Obsah (6)

§ 696§ 663§ 667§ 654§ 5521§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. märts 2026 Tsiviilasja number 2-24-4001 Tsiviilasi Tapa

) § 553 lg 1). Kui T.J soovib iseseisvalt määruskaebust esitada, tuleb tal koostada kirjalik määruskaebus ja saata see Riigikohtule 15 päeva jooksul alates ringkonnakohtu määruse kättesaamisest. Teistel menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (

§ 696lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa vald (avaldaja) esitas
2. septembril 2025 Viru Maakohtule avalduse, milles palus anda avaldajale nõusolek avaldaja eestkostel olevate alaealiste laste T.J-i ja E.P nimel neile kuuluva korteri asukohaga XXXX (korter) võõrandamiseks oksjonikeskkonnas Osta.ee alghinnaga 19 000 eurot. Avaldaja märkis, et korteri müügist laekuv summa jagatakse võrdseteks osadeks ja kantakse laste pangakontodele. Avaldaja on laste eestkostja. Lastele kuuluvas korteris elab laste ema, kelle isiku- ja varahooldusõigus laste suhtes on peatatud. Lapsed viibivad alates
3. märtsist 2024 asendushooldusteenusel Siimustis, Jõgevamaal. Lapsed on käinud korteris emal külas. Korter on lastele igakuine kulu. Lapsed on olnud kohustatud tasuma ema poolt tekitatud võlgu korteriühistu ees. Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega asjas nr 2-25-106609 mõisteti lastelt korteriühistu kasuks välja 931 eurot ja 77 senti ning menetluskulud 708 eurot ja 80 senti. Lastelt ei saa eeldada ema ülalpidamist ega tema võlgade maksmist. 2 Korterit ei saa laste emale välja üürida, kuna laste ema ei kasuta korterit heaperemehelikult ja ta ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt lisaks kommunaalkuludele üüri tasuda. Korteri seisukord on halb. Korterit ei saa kapitaalremonti tegemata kolmandatele isikutele üürile anda. Lastel ei ole korteri remontimiseks enam raha. Viru Maakohus andis laste emale nõusoleku kasutada laste raha lastele kuuluva korteri remontimiseks. Ema tegi minimaalse remondi. Korteri aknad on jätkuvalt vahetamata ning WC-s ja vannitoas remont tegemata. Ema ei ole viimase aasta jooksul korterit enam remontinud. Kahtlus on, et ema ei kasutanud laste korteri remondiks ette nähtud laste raha tegelikult laste huvides. Korterit ei saa kolmandatele isikutele üürile anda ka seetõttu, et nad võivad kasutatud korterit vastutustundetult ja hoiduda üüri tasumisest kõrvale. Korteri müügist saadav raha on mõistlik paigutada kogumishoiusele või saab selle eest võimaldada lastele muid hüvesid, mida nad soovivad.
6. Laste esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Korteri müük on ennatlik. See võib kahjustada laste majanduslikke huvisid. T.J saab nelja aasta pärast täisealiseks ja võiks siis hakata korterit elamiseks kasutama. Kinnisvara hinnad tõusevad. Korteri väärtus seega suureneks ajas. Korteri kasutamise kulude kandmiseks tuleks korter anda üürile kas laste emale või kolmandatele isikutele. Korteri üürile andmise võimalus ei ole seotud korteri seisukorraga. Korteri seisukorrast sõltub vaid üüri suurus. MAAKOHTU SEISUKOHT
7. Maakohus rahuldas
8. oktoobri
9. a määrusega avalduse, andis avaldajale nõusoleku laste nimel nende ühisomandis oleva korteri suhtes ühisomandi lõpetamiseks, korteri müümiseks Osta.ee veebiportaalis alghinnaga 19 000 eurot ja selleks vajalike tehingute tegemiseks. Maakohus andis nõusoleku paigutada korteri müügist saadav raha võrdsetes osades laste pangakontodele ning lubas seda raha kasutada vastavalt kummagi lapse igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. Maakohus jättis lastele määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja on laste eestkostja. Lapsed on korteri ühisomanikud. Avaldaja soovib laste nimel korteri ühisomandi lõpetada ja korteri müüa. Avaldajal on perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 1 järgi selleks vaja kohtu nõusolekut. Arvestades avaldaja seniseid kokkupuuteid laste emaga, ei suuda laste ema ilmselt maksta korteri kommunaalkulusid ega üüri ning säilitada korterit seisundis, mis tagaks korteri lastele elamiseks üleandmise nende täisealisteks saamisel. Avaldajat ei saa seega kohustada sõlmima laste nimel üürilepingut. Laste ema jättis laste isa pärandvarasse kuulunud AS Swedbank II pensionisamba pensionikonto osakute võõrandamisest saadud raha laste korteri remontimiseks kasutamata, kuigi kohus oli andnud nõusoleku raha selliseks kasutamiseks. Korteris on aknad jätkuvalt vahetamata, korterit ei suudeta muu hulgas ka seetõttu ilmselt üürile anda. Avalduse rahuldamine on võrreldes laste esindaja pakutud alternatiiviga enam laste huvides. Põhjendatud on lubada avaldajal paigutada korteri müügist saadud raha laste pangakontodele ning võimaldada seda kasutada laste igapäevaste ülalpidamiskulude kandmiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. Lapsed paluvad määratud esindaja vahendusel esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. 3 Lapsed soovivad korteri säilitada. Maakohus ei kaalunud kõiki võimalusi korteri säilitamiseks. Korteri saaks säilitada, andes selle laste emale või kolmandatele isikute üürile. Üüritulust saaks katta korteriga seotud kulud. Korteri säilimise korral kasvaks ajapikku korteri väärtus. Lastel oleks sel juhul täisealiseks saamisel võimalik kasutada korterit elamiseks või see suurema kasuga võõrandada ja kasutada saadavat raha endale uue eluaseme ostmiseks. Avaldaja peaks eestkostