00 ajal. Seega ei kattu ka väärteo toimepanemise aja kohta antud ütlused ning tõendid omavahel. 2
28. Kaebusele olid lisatud järgmised tõendid: kohtuvälise menetleja otsus, Tartu Väikeloomakliiniku
29. mai 2025 arve, Farmapluss OÜ
30. mai 2025 tšekk, M. Lilo
31. mai 2025 kahjuteade kindlustusele, kliiniku
32. juuni 2025 vastus kindlustusele, volikiri.
33. Kohtuvälise menetleja esindaja Cristel Jakobson esitas
34. augustil 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Seda järgmistel põhjustel.
35. M. Lilo ei välistanud koera ärajooksmise võimalust. M. Lilo elukoht asub XXX, mis on nö ridaelamu tüüpi maja ja maja aed on jagatud samas majas elavate naabritega. Seega, kui tegemist on ühisterritooriumiga ja M. Lilo laseb oma koera vabalt sinna hoovi lahti, kust naabritel on samuti võimalus käia ja neil on võimalik väravaid lahti unustada, siis ei ole tegemist enam koera lahtipääsemise välistamisega, vaid väga suure võimalusega, et koer võib vabalt sealt välja pääseda, sest vastutus oma looma turvaliselt kinni hoida lasub looma omanikul, mitte aga naabritel või teistel kõrvalistel isikutel, kes seda aeda ja väravat kasutada saavad.
36. Kuna D. A on koeraga pöördunud arsti vastuvõtule peaaegu nädal peale rünnakut, siis ei ole kohe pärast intsidenti arsti poolt vigastusi fikseeritud. Fotod hammustusjälgedest tegid bullterjeri omanikud ise ning nende sõnul pöördusid nad arsti poole tõenäoliselt rünnaku tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu. Antud juhtumi puhul ei ole menetluse all kahju suurus, vaid KOKS § 663, mille alusel heidetakse menetlusalusele isikule ette koera pidamise eeskirjade rikkumist, kui ettevaatamatusest on põhjustatud varaline kahju. Kuigi menetlusalune isik kahtleb loomakliiniku arvel olevate väljaminekute seoses rünnaku tagajärjega, siis ei ole seda kahjuks võimalik ka kindlaks teha, milline vigastus või tüsistus tekkis just rünnaku tagajärjel, aga fakt on see, et loom sai vigastada just rünnakus teise koera poolt. Väärteokirjelduses on kirjeldatud menetlusaluse isiku koera rünnak ning sellest tekkinud haavade ja paistetuste loetelu. Kirjelduses ei ole heidetud ette artriidi, herilase ega neeruprobleeme.
37. M. Lilo on rikkumises süüdi ning temale määratud rahatrahv on igati korrektne ja proportsionaalne. Menetlusalune isik ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi kahetsuse märgiks võib lugeda ka esialgset kahju hüvitamise pakkumist. Raskendavad asjaolud puuduvad. M. Lilo süü on keskmine. Kuigi midagi ülitraagilist ei juhtunud, on avalikkuses selliseid sündmusi viimasel ajal olnud ning esineb avalik huvi. Ei ole selge, kas menetlusalune isik on oma teo tõsidusest aru saanud.
