Obsah (4)

§ 121§ 39§ 119§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2200 Määruse kuupäev 11. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise hüvitamiseks seo

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti
2. märtsil 2024 X-i (kaebaja) taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks mh seoses asjaoluga, et kaebajal ei võimaldatud ajavahemikul
3. märts kuni
4. märts 2024 ennast duši all pesta. Vanglas registreeriti
5. märtsil ja
6. märtsil 2024 kaebaja taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks mh põhjendusel, et talle ei kutsutud
7. märtsil ja
8. märtsil 2024 meedikut. Tartu Vangla jättis
9. juuli
10. a otsusega nr 1-13/24/224-3 kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
11. Kaebaja esitas
12. mail 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks mh seoses asjaoluga, et teda ei lubatud ajavahemikel
13. detsember 2023 kuni
14. veebruar 2024 ja
15. märts kuni
16. aprill 2024 õue värske õhu kätte ning ajavahemikul
17. märts kuni
18. märts 2024 ei antud talle süüa, tuues välja, et tema toidunõud on mustad. Tartu Vangla jättis
19. augusti
20. a otsusega nr 1-13/24/348-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
21. Kaebaja esitas
22. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks mh põhjendusel, et vanglaametnik ei andnud talle
23. juulil 2024 uusi pükse, kuigi need olid uriiniga koos, ning kaebaja pidi olema pikalt määrdunud pükstega. Tartu Vangla jättis
24. oktoobri
25. a otsusega nr 1-13/24/463-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 3-25-2200
26. Kaebaja esitas
27. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajat hoiti lukustatud režiimil ajavahemikel
28. september kuni
29. oktoober 2023,
30. detsember 2023 kuni
31. veebruar 2024,
32. märts kuni
33. mai 2024,
34. juuni kuni
35. oktoober 2024,
36. november kuni
37. november 2024 ja
38. detsember 2024 kuni
39. märts
40. Lisaks kandis kaebaja kartserikaristust ajavahemikul
41. juuni kuni
42. august
43. Psüühikahäirega isikut ei tohi üksikvangistuses ega kartseris hoida, kuna see põhjustab isikule suuri kannatusi ja üleelamisi ning kahjustab psüühikat. Üksikvangistuse ja kartseris viibimise ajal kaebajat alandati, mõnitati ja solvati, teda karistati toiduga, tal ei võimaldatud õue minna ega duši all käia. Kaebaja taotleb üksikvangistuses hoidmisega seoses 25 000 euro ja kartserisse paigutamisega seoses 5000 euro hüvitamist.
44. Tartu Vangla jättis
45. juuli
46. a otsusega nr 1-9/2-25/207-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse lukustatud režiimil paiknemist ja üksikvangistust puudutavas osas rahuldamata ning ülejäänud osas läbi vaatamata. 5.
47. Kaebaja oli ajavahemikul
48. september 2023 kuni
49. märts 2025 vahistatu staatuses. Tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid kehtivate käskkirjade alusel ajavahemikel
50. september kuni
51. oktoober 2024,
52. november kuni
53. november 2024 ja
54. detsember 2024 kuni
55. märts
56. Kaebaja kandis kartserikaristusi kehtivate käskkirjade alusel ajavahemikel
57. juuni kuni
58. juuli 2024,
59. juuli kuni
60. juuli 2024 ja
61. juuli kuni
62. august
63. Vaidlusalustel ajaperioodidel ei olnud kaebajal kambrikaaslast ning tal ei olnud võimalik eluosakonna piires vabalt liikuda. Eluosakonnas liikumist piiras esmajoones see, et kaebaja oli vahistatu staatuses. Vangistusseaduse (VangS) kuni
64. septembrini 2024 kehtinud redaktsiooni § 90 lg 3 kohaselt hoiti vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris, v.a aeg, kui vahistatu töötas või õppis. Alates
65. oktoobrist 2024 anti ka vahistatutele õigus liikuda päevakavajärgsetel aegadel eluosakonna piires vabalt ringi. Kaebaja viibis kambris üksinda tulenevalt tema iseloomust ja käitumisest, kuid vangistuse jooksul on temaga tegelenud arvukatel kordadel erinevad spetsialistid (psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, inspektor-kontaktisik, kaplan jne). Kaebajat ei hoitud sotsiaalses isolatsioonis ning tema terviseseisundit jälgiti pidevalt. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. 5.
66. Kaebaja on oma kahju hüvitamise taotluses võimalikku alandamist, mõnitamist, solvamist, toiduga karistamist, õues käimise ning duši kasutamise mittevõimaldamist puudutavas osas jäänud üldsõnaliseks, viitamata konkreetselt kuupäevadele, millal etteheidetavad teod on toime pandud. Tartu Vangla ei saa hakata kinnipeetava eest kahju hüvitamise taotlust sisustama. Tartu Vangale on teada, et kaebaja on varasemalt vangla poole mitmete erinevate kahju hüvitamise taotlustega pöördunud, milles kaebaja on samuti ette heitnud seda, et ametnikud on teda mõnitanud, toiduga karistanud, tema väärikust alandanud, teda ei ole lastud õue ega duši alla. Vangla on otsuses kirjeldatud episoodide osas oma seisukoha juba kujundanud ning seega on kaebaja esitanud osaliselt korduva kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja ei ole esitanud menetluse uuendamise taotlust ning vanglale ei ole teada, et esineksid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 sätestatud alused.
67. Kaebaja esitas
68. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kinnipidamistingimustega. Kaebaja põhjendab, et on psüühikahäiretega kinnipeetav, mistõttu otsustas vangla paigutada kaebaja üksikvangistusse ning eraldada ta teistest. Selle aja jooksul kaebajat alandati, mõnitati ja solvati, teda ei lastud alati pesema ja õue. Samuti ei osutatud talle meditsiinilist abi, teda karistati ajavahemikul
