← Eesti

2-24-105404/48

Obsah (12)§ 637§ 2§ 405§ 442§ 436§ 232§ 355§ 638§ 38§ 168§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-105404 Kohtuasi MACHINE OÜ ha

§ 637lg 2 1 alusel menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

). Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 2189,94 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

2 2-24-105404 9. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
  2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
  3. Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustust kostja rikkus. Kostja ostis järelmaksuga geodeesiaseadme koos tarkvaraga ning kohustus selle eest tasuma seitsme kuu jooksul seitsme osamaksega. Kostja sai seadme kätte, kuid tasus kuuest osamaksest viis viivitusega ning jättis viimase osamakse tasumata. Kirjavahetuses on kostja ise veel
  4. aastal lubanud viimase osamakse tasuda. Maakohus on põhjendatult lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast, mitte arvele märgitud viivisemäärast. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu viivisearvestuses vigu. Veatult on lahendatud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue koos kaasneva viivisenõudega. 11.
  5. Kohtuistungi pidamata jätmine ei olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine. Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning kohtul oli

§ 405lg 1 p 7 alusel õigus loobuda kohtuistungist.

Maakohus jättis 01.07.2025 kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus on kostjale asjakohaselt selgitanud, et esmalt tuleb välja tuua faktiline asjaolu, mille kohta tunnistaja saab ütlusi anda. Alles seejärel saab sisuliselt hinnata, kas tunnistajat on vaja üle kuulata. Kostja ei esitanud uut, parandatud taotlust. 11.3. Asjas määrati ja tühistati kaks kohtuistungit, kuna kostja seaduslik esindaja ei saanud tervislikel põhjustel neist osa võtta. Kohus määras kostjale vastamiseks korduvalt tähtaegu, pikendas neid ning soovitas kaaluda lepingulise esindaja kaasamise võimalust. Kostja ei kasutanud talle antud võimalusi. Maakohus jättis õigesti ja põhjendatult menetluse

§ 355alusel peatamata.

11.

  1. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, missugustele tingimustele pidanuks ostetud seade vastama, mis puudused seadmel olid, millal ostja neist teada sai ning millal müüjat teavitas.
  2. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
  3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Apellatsioonkaebuses on taotletud

§ 38

lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks kuulutamist kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitseks.

§ 38

lg 1 p 3 kohaselt 3 2-24-105404 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik muuhulgas menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kolleegium on seisukohal, et üksnes üldsõnaline viide kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitse vajadusele ei saa olla aluseks menetluse kinniseks kuulutamisele. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, seega ei toimu ringkonnakohtus asja sisulist arutamist ega avalikku menetlust, milles isiku eraelu võiks vajada kaitset. Maakohus ei ole asjas tehtud lahendis kostja seadusliku esindaja delikaatseid isikuandmeid käsitlenud. Ka ringkonnakohus ei tee seda. Eeltoodu kokkuvõttena jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata. 15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 16. Kuigi apellant ei ole tervikuna tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu, siis ei nõua ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebuse puuduste kõrvaldamist. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 alusel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 280 eurot.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. 17.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.