38. Kohus määras
39. oktoobril 2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kuni
40. oktoobrini
42. M. Lilo esitas
43. oktoobril 2025 kaitsja vahendusel kohtule seisukoha ja menetluskulude hüvitamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tema elukohaks on ridaelamu, mille maja taga oleva ala kohta on sõlmitud notariaalne kasutuskord ning kasutuskorra kohaselt on määratud kindlaks iga korteri ainukasutuses olev ala. See ala on aiaga piiratud ning välistatud on seega nii naabrite, kõrvaliste isikute kui ka koera pääsemine aiast sisse või välja. Kaebaja soov ja eesmärk seoses kaebuse esitamisega on see, et väärteokirjeldus vastaks nii tegelikule olukorrale kui ka olemasolevatele tõenditele. Kaebaja ei nõustu, et ta ei ole väljendanud kahetsust – kaebaja on seda teinud, minnes tund aega pärast koerte kaklust kannatanu ukse taha ning avaldanud kahetsust antud vahejuhtumi toimumise tõttu ning pakkunud ka kahju hüvitamist ning kahju ka hüvitanud (mille kannatanu omakorda tagastas, mis tõendab väidetava „kahju“ mitteseotust koerte kaklusega). Kaebuse rahuldamisel jätta kaitsjale makstud tasu 978,36 eurot (koos 3 käibemaksuga) Eesti Vabariigi kanda. Kaebusele olid lisatud järgmised kinnistusraamatu väljavõte, plaan, erikasutusõigus ning arved õigusnõustamise eest. tõendid:
45. novembril 2025 edastas kohus menetlusaluse isiku poolt viimati esitatud täiendavad tõendid tutvumiseks kohtuvälisele menetlejale ning andis võimaluse seisukoha esitamiseks kuni
46. november
49. novembril 2025 palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada kohtule fotod koeral fikseeritud vigastustest sellises vormis või vastava teabe väljavõtetega, millistelt on nähtav fotode tegemise kuupäev ja kellaeg ning määras selleks tähtaja
50. november
52. PPA Lõuna prefektuur esitas
53. novembril 2025 fotod D. A koeral fikseeritud vigastustest selliselt, et neilt on nähtav fotode tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kohtuväline menetleja selgitas, et pärast kohtu pöördumist suhtlesid nad rünnaku ohvriks olnud koera omanikuga, kes edastas PPA-le kuvatõmmised fotodest, millel nähtavad vajalikud andmed. PPA jääb varem esitatud seisukoha juurde.
54. Tartu Maakohtu esimehe
55. detsembri
56. a käskkirjaga nr 7-1/25-90 jagati käesolev väärteoasi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Sandra Kallase (Kallas) menetlusse.
58. veebruaril 2026 selgitas kohus menetlusosalistele, et uus kohtukoosseis on tutvunud senise menetlusega ja leiab jätkuvalt, et asja arutamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja taanduste esitamiseks hiljemalt
59. veebruar
60. Kohus andis menetlusalusele isikule ja kaitsjale tähtaja
61. novembril 2025 esitatud fotode kohta seisukoha ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks samuti hiljemalt
62. veebruar
64. PPA Lõuna prefektuur teatas
65. veebruaril 2026 kohtule, et kohtuvälisel menetlejal ei ole taandusi uue kohtukoosseisu vastu ning jääb
66. augustil 2025 esitatud kirjaliku seisukoha juurde.
67. Menetlusalune isik esitas
68. veebruaril 2026 kaitsja vahendusel kohtule menetluskulude nimekirja ja seisukoha PPA
69. novembri 2025 esitatud fotode kohta. Kaebaja ei vaidle vastu fotode tegemise kuupäevale ja kellaajale. Kaebaja ei soovi nimetatud fotode uurimist kohtuistungil ning jääb seni esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse rahuldamisel jätta kaitsjale makstud tasu 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) Eesti Vabariigi kanda. Seisukohale olid lisatud arved õigusnõustamise eest. Kohtu seisukoht
70. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
71. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja 4 lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on menetlusosalistel olnud võimalus tutvuda asjas esitatud täiendavate tõenditega ning avaldada oma seisukohti.
72. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et
73. mail 2025 XXX ja XXX majade vahel ründas M. Lilo koer D. Au koera ning tekitas D. Au koerale vigastusi. See on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate E. Poska ja D. Au kattuvate kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Küll on vaidlus aga selle üle, kas D. Au koeral tekkisid otsuses nimetatud vigastused, kas D. Aul tekkis otsuses märgitud kahju, kas tegu toimus otsuses märgitud kellaajal ja kas M. Lilo selle teo eest vastutab.
74. Tunnistaja E.P ütluste kohaselt
75. mail 2025 kella 7.00 ajal hommikul läks tema elukaaslane D. A koeraga jalutama, tema jäi koju. Kui tal said toimetused tehtud, läks ja jalutas neile vastu. Nad said kokku XXX ja XXX vahelisel teel. Nii kui ta nende juurde jõudis, hüppas XXX hoovist välja heleda karvaga koer, kes asus nende koera ründama. See võis olla chowchow tüüpi koer.
76. Tunnistaja D. Au ütluste kohaselt
77. mail 2025 kella 7.30 paiku hommikul käis ta oma koeraga hommikusel tiirul ja kõndis XXX . Talle kõndis vastu tema mees E. P ja nad said kokku XXX ja XXX majade vahel. Järsku hüppas XXX maja juures asuvast põõsast välja heleda karvaga chow-chow otse selga tema bullterjerile ning hakkas purema.
78. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt
79. mail 2025 kella 7.30 paiku hommikul oli ta enda kodus XXX. Tema ukse taha tuli 4-aastane naabritüdruk, kes koputas välisuksele. Ta läks uksele ja tüdruk ütles, et värav jäi lahti ja ta koer (chow-chow) läks aiast välja. Ta märkas oma koera majast umbes 30 m kaugusel. Seejärel läks ta kohe autosse ja hakkas oma koerale järgi sõitma. Leidis oma koera XXX ja XXX majade vahelt. Nägi, kuidas bullterjer pures tema koera ja selle peale pures tema koer bullterjerit vastu. Ta ei näinud, kes keda esimesena pures. Kohapeal olid ka E. P ja D. A.
80. Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus, et teo toimepanemise kellajas ei ole tõendite vahel märkimisväärseid ebakõlasid, sest erinevate isikute ütlusi arvestades jääb sündmuse toimumise aeg ajavahemikku 7.00-7.
81. D. Au koerast ja vigastustest tehtud fotodelt nähtub nende tegemise aeg
82. mai 2025 kell 7.
83. Kohtul pole alust arvata, et see kellaeg oleks ebaõige. Fotod ei ole tehtud sündmuskohal õues, vaid toas. Seega pidi koerarünnak toimuma enne nimetatud kellaaega. Kuigi D. A ja E. P elavad sündmuskoha vahetus läheduses (ülekuulamise protokollides on mõlema aadressiks märgitud XXX), kulus neil koeraga sündmuskohalt koju jalutamiseks ja tuppa jõudmiseks siiski veidi aega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda teo toimumise ajaks
84. mai 2025 kella 7.25 paiku.
85. Järgevalt tuvastab kohus D. Au koeral tekkinud vigastused ning annab hinnangu kohtuvälise menetleja otsuses D. Aul tekkinud varalise kahju suurusele.
86. D. Au ütluste kohaselt helistas ta vahetult peale juhtunut kell 7.33 Maaülikooli loomaarstile, kuid vastuvõtuks ei olnud aega pakkuda. D. Aul soovitati haavad puhastada ja koera jälgida. Seega pole D. Au koeral tekkinud vigastusi vahetult peale juhtunut mõnes loomakliinikus tuvastatud. D. A pöördus oma koeraga Tartu Väikeloomakliinikusse
87. mail 2025, kui märkas oma koera uriinis verd. Kohtu hinnangul on võimalik D. Au koeral tekkinud vigastused kindlaks teha kogumis E. P ja D. Au ütluste, koera vigastustest tehtud fotode ja Tartu Väikeloomakliiniku haigusloo alusel.
88. E. P ütluste kohaselt nende koera rünnanud koer võttis nende koeralt paremast tagumisest 5 käpast kinni ja tõmbas nende koera pikali maha. Seejärel võttis koer nende koeralt kõhu alt kinni. E. P üritas jalaga seda koera eemale saada. Hetkeks see õnnestus. Nende koer sai püsti. Kuid siis võttis see koer nende koeralt paremast küljest kinni ja siis võttis peast kinni. Rünnaku tulemusena põhjustati nende koerale üle kere vigastusi. Koeral tekkisid rünnakust kuue päeva möödudes stressist tingitud tüsistused, mistõttu nad pöördusid ka loomakliinikusse ja loomakliinikus tuli veel välja vigastusi.
89. D. Au ütluste kohaselt hüppas chow-chow tema koerale selga, tema koer kukkus pikali ning chow-chow hakkas tema koera kõhu alt purema. Seejärel lükkas E. jalaga chow-chow eemale ja tema koer sai püsti. Pärast seda hüppas see koer tema koerale näkku, mille tagajärjel tekkis tema koerale otsmikule ja mõlema silma juurde haav. Rünnaku tagajärjel põhjustati tema koerale pea peale kaks veritsevat auku, vasakule käpa kõõluse kohale paistetus, paremale küljele haav ja ka ülejäänud kere oli vigastusi ja auke täis. Kuna koera uriin muutus veriseks, siis nädal hiljem läksid nad loomaarsti juurde, kus fikseeriti tema koera üldine olukord. Märgiti, et nädal tagasi toimus rünnak tema koera vastu ning on võimalik, et verine uriin on põhjustatud mitme stressori tõttu.
90. D. u koerast
91. mail 2025 tehtud fotodelt on näha, et koeral on mitmeid veriseid haavu järgmistes kohtades: pea lae peal, silmade kohal, nina peal, vasakul külje peal, vasaku käpa peal. Samuti on koer verine veel mitmest muust kohast, mis võib olla nii verega määrdumine kui ka haav. Eelnev kattub otsuse teokirjelduses märgituga, et rünnaku tagajärjel tekitas M. Lilo koer D. Au koerale üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, paremale küljele haava. Ent kohtu hinnangul ei ole fotodelt võimalik tuvastada paistetust vasaku käpa kõõluse kohal nagu on märgitud teokirjelduses (teokirjelduses ei ole ka märgitud, kas tegemist on vasaku esimese või tagumise käpaga) ning see tuleb teokirjeldusest välja jätta.
92. Tartu Väikeloomakliiniku patsiendi haigusloo väljavõte tõendab, et E. P on käinud bullterjeriga nimega Jokker (sündinud
93. veebruar 2018) kliinikus vastuvõtul
94. mail
95. Pöördumise kirjelduse kohaselt sai koer eelmisel nädalal teise koera käest pureda, siis sai herilaselt nõelata. Lisaks põeb artriiti ja sööb kolmas kuu previcoxi. Tänasest hommikust urineerib verd. Muid sümptomeid ei ole. Koera ülevaatuse kohta on märgitud järgmist: rõõmsameelne koer, sõbralik, pealael hammustushaav, mis immitseb, külje peal koorikud, käpakujud muundunud, kõnnib longates. Uriiniproov: punane, hägune, tsütoloogias suurel määral kokke. Plaan, et tulevad antibiootikumi kuuri lõpus uriini andma ja siis sealt edasi nädala pärast neeruvered. Võimalik, et verine uriin on tingitud mitme stressori tõttu.
96. Tartu Väikeloomakliiniku
97. mai 2025 arve tõendab, et samal päeval toimunud vastuvõtu eest on E. Ple esitatud arve summas 278 eurot mitmete protseduuride (abilise töö, hematoloogiline uuring, ultraheli kiiruuring, uriini kompleksuuring, vereproovi võtmine ja tõlgendamine, visiiditasu), ravimi Clavaseptin tbl 500 mg ja tarvikute eest. Farmapluss OÜ
98. mai 2025 tšekk tõendab, et ravimi Protexin synbiotic dc 5x10 caps eest on tasutud 24,35 eurot. M. Lilo ja PZU Kindlustuse e-kirjavahetus tõendab, et seoses juhtunuga pöördus M. Lilo
99. mail 2025 kindlustusandja PZU Kindlustus poole. Kindlustusandja on teinud järelepärimise Tartu Väikeloomakliinikusse ning saanud
100. juunil 2025 vastuseks D. Au koera haigusloo. Kliinikumist selgitati kindlustusandjale, et kuna vastuvõtule pöördumine toimus 5-7 päeva pärast rünnakut, ei ole neil täpset ülevaadet koera vigastustest. Urineerimisprobleemid võivad olla tingitud mitmest tegurist. Koeral oli peal ravi, mis võib samuti urineerimisprobleeme tekitada, mistõttu ei saa üheselt väita, et probleem on tekkinud koera rünnakust.
101. Kohtu hinnangul E. P ja D. Au ütlused sellest, millistest kohtadest M. Lilo koer nende koera hammustas, on kattuvad vigastustega, mille esinemist nad on kirjeldanud. Samuti nähtuvad 6 koera vigastused koerast tehtud fotodelt, välja arvatud paistetus vasaku käpa kõõluse kohal. Nädal hiljem on Tartu Väikeloomakliinikus D. Au koera ülevaatuse käigus tuvastatud, et koeral on pea peal immitsev hammustushaav ning külje peal koorikud, mis on kooskõlas tunnistajate ja fotodelt nähtuvate vigastustega, mistõttu võib kohtu hinnangul neid vigastusi seostada
102. mai 2025 koerarünnakuga. Kuna nimetatud vigastuste ja fotodelt nähtuvate vigastustega seoses D. Au koerale mingit ravi ei määratud, ei saa loomakliinikus vastuvõtul käimisega seotud enamike kulude tekkimist seostada koerte kaklusega. Tartu Väikeloomakliinikumist on kinnitatud, et koera urineerimisprobleeme võis tekitada ka rünnaku ajal peal olnud ravi. Seetõttu ei ole põhjendatud M. Lilole ette heita, et rünnakuga seoses on D. Aule tekitatud varaline kahju 298 eurot ning see tuleb otsuse teokirjeldusest välja jätta. Arvestades D. u koera arvukaid vigastusi ning asjaolu, et koera tervis halvenes ca nädal hiljem peale rünnakut (mis ei ole väga pikk aeg), peab kohus põhjendatuks koera tervise kontrollimist loomakliinikumis. Kohus leiab, et D. Aule on kahju tekkinud koera tervise kontrollimiseks makstud visiiditasu 25 eurot ja abilise töö eest 10 eurot, kokku 35 euro ulatuses.
103. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et
104. mail 2025 kella 7.25 paiku XXX ja XXX majade vahel ründas M. Lilo koer D. Au koera. M. Lilo koer hüppas D. Au koerale selga ja pures koera seljast, kõhu alt ja näost. Rünnaku tagajärjel tekitas M. Lilo koer D. Au koerale üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, paremale küljele haava. Rünnakuga seoses on D. Aule tekitatud varaline kahju 35 eurot.
105. Kohtuväline menetleja heidab M. Lilole ette seda, et ta koera omanikuna ei taganud järelevalvet oma koera üle, põhjustades sellega eelnevalt tuvastatud olukorra (vt otsuse p 29), millega rikkus Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti
106. Nimetatud säte näeb ette, et lemmikloomapidaja peab välistama lemmiklooma ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimaluse.
107. Menetlusalune isik leiab, et ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime pannud. Seda põhjusel, et tema koer viibib aias ja toas, elukoht on aiaga piiratud, aed on korteri ainukasutuses ning koeral puudub iseseisvalt võimalus aiast välja pääseda. Koer pääses aiast välja põhjusel, et 4-aastane naabritüdruk avas värava, jättis selle lahti ning koer pääses aiast välja. Menetlusalune isik reageeris juhtunule kohe, ta nägi eemal koera, istus autosse ja hakka koerale järgi sõitma, ning eemaldas koera kaklusest.
108. Rahvastikuregistri väljavõte tõendab, et M. Lilo elukoht on XXX Kinnistusraamatu väljavõte ja notari lepingu lisa tõendavad, et XXX juurde kuuluv aed on ainukasutuses ja aiaga piiratud. Seega leiab kohus, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et M. Lilo kasutatav aed on kõikide ridaelamu elanike ühises kasutuses. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, et M. Lilo 4-aastane naabritüdruk avas värava, mistõttu pääses M. Lilo koer aiast välja. E. P ütluste kohaselt rääkis M. Lilo juhtunust sarnaselt ka samal päeval talle. Ka D. A on oma ütlustes kinnitanud, et ta on teada saanud, et M. Lilo koer pääses aiast välja põhjusel, et lapsed unustasid aia lahti.
109. Vaatamata eelnevale leiab kohus, et M. Lilo ei välistanud oma lemmiklooma ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimalust. M. Lilo elab eramajade ja ridaelamute piirkonnas, kus elavad mitmed pered, sh väikesed lapsed, kes võivad etteteatamata naabreid külastada või loomadega kontakti otsida. M. Lilo koeraomanikuna peab sellega arvestama. M. Lilol koeraomanikuna on kohustus võtta kasutusele vastavaid meetmeid (nt hoida aiavärav lukus), et tema koer aiast välja ei pääseks. Kuna M. Lilo koer pääses aiast välja ja ründas teist koera, rikkus M. Lilo Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti 2 ning täitis sellega KOKS § 66 3 sätestatud väärteo objektiivse 7 koosseisu.
110. Kohus leiab, et M. Lilo pani KOKS § 66³ järgi kvalifitseeritud rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). M. Lilo oli loomapidajana hooletu, ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ning pidama koera piiratud territooriumil nii, et oleks välistatud looma ärajooksmise ja teisele loomale kallaletungimise võimalus. Kohus leiab, et KOKS § 66³ koosseisus nõutav tagajärg, s.o varalise kahju tekkimine, on saabunud samuti kaebajapoolsest ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kuna M. Lilo oli teo osas hooletu, oli ta seda ka tagajärje, s.o varalise kahju tekkimise suhtes.
111. Kaebaja süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad. M. Lilo on süüdi Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti 2 rikkumises ning ta vastutab KOKS § 66³ järgi.
112. KOKS § 66³ järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Käesolevalt on kohtuväline menetleja kaebajat karistanud KOKS § 66³ järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot, s.o sanktsiooni 1/8 ulatuses. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
113. Kohus loeb M. Lilo süüd keskmisest väiksemaks. M. Lilo hoidis oma koera aiaga piiratud ja suletud väravaga territooriumil. See näitab, et M. Lilo oli võtnud kasutusele meetmeid koera aiast väljapääsemise takistamiseks. Kahjuks ei osutunud kasutusele võetud meetmed piisavaks – naabritüdruk avas lukustamata aiavärava, koer pääses aiast välja ning ründas teist koera, tekitades koerale mitmeid vigastusi ning koeraomanikule varalise kahju. Kuigi M. Lilo koer tekitas D. Au koerale mitmeid haavu, ei kaasnenud rünnakuga ulatuslikke ja kestvaid terviseprobleeme, samuti ei ole suur D. Aule tekitatud varaline kahju. Süüd vähendab ka asjaolu, et M. Lilo oli nii teo kui tagajärje osas hooletu. D. Au süüd suurendab asjaolu, et see leidis aset hommikusel ajal enne tööpäeva algust tihedalt asustatud piirkonnas, mil ja kus liigub rohkem inimesi (minnakse lasteaeda, kooli, tööle, jalutatakse koeri). Kohus leiab, et D. Au karistamine rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot, on põhjendatud. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali lemmikloomade pidamise nõuete täitmise olulisusest.
114. Vastavalt VTMS § 134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
115. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus rahuldamata M. Lilo kaebuse ja muutmata PPA Lõuna prefektuuri
116. juuni
117. a kiirmenetluse otsuse.
118. Menetlusalune isik esitas kaitsja vahendusel
119. veebruaril
120. a kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) ning spetsifikatsiooniga arved.
121. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud 8 ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 4-18-5765, p 9).
122. Kohus on seisukohal, et taotluses kajastatud toimingud on olnud vajalikud ning nendeks kulunud aeg 5 h 9 min on põhjendatud (taotluses ekslikult 4 h 26 min). Samuti on kaitsja ühe töötunni hind (180 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. Kuigi kohus rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt, ei lõpeta kohus väärteomenetlust. Seega jääb valitud kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda (vt nt RKKKo 4-24-1678, p 7). (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 9