2-21-3614/110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3614 Kohtuasi F.H hagi T.I (T.I) vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.05.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik T.I 12.06.2024 apellatsioonkaebus Kaebuse hind T.I apellatsioonkaebuse hind 9332 eurot ja 11 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja F.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel Brandmeister Kostja T.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sven Soeson Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Jätta Pärnu Maakohtu 13.05.2024 otsus muutmata.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus T.I kanda.

Mõista T.I-lt F.H kasuks välja käesoleva apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude hüvitis 1241,35 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T.I-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud summa tuleb tasuda ERGO Insurance SE pangakontole nr EE472200221049641283.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-21-3614 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Eelnev menetlus 1. F.H (hageja) esitas 08.03.2021 Pärnu Maakohtule T.I (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 8718,38 eurot, perioodil 10.12.2020–03.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 160,40 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 04.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.Pärnu Maakohus mõistis 21.10.2021 otsusega kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 8519,36 eurot, viivise 131,20 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskuludest jäeti 97,59% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 2,41% hageja kanda. Tasaarvestuse tulemusena mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2250,70 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2022 otsusega Pärnu Maakohtu 21.10.2021 otsuse osas, millega rahuldati hageja hagi kostja vastu ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 8519,36 eurot, viivis 131,20 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pärnu Maakohtu 21.10.2021 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahju hüvitise 199 euro ja viivise 29,20 euro nõudes.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 4. Hageja esitas 17.07.2023 hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitise vastavalt Karet Viimistlus OÜ esitatud arvele 7550 eurot ja ehitusmaterjalide kviitungite alusel 1168,38 eurot, kokku 8718,38 eurot; perioodil 10.12.2020–03.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 160,40 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 04.03.2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 23.11.2023 istungil täpsustas hageja oma nõuet. Hageja põhinõudeks jäi 8519,36 eurot ja viivise nõudeks seisuga 03.03.2021 131,20 eurot.

5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2012 tähtajatu eluruumi (korteri) asukohaga XXX üürilepingu. Hageja ütles 21.10.2019 üürilepingu erakorraliselt üles. Poolte vahel sõlmiti kompromiss, mille kinnitas Pärnu Maakohus 03.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 219-18330, mille kohaselt kostja pidi vabastama korteri hiljemalt 03.10.2020. Kostja vabastas korteri 02.10.2020, jättes korterivõtmed naaberkorteri omanike kätte.

2 2-21-3614 5.1. Hageja sai ligipääsu korterile 03.10.2020, mil vaatas korteri üle. Kostja ülevaatusel ei osalenud. Ülevaatusel osalesid tunnistajatena C ja vaidlusaluse kinnisasja korteriühistu juhatuse liige Q. Ülevaatusel tuvastati, et korteris on kahjustused, mida ei saa pidada harilikuks kulumiseks. Kostja loomad olid ruumide uksepaled ja seinad ära rikkunud nii kraapimise kui ka väljaheidetega, põrandatel olid niiskuskahjustused, aknad ja aknalauad hallitasid, mööbel oli tugevalt määrdunud või kasutuskõlbmatu. Korter haises loomsete väljaheidete järgi.

5.2. Hageja võttis pakkumised korteri seisukorra taastamiseks selliseks nagu see oli enne lepingu sõlmimist. Hageja teavitas 08.10.2020 kostjat, et korter on puudustega ja pöördus esindaja vahendusel 06.11.2020 ja 10.12.2020 kostja poole tuues välja juba konkreetsed puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit, paludes kahju hüvitada kõige odavama hinnapakkumise järgi. Kostja hageja pöördumistele ei vastanud.

08.10.2020 vastas kostja ainult, et milles on nüüd probleem, hageja sai ju korteri tagasi.

Korteri kahjud on fikseeritud hageja poolt nii fotodega kui ka videoga tervest korterist.

Samuti on tehtud eraldi kirjalik korteri ülevaatamisakt koos tunnistajatega.

5.3. Remondi käigus tuli täiendavalt visuaalsel vaatlusel nähtavatele kahjustustele välja, et seinad on loomade poolt täis urineeritud, millest tulenevalt haiseski terve korter. Selle tulemusel tuli mõni sein osaliselt demonteerida ja uuesti üles ehitada.

5.4. Remonttööd teostas kõige odavama hinnapakkumuse teinud Karet Viimistlus OÜ ning remondiks vajalikud vahendid soetas hageja ise. Remont läks maksma 7550 eurot ning hageja korteri taastamiseks soetatud vajalikud materjalid läksid maksma kokku 1168,38 eurot.

Kostja vastuväited 6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7.Kostja leidis, et hageja nõue kostja vastu on endiselt tõendamata ja see ei vasta Ringkonnakohtu antud juhistele. Hageja ei ole tõendanud, et näidatud kulutused on seotud vaidlusaluse korteriga ega seda, et kostja on korterit kaheksa-aastase hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ja sellega hagejale kahju tekitanud. Pooled olid tsiviilasjas nr 2-19-18330 kokku leppinud, et neil ei ole teineteise vastu pretensioone ning nad ei esita teineteise vastu üürilepingust tulenevalt rohkem nõudeid. Uue hagiavalduse juurde on lisatud ainult Karet Viimistlus OÜ Exceli tabel. See ei tõenda, et kulu oleks ka olnud selline.

Lisaks ei ole toodud välja reaalseid kulusid, mis remondile kulub või on kulunud. Samuti ei ole tõendeid, milline oli korter enne kostja sissekolimist ja milline nägi välja pärast kostja väljakolimist. Kostja hinnangul ei olnud välja toodud ka seda, millised toad, millises ulatuses on kahjustatud ning kui suur võiks olla iga toa remondikulu, mistõttu puudub põhjuslik seos.

Maakohtu otsus ja põhjendused 8. Pärnu Maakohus rahuldas 13.05.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 8519,36 eurot, viivise 131,20 eurot (seisuga 03.03.2021) ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis esimese astme kohtumenetluse kulud kostja kanda ning määras hageja menetluskulude suuruseks 4412,65 eurot. Ringkonnakohtu menetluse kulud jättis maakohus hageja kanda ning määras kostja menetluskulude suuruseks 1158 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3 2-21-3614 summas 3254,65 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:  01.02.2012 sõlmiti poolte vahel tähtajatu üürileping, mille esemeks oli eluruum aadressil XXX;  21.10.2019 ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles ning kostja vabastas üüripinna 02.10.2020, jättes korteri võtmed naaberkorteri omanike kätte;  03.10.2020 toimus korteri ülevaatamine. Kostja ülevaatusel ei osalenud. Ülevaatusel osalesid tunnistajatena C ja vaidlusaluse kinnisasja korteriühistu juhatuse liige Q;  06.11.2020 ja 10.12.2020 pöördus hageja esindaja vahendusel kostja poole, tuues välja puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit. Hageja palus kahju hüvitada, kuid kostja pole kirjadele vastanud;  Pärnu Maakohtu 03.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18330 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt kostja kohustus vabastama üüripinna asukohaga XXX hiljemalt 03.10.2020 ja pooled loobusid oma nõuetest teineteise vastu;  hageja poolt hagi lisana 6 esitatud fotod olid üürikuulutuse lisad, mille põhjal kostja korteri üürile võttis ja tehtud enne kostjale korteri üleandmist mitte kostjale korteri üleandmise ajal. Lisana 7 esitatud fotod on tehtud 03.10.2020 ja neli fotot (s.o nr 8911, 8912, 8913 ja 8914) 31.10.2020, lisa 13 fotod on tehtud 02.12; 09.12 ja 14.12.2020 (remondi alustamisel ja ajal) ja lisa 19 fotod on tehtud 23.12.2020, 03.01.2021 ning 09.01.2021 (fotod pärast remonti).

10.Maakohtu hinnangul vaidlesid pooled:  kuidas tõlgendada Pärnu Maakohtu 03.09.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-18330 kinnitatud kompromissi punkti, mille järgselt pooled loobusid oma nõuetest teineteise vastu;  milline oli korteri seisukord selle üleandmisel kostjale ja kas esitatud fotod tõendavad korteri seisukorda;  kas korter seisis enne kostjale üleandmist tühjana või oli seal sees teine üürnik (kellel oli tuhkur);  milline oli korteri seisukord, kui kostja korteri 02.10.2020 vabastas ja 03.10.2020 hageja sellele ligipääsu sai;  kas hageja on andnud kostjale võimaluse täiendava tähtaja näol ise korteri kahjustused kõrvaldada;  kas ja millises ulatuses oli remondi tegemine vajalik ning milliseid konkreetseid töid oli vaja korteris teha;  kas kostja on vastutav hagejale kahju tekkimise eest ja kas hagejale on üleüldse kahju tekkinud ja kui on, siis millises suuruses.

11.Maakohus leidis, et kohtulikus kompromissis ei leppinud pooled kokku selles, et nad loobuvad üürilepinguga seotud tulevikus tekkivatest nõuetest teineteise vastu ning hagejal on õigus kostja vastu nõue esitada. Analüüsides kompromissi teksti, tutvudes istungi 4 2-21-3614 helisalvestise ja protokolliga, leidis maakohus, et tsiviilasjas nr 2-19-18330 sõlmitud kompromissi p 1.2 hõlmas üksnes poolte sellel hetkel vaidlusaluseid nõudeid, milleks oli üürilepingu ülesütlemise kehtivus ning korteri üürivõlgnevuse ja kommunaalkulude tasumine.

Vaidluse käigus ei toimunud arutelu korteriomandi seisukorra üle. Sellel hetkel ei olnud korter kostja poolt hagejale üle antud, hagejal puudus teadmine korteri seisukorrast. Kostjaga sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et hageja tahe ei olnud loobuda kõigist tulevikunõuetest.

Kostjal oli menetluses ka juriidiliste teadmistega lepinguline esindaja.

Poolte ühist tahet ei olnud võimalik kohtul tõsikindlalt välja selgitada, kuid kohtul oli võimalik lähtuda kohtuniku arusaamast, kes viibis kompromissi sõlmimise juures, samuti elulise usutavuse kriteeriumist ning teha otsustus enda siseveendumuse kohaselt, tuginedes asjas esitatud tõenditele. Maakohus tuvastas protokollist ja helisalvestiselt, et tsiviilasja nr 219-18330 kompromissi sõlmimisel ei rääkinud pooled mitte kordagi tulevikus tekkivatest nõuetest loobumisest. Järelikult ei olnud tuleviku nõuetest loobumine ka poolte tahe. Vastasel juhul oleksid pooled sõlminud kompromissilepingu, kus oleks eraldi välja toodud, et pooled loobuvad ka võimalikest tulevikus tekkivatest nõuetest. Kohtule ei olnud eluliselt usutav, et hageja oleks nõus ja tema tahe oleks olnud see, et kompromissiga välistatakse ka tema nõudeõigus nõuda kahju hüvitamist, kui peaks selguma, et korter on kahjustunud ja et kohus kinnitaks kompromissi, kus loobutakse tuleviku nõuetest olukorras, kus ei ole teada, milline on korteri seisukord hagejale üleandmisel. Samuti toetas kohtu siseveendumust asjaolu, et kostja on teinud 02.10.2020 korterist väljakolimisel video.

12.Maakohus luges üürilepingu sõlmimisel koostatud eluruumi üleandmisakti ja fotodega (hagi lisa 6) ning üürikuulutusega ja tunnistaja C ütlustega tuvastatuks, et eluruumi seisukord kostjale üleandmisel 01.02.2012 oli samaväärses seisukorras kui nähtub lisa 6 fotodelt.

Seisukord oli hea, eluruumil ei esinenud puudusi, sh ei ole andmeid niiskuskahjustuste kohta.

Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis ehk heas seisundis. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.

Üürilepingu p 4.2.1 kohaselt kohustus üürnik korteri vastuvõtmisel korteri hoolikalt üle vaatama ning juhul, kui üürnikul on pretensioone korteri seisundiga või puudustega, oli ta kohustatud need välja tooma üleandmis-vastuvõtmise aktis. Kostja ei ole ühtegi puudust ega pretensiooni välja toonud. Kostja seisukohad on ka vastuolulised. Kostja on viidanud oma viimases kirjalikus seisukohas kohtule, et kostja teada elas enne teda seal üürnik koos tuhkruga ehk see loom võis korterit kahjustada. Eluliselt ei ole aga usutav, et kostja võtab vastu looma poolt rikutud korteri, ühtegi pretensiooni ei oma ja on nõus, et aktis märgitakse korteri seisukorraks hea. Pealegi on kostja väide tõendamata. Tunnistaja C on kinnitanud, et korter seisis enne kostjat tühjana.

13.Maakohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja tagastas hagejale eluruumi seisundis, mis ei vasta asja lepingujärgsele kasutusele. Eluruumi kasutamine olukorras, mis fikseeriti 03.10.2020 aktis, ei ole võimalik. Kostja, pidades eluruumis koduloomi, ei olnud piisavalt hoolas korteris puhtuse hoidmisel ega loomade üle järelevalve teostamisel, mille tagajärjel on eluruumi kahjustatud ulatuses, mida kohus ei saa pidada lepingujärgseks amortisatsiooniks. Kostja on rikkunud üürilepingu p 8.3, mis kohustas kostjat tagastama korteri, mis peab olema korteri üürnikule üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist. Kostja ei ole tõendanud, et üüritud eluruumi kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Ebatõene on kostja väide, et hageja ei nõustunud sellega, et kostja koristusteenuse tellib. Asjas on tõendatud poolte kirjavahetusega, et hageja oli koristusteenusega nõus ja nõus laskma koristusteenust teostaval isikul ise hiljem korterisse siseneda, kuid korteriomandi üleandmine peab toimuma endiselt 03.10.2020, lihtsalt maksjaks oleks kostja. Kostja vastavale kirjale enam ei reageerinud ja ei 5 2-21-3614 avaldanud, mis firmalt on ta koristuse tellinud. Kostja 02.10.2020 video pealt on tuvastatav, et korter ei vasta sellele seisukorrale, mis nähtub algsetelt fotodelt ja video ei tõenda, et korter on täiesti normaalses seisukorras, nagu väidab kostja. Kohtule ei nähtunud, et tegemist oleks olukorraga, kus vaid koristus oleks saanud muuta korteri selliseks, millisena ta kostjale üle anti (arvestades loomulikku kulumist). Kostja on esitanud kohtule ka 2016. a akti, mis kohtu hinnangul ei tõendanud, et just vastaval korteriomandil olid probleemid küttega ja ventilatsiooniga. Kostja pole selle aja jooksul, kui elas hageja korteriomandis, kordagi pöördunud hageja poole kütte või ventilatsiooni probleemiga. Kostja ei ole kordagi pöördunud korterit kasutades hageja poole ka selles, et niiskusega on probleeme ja aknalaudadele või mujale on tekkinud hallitus või kahjustused. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on eluruumi kaheksa-aastase hariliku kasutamise järel kahjustanud seda üle hariliku kulumise määra. Seega leidis praeguses asjas tuvastamist, et eluruumi kahjustused on tekitatud kostja kontrolli all olevate loomade ja tema enda poolt, mistõttu vastutab kostja üüritud eluruumile tekitatud kahjustuste eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 2 kohaselt.

14.Maakohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus koheselt nõuda kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg-le 3, kuid hageja on täitnud ka VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud täiendava tähtaja määramise nõude. Vastab tõele, et hageja alustas juba kulutuste tegemist enne, kui saabus kostjale antud tähtaeg kahju hüvitamiseks. Arve on hageja poolt aga tasutud pärast kostjale antud tähtaega, s.o 31.12.2020. Kohtu hinnangul sai 10.12.2020 saadetud kirja puhul rääkida VÕS § 115 lg 2 tähenduses antud täiendavast tähtajast. Poolte vahel pole vaidlust, et kostja ei reageerinud hageja saadetud 06.11.2020 ja 10.12.2020 kirjadele. Hageja on täitnud VÕS § 115 lg-s 2 ettenähtud täiendava tähtaja määramise kohustuse. Heauskselt käituv isik, kes avaldab tahet enda poolt vaidlust lahendada, reageerib talle saadetud kirjadele. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta poleks kirja kätte saanud. Maakohus möönis, et kõige korrektsemalt hageja VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud kohustust täitnud ei ole, kuid hageja tegevus on piisav, et lugeda see hageja poolt täidetuks.

Siiski saaks sellises olukorras rakendada ka erandit, kuna tegemist oli olulise lepingu rikkumisega kostja poolt (raske hooletusega tekitatud kahju). Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et loomapidamise nõuete rikkumine on raske hooletus. Lisaks, kostja oli juba eelnevalt näidanud enda käitumisega, et temalt ei ole mõistlik oodata kohustuste täitmist (pooltevaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-18330). Asjaolude kohaselt oleks olnud ka kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata mõistlik. On ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, mistõttu esinevad VÕS § 116 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused.

15.Maakohtu hinnangul tõendas hageja kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Maakohus leidis ka, et hageja ei oleks pidanud kahju nõudest maha arvestama loomulikku kulumist (mida hageja ka teha ei saanud, kuna remontima pidi terve korteri). Korteris ei olnud asju ega viimistlust, mis oleks läinud loomuliku kulu alla ja mida oleks saanud eraldi nt kohtparandustega parandada või pestes kasutuskõlblikuks muuta. Kohus möönis, et hageja võis remondi käigus teatud kasu saada, kuid kohtupraktikas on selgitatud, et kasu mahaarvamise kahjuhüvitisest võib olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p

17). Terviklikku korteri remonti ei oleks korter vajanud ja kui kostja oleks kasutanud korterit heaperemehelikult, siis loomuliku kulumi oleks saanud parandada pisiparandustega.

16.Maakohus on tuvastanud tehtud fotode, hageja poolt lisatud tšekkide, hinnapakkumiste, arve, tehtud tööde nimekirja, hageja poolt välja toodud tubade kaupa võrdluse ja tunnistaja W ütlustega, et hageja poolt hagis väljatoodud tööd on kõik korteris tehtud ja kõik tööd olid 6 2-21-3614 vajalikud puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja on tõendanud, et korter oli kostjalt saades kahjustatud ning toonud välja ka iga ruumi kahjustused ja vajalikud ning teostatud tööd, siis peaks kostja tõendama, et korteri kahjustused ei olnud sellised nagu hageja väidab ja ei olnud tekkinud kostja kasutamise ajal, kuid seda pole kostja teinud. Kostja video, et tegemist oli hariliku kulumisega, pigem tõendab koostoimes teiste tõenditega, et korter polnud sellises seisukorras nagu see kostjale üle anti. Maakohus analüüsis esitatud tšekkide põhjal, koostoimes fotodega, hageja lahti kirjutatud võrdlusega tubadest ning tunnistajate ütlustega hageja poolt esitatud asjaolusid ja luges tõendatuks, et kviitungitel toodud materjal oli korteri kahjude likvideerimiseks vajalik ning kohane ja seda materjali (põrandaliistud, parkett, tapeet

jm)on ka korteri remondis kasutatud. Lisaks on kasutatud keskmises hinnaklassis materjali, nagu kinnitab ka tunnistaja W. Seega polnud hagejal ka eesmärki kuidagi kostja arvelt kasu saada korteri parendamise näol, vaid hageja eesmärk oli saada endale samaväärses seisukorras korter, nagu see oli enne kostjale üleandmist. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja on kandnud kahju suuruses 8519,36 eurot ning kostja on vastutav hagejale kahju tekkimise eest, mistõttu rahuldas maakohus hageja põhinõude.

17.Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on andnud kostjale 10.12.2020 tähtaja kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise lõpptähtajaks oli 28.12.2020. Kohus leidis, et viivise arvestamist saab seega alustada alates 29.12.2020. Seisuga 03.03.2021 on viivise suurus 131,20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on põhjendatud hageja nõue kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku tasumisena alates 04.03.2021.

18.Menetluskulud I astme kohtumenetluses jättis maakohus kostja kanda ning Tallinna Ringkonnakohtu menetluses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4412,65 eurot ning kostja menetluskulude suuruseks 1158 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3254,65 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Apellatsioonkaebus 19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu otsuse osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 8519,36 eurot, viivis 131,20 eurot (03.03.2021 seisuga) ning viivis alates 04.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, sh osas, milles I astme kohtumenetluse kulud jäeti kostja kanda ning määrati hageja menetluskulude suuruseks 4412,65 eurot ja mõisteti vastavas summas kostjalt hageja kasuks välja ning osas, milles tasaarvestati poolte teineteisele tasumisele kuuluvad menetluskulud ja tasaarvestuse tulemusena mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3254,64 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega. Kostja palub teha uue otsuse, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud I ja II astme kohtumenetluses hageja kanda.

20.Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kostja, et vastupidiselt kohtu hinnangule ei ole hageja tõendanud korteri seisukorda selle üleandmisel ega olnud nõus vastu võtma kostja parendusteenust. Nähtuvalt kirjavahetusest tellis hageja korterile koristusteenuse 09.10.2020, millest kostja keeldus. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 2.3 kohaselt on üürileandjal õigus kontrollida korteri kasutamise sihipärasust, nende säilitamist või hooldamist üürniku poolt.

Hageja ei ole eeltoodud toiminguid teinud, seega ei ole tal põhjust välja tuua asjaolu, et kompromissilepingu sõlmimise ajal ei teadnud ta korteri seisukorrast. Veelgi enam, korter võeti üle üürniku kohalolekuta ning korteri vastuvõtmisel ei koostatud pildimaterjali, mis oleks autentselt näidanud seisukorda. Samas ei oma eeltoodu ka tähtsust, kuna kostja oli nõus 7 2-21-3614 tellima korteri koristusteenuse selleks, et eluruum heas korras üle anda. Kohus ei ole arvestanud kostjapoolse hea tahtega. Lisaks puuduvad üürilepingus sätted, mille järgi ei tohi olla koduloomi, mistõttu vastab üüripinna kasutamine lepinguline ning on toimunud lepingujärgselt. Kohus on jätnud põhjendamata kostja poolse lepingu rikkumise ning valesti tuvastanud, et loomapidamises on kostja tekitanud tahtlikku kahju – loomapidamise keeld puudus üürilepingus. Võimalikud tekkinud puudused on normaalsed ja tavapärased loomapidamisel.

21.Maakohus on kostja hinnangul valesti tuvastanud otsuse p-s 16 toodud asjaolud seoses kompromissilepingu sõlmimisega.

03.09.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu, mille p 1.2 kohaselt ei olnud neil vastastikku pretensioone, hageja jättis kostjale ka tagatisraha. Poolte tahe oli lõpetada kõik õigusvaidlused. Kohus tuvastas vääralt, et hageja esitatud remondi nõude näol on tegemist tulevikus tekkinud nõudega. Nõue tekkis eluruumi kasutamisel üürniku poolt, s.o üürilepingust, ning kompromissilepinguga olid hõlmatud kõik poolte vastastikused nõuded üksteise vastu. Kompromiss ei ole piiratud hagimenetluse piiridega. Sõlmitud kompromiss hõlmas lisaks ka tagatisraha. Tuues välja asjaoluna, et kompromiss ei ole kehtiv, on kostja kaotanud õiguse ka tagatisrahale. Tulenevalt hageja poolt kostja vallasasjade ja tagatisraha omastamisest ei ole aga täna võimalik määrata kompromissisummat uuesti.

22.Kostja palub ringkonnakohtul kohaldada aegumist. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud tuginedes nii VÕS § 336 lg-tele 1 ja 2 kui ka VÕS § 338 lg-tele 1 ja 2. Vastavalt maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludele pöördus hageja esindaja vahendusel kostja poole 06.11.2020 ja 10.12.2020, tuues välja puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit. Hageja palus kahjud hüvitada, kuid kostja pole kirjadele vastanud.

Eeltoodud nõude esitas hageja hiljem, mis ei ole kahtlemata seaduses toodud viivitamatu teavitamine. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis näitaksid, miks ta esitas nõude mitte viivitamatult. Minnes korterisse pidi olema koheselt selge ja arusaadav, millises osas korteri seisukord nõuetele ei vasta. Lisaks vähendasid pooled seaduses sätestatud aegumistähtaega (VÕS § 338 lg 1). 01.02.2012 sõlmitud üürilepingu p 8.5 kohaselt on üürileandjal õigus esitada üürnikule p-s 8.2 ja 8.4 nimetatud leppetrahvi nõuded ühe kuu jooksul arvates üürniku poolt korteri vabastamise päevast. Lepingu p 8.4 kohaselt on leppetrahv seotud kahju hüvitamisega ning lepingut tuleb mõista nii, et nii leppetrahvi nõue kui ka kahju hüvitamise nõue tuli esitada ühe kuu jooksul arvates üürniku poolt korteri vabastamise päevast. Nähtuvalt asja materjalidest lõppes üürileping 03.10.2010 ning hageja pöördus esindaja vahendusel kostja poole 06.11.2020 ja 10.12.2020, mistõttu on hageja nõue kahju hüvitamiseks aegunud.

23.Täiendavalt toob kostja välja, et pooled ei ole kokku leppinud konkreetset kohustust, mille rikkumise korral on võimalik nõuda leppetrahvi või kahju hüvitamist VÕS § 287 mõttes.

Üürnik on kasutanud üüritavat elupinda lepingujärgselt, st lepinguga lubatud eesmärgil ja viisil. Hageja ei ole näidanud kostja õigusvastast käitumist. Üürileandja on mh omastanud üürniku vallasasjad jättes korraldamata vallasasjade müügi enampakkumisel.

Vastustaja seisukoht 24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja 8 2-21-3614 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

26.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles määrati kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus ning mõisteti see hagejalt kostja kasuks välja (resolutsiooni p

3).

27.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 01.02.2012 tähtajatu eluruumi üürileping, kostja on tagastanud hagejale eluruumi seisundis, mis ei vasta lepingujärgsele kasutusele, kostja vastutab selle rikkumise eest, praegusel juhul on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused ning hageja esitatud kahjunõude suurus on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele alljärgnevalt.

28.Apellatsioonkaebuses on kostja palunud kohaldada aegumist nii VÕS § 336 lg-te 1 ja 2 alusel kui ka VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 alusel. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole hageja vaidlusalustest puudustest tuleneva nõude esitamise õigust kaotanud.

28.1. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on 03.10.2020, s.o samal päeval, kui toimus korteri ülevaatamine, toonud esile korteril esinevad puudused ning edastanud ka korterist tehtud pildid ja video koos 03.10.2020 eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktiga kostjale ning palunud temalt kahju hüvitamise osas selgitusi (dtl 264). Seejärel on hageja oma esindaja kaudu võtnud kostjaga ühendust 06.10.2020, sh edastanud korteri ülevaatusakti ning 10.12.2020 kirjas palunud hüvitada korterile tekitatud kahju vastavalt saadud hinnapakkumisele summas 9195 eurot hiljemalt 28.12.2020 (dtl 84–85). Hageja on kostjale 10.12.2020 ka selgitanud, et lisaks vastuvõtmis- ja üleandmisaktile tulid veel nähtavale suuremad kahjustused tapeetide alt, mida esialgu polnud näha (dtl 84). Seega on üürileandja tuvastanud puudused 03.10.2020 ning esmakordselt samal kuupäeval ka kostja esindajat Kaupo Süvaojat sellest teavitanud, sh on hiljem tuvastatud varjatud puudusi, millest on hageja kostjat teavitanud pärast ehitustööliste poolt korteri üle vaatamist, mistõttu ei ole hageja kaotanud ka VÕS § 336 lg-st 1 talle kuuluvaid õigusi tulenevalt asja puudusest.

28.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et pooled on üürilepingus VÕS § 338 lg-st 1 tulenevat aegumistähtaega lühendanud ühe kuuni. Üürilepingu p-s 8.2 on pooled kokku leppinud, et korteri vabastamise ja/või üle andmisega viivitamise korral on üürnik kohustatud tasuma lisaks üürile ja muudele lepingu järgi tasumisele kuuluvatele maksetele leppetrahvi 5 (viis) % ühe kuu üürisummast iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Üürilepingu p-s 8.4 on sätestatud, et juhul, kui korter ei ole p-s 8.3 fikseeritud seisundis, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi tasumist 2 kuu üürisumma ulatuses ja kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab leppetrahvi summa ja korvab tekitatud kahju. Üürilepingu p 8.5 kohaselt on üürileandjal õigus esitada üürnikule p-des 8.2 ja 8.4 nimetatud leppetrahvi nõuded 1 (ühe) kuu jooksul arvates üürniku poolt korteri vabastamise päevast. Sellest nähtub, et pooled on teatud olukordade puhuks leppinud kokku leppetrahvi nõude esitamises ühe kuu jooksul arvates üürniku poolt korteri vabastamise päevast. See ei välista aga muude õiguskaitsevahendite kasutamist ning nõuete maksma panemist VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Praegusel juhul ei nõua hageja kostjalt üürilepingu p 8.5 alusel leppetrahvi, vaid on esitanud 9 2-21-3614 VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõude. Hageja on saanud korteri tagasi 03.10.2020 ning esitanud hagiavalduse 08.03.2021, mistõttu ei ole hageja hüvitisnõue VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 järgi aegunud.

28.3. Kuivõrd hageja hüvitisnõude aegumistähtaeg algas korteri tagasisaamisest VÕS § 338 lg 2 kohaselt, ei ole asjakohased hageja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtajale ning sellele, et praegusel juhul tulnuks tuvastada aegumise kohaldamiseks eluruumi kahjustamise aeg.

29.Kostja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole tõendanud korteri seisukorda selle üleandmisel, sh on hageja keeldunud kostja tellitud koristusteenusest, ning kompromissilepinguga on pooled kõikidest nõuetest üksteise vastu loobunud. Lisaks toob kostja välja, et pooled ei ole leppinud kokku konkreetset kohustust, mille rikkumise korral on võimalik nõuda leppetrahvi või kahju hüvitamist (VÕS § 287).

29.1. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid (RKTKo 12.11.2014, 3-2-1-102-14, p 18; RKTKo 12.05.2014, 32-1-19-14, p 19). Maakohus on seega õigesti leidnud, et kuivõrd poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lg-st 4. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus on lepingu tõlgendamise reegleid rakendades õigesti leidnud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saanud tsiviilasjas nr 2-19-18330 sõlmitud kompromissilepingut (maakohtu määruse resolutsiooni p 1.2, dtl 74) mõista nii, et pooled loobuvad lisaks nimetatud tsiviilasjas esitatud nõuetele ka võimalikest tulevikus tekkivatest nõuetest, sh korteri seisukorra halvendamise tõttu tekkida võivast kahju nõudest, millest oli võimalik hagejal teada saada alles korteri tagasisaamisel.

Seejuures tuvastas maakohus protokollist ja helisalvestiselt, et tsiviilasja nr 2-19-18330 kompromissi sõlmimisel ei rääkinud pooled mitte kordagi tulevikus tekkivatest nõuetest loobumisest, mistõttu ei olnud tuleviku nõuetest loobumine ka poolte tahe. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vastasel juhul oleksid pooled sõlminud kompromissilepingu, kus oleks tingimus, et pooled loobuvad ka võimalikest tulevikus tekkivatest nõuetest. Samuti, et tõlgendust toetab lisaks asjaolu, et kostja on teinud 02.10.2020 korterist väljakolimisel video, kus rõhutas, et kõike tuleb lugeda loomulikuks kulumiseks. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kohtulikus kompromissis ei leppinud pooled kokku selles, et nad loobuvad üürilepinguga seotud tulevikus tekkivatest nõuetest teineteise vastu ning hagejal on õigus kostja vastu nõue esitada. Vastupidisele seisukohale ei võimalda jõuda ka üürilepingu p-s 2.3 sätestatud üürileandja õigus kontrollida korteri kasutamise sihipärasust. Hageja ei pidanud tsiviilasjas nr 2-19-18330 kompromissi sõlmimiseks tutvuma korteri seisukorraga.

29.2. Maakohus on seoses korteri seisukorraga selle üleandmisel õigesti märkinud, et kuigi esitatud tõendite põhjal ei saa korteri seisukorda kostjale üleandmisel 100% tuvastada, saab siiski tõendite põhjal tuvastada seda, kas korteri seisukord oli hea, nagu oli kirjas üleandmisevastuvõtmise aktis. Maakohus tuvastas, et kostja võttis 01.02.2012 ruumid vastu ja pretensioone ei esitanud. Üürilepingu sõlmimisel koostati eluruumi üleandmisakt, milles märgiti, et eluruumi seisukord on hea (dtl 72). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 334 lg 1 ls 2 kohaselt, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tõendanud vastupidist, s.o 01.02.2012 ei olnud korteri seisukord hea. Seega on maakohus 10 2-21-3614 õigesti tuvastanud nii üürilepingu sõlmimisel koostatud eluruumi üleandmisakti ja fotodega, üürikuulutusega kui ka tunnistaja C ütlustega, et eluruumi seisukord kostjale üleandmisel 01.02.2012 oli samaväärses seisukorras kui nähtub hagi lisa 6 fotodelt, seisukord oli hea ning eluruumil ei esinenud puudusi.

29.3. Kostja väited selle kohta, et hageja on keeldunud kostja tellitud korteri koristusteenusest, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on 01.10.2020 palunud kostjal teada anda, kes on kostja tellitud puhastusteenuse osutaja. Samuti on kostjale selgitatud, et hageja soovib korteri üleandmist siiski 03.10.2020 ning puhastusteenuse saab 09.10.2020 korterisse sisse lasta ka hageja ise, kuid puhastusteenuse eest esitatava arve tasub sellegipoolest kostja (dtl 86). 08.10.2020 on hageja esindaja täiendavalt kostjaga ühendust võtnud, kuivõrd korter vajas ilmselgelt puhastust ja renoveerimist ning küsinud, kus on kostja poolt lubatud korterile tehtav puhastus (dtl 85). Selle peale on kostja esindaja vastanud üksnes, et hageja on kokkulepitud ajaks korteri kätte saanud ning küsinud, milles on nüüd probleem (dtl 85). Seega ei ole hageja keeldunud kostja tellitud korteri koristusteenusest, vaid on vastupidiselt uurinud, kas kostja tellis puhastusteenuse, kes on puhastusteenuse osutaja ning kas puhastus viidatud ajal toimub või mitte. Kostja ei ole hagejale selles osas ise informatsiooni andnud ega ka nähtuvalt toimiku materjalidest nimetatud puhastusteenust tellinud.

29.4. Kolleegium märgib VÕS § 287 kohaldamise osas, et nii üürilepingu sõlmimise ajal (01.02.2012) kui ka üürilepingu kehtivuse ajal kostja viidatud VÕS § 287 regulatsioon ei kehtinud. See jõustus 14.01.2021. Seetõttu ei ole siinsel juhul VÕS § 287 kohaldatav sõnastuses, mis ei kehtinud leppetrahvi sõlmimise kokkuleppe ajal ning lisaks ei nõua hageja kostjalt leppetrahvi.

30.Kostja on maakohtule ette heitnud kostja poolse lepingu rikkumise põhjendamata jätmist ning valesti tuvastamist, kuivõrd üürilepingus puudus loomapidamise keeld. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sellele, et üürilepingus puudus loomapidamise keeld, tuginenud maakohtu menetluses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks vastavat asjaolu ei saanud varem esitada, mistõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka kostja väited sellest, et hageja on omastanud nii kostja vallasasjad kui ka tagatisraha. Ringkonnakohus märgib siiski, et kostja on ise kinnitanud oma 22.11.2021 esitatud videos (dtl 286, Lisa 4 – video korterist 02.10.2020), millised asjad jäävad korterisse ning näiteks kirjutuslaua osas on kostja välja toonud, et hagejal tuleks ise vaadata, mida ta sellega edasi teeb. Tagatisraha osas on toimunud tasaarvestus ning Pärnu Maakohtu 21.10.2021 otsus on selles osas jõustunud.

31.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning maakohus on õigesti hagi rahuldanud. Sellest tulenevalt ei ole vajalik muuta ka menetluskulude jaotust vastavalt kostja taotletule. Kuigi kostja on vaidlustanud ka hageja menetluskulude suurust, siis ei sisalda apellatsioonkaebus sisulisi väiteid, kuidas on maakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et maakohtu otsustus on ilmselgelt põhjendamatu.

Apellatsioonkaebust ei rahuldata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

11 2-21-3614 33. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruse kindlaks.

34.Hageja lepinguline esindaja esitas 07.11.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 9 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnitasumääraga 110 eurot/t (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmiseid toiminguid:  maakohtu otsusega tutvumine 4 tundi;  apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund ja 30 minutit;  vastus apellatsioonkaebusele 3 tundi ja 30 minutit;  menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit.

35.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

36.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud jurist Tanel Brandmeister. Hageja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

37.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse sisu ja mahtu (22 lk), apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lk), vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu (7 lk) ning tsiviilasja keerukust, siis on tehtud toimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega.

38.Tulenevalt eespool märgitust on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 9 tundi ja 15 minutit. Hageja on märkinud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning hageja menetluskulude eest on tasunud ERGO Insurance SE. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1241,35 eurot (käibemaksuga) (9,25 x 110 = 1017,50 eurot + 223,85 [km] = 1241,35 eurot), mis tuleb kanda vastavalt hageja taotletule ERGO Insurance SE arvelduskontole nr EE472200221049641283 (Swedbank).

39.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 12

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.