69. märts kuni
70. märts 2024 toiduga, üksikvangistuses viibimise ajal lõhkusid valvurid kaebaja pusa kapuutsi ära jne. Samuti koheldi kaebajat kartseris ebainimlikult, kuna teda sunniti olema ajavahemikul
71. juuli kuni
72. juuli 2024 uriiniste riietega. Kaebajale on põhjustatud kannatusi, hingelisi üleelamisi ning tervisekahju. Kaebaja 2 3-25-2200 taotleb tema üksikvangistuses hoidmise eest 25 000 eurot ja kartseris hoidmise eest 5000 eurot.
73. Tartu Halduskohus jättis
74. juuli
75. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, nõutava hüvitise täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
76. Kaebaja esitas
77. juulil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et valvurid solvasid, mõnitasid ja alandasid teda terve aja, mil kaebaja oli üksikvangistuses või kartseris. Kaebaja hall dressipusa lõhuti ära
78. detsembril 2023, mil kaebaja paigutati üksikvangistusse. Kaebajal ei võimaldatud ennast pesta
79. märtsil ja
80. märtsil
81. Kaebaja ütles
82. märtsil 2024 õhtusel loendusel valvuritele, et tal rinnust valutab ning et ta soovib meedikut saada, kuid talle meedikut ei kutsutud ning ta jäigi meditsiinilisest abist ilma. Samuti ei kutsutud kaebajale meedikut
83. märtsil 2024 pärast lõunasööki, mil tal tekkisid kõhuprobleemid. Meedik tuli kaebaja juurde alles kell 16.00, kuna kaebajal oli plaaniline sidumine. Kaebajat ei lastud ajavahemikel
84. detsember 2023 kuni
85. veebruar 2024 ja
86. märts 2024 kuni
87. aprill 2024 õue, kuna valvurite hinnangul oli õues selleks liiga külm. Kaebajat karistati toiduga ajavahemikul
88. märts kuni
89. märts
90. Kraanist tuli roostes ja jääkülm vesi, millega kaebaja ei saanud nõusid pesta. Ühekordsed nõud väljastati kaebajale alles
91. märtsil
92. Kaebaja ei keeldunud toidust, vaid valvurid keeldusid talle toitu andmast. Kaebaja pidi olema uriiniste riietega ajavahemikul
93. juuli kuni
94. juuli
95. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
96. Tartu Vangla esitas
97. juulil ja
98. augustil 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid.
99. Tartu Halduskohus jättis
100. septembri
101. a määrusega X-i kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebajale tähtaja seoses õues jalutamise ja pesemise võimaldamata jätmise, tervishoiutöötaja kutsumata jätmise, ebakohase toitlustamise ja määrdunud riietega olemisega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Pesemist ja tervishoiutöötaja kutsumata jätmist puududutavas osas oli kaebuse esitamise viimane päev
102. august 2024, jalutamist ja toitlustamist puudutavas osas
103. september 2024 ning määrdunud riietega olemisega seoses
104. november
105. Kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse alles
106. juulil 2025 ehk eelkirjeldatud asjaoludega seoses hilinenult.
107. Kaebaja esitas
108. septembril 2025 kohtule tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendab, et kaebus jäi osaliselt tähtaegselt esitamata ebapiisava kogemuse tõttu. Osad kaebaja käsikirjalised kahjunõuded ei jõudnud vanglale valvurite tegevuse tõttu. Kaebaja ei teadnud, et ei saa kahjunõudeid uuesti esitada.
109. Tartu Halduskohus jättis
110. septembri
111. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-25-2200 menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses õues jalutamise ja pesemise võimaldamata jätmise, tervishoiutöötaja kutsumata jätmise, ebakohase toitlustamise ja määrdunud riietega olemisega (resolutsiooni punktid 1 ja 2). Sama määrusega jättis kohus ülejäänud osas kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja kaebuse selles osas käiguta (resolutsiooni p 5) ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates. 3 3-25-2200
112. Kaebaja esitas
113. septembril 2025 eelnimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale määruskaebuse.
114. Tartu Ringkonnakohus jättis
115. jaanuari
116. a määruse resolutsiooni punktiga 1 Tartu Halduskohtu
117. septembri
118. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu
119. septembri
120. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale samuti rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus selgitas, et tema määruse resolutsiooni 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule, ülejäänud osas on määrus lõplik.
121. Kaebaja esitas
122. jaanuaril 2026 Riigikohtule eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse tervikuna, sh riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas. KOHTU SEISUKOHT 16.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 17. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. septembri
2. a määruse resolutsiooni punktiga 5 X-i kaebuse osaliselt käiguta ja andis kaebajale selles osas riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu
3. septembri
4. a määruse resolutsiooni p 4 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Asjaolu, et kaebaja esitas 29. jaanuaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka riigilõivu puudutavas osas määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (

§ 119lg 1).

Seega hakkas käiguta jäetud osas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema

1. jaanuaril 2026 ja möödus
2. veebruaril
3. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel osas, mille menetlus Tartu Halduskohtu 29.

septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 5 jäeti käiguta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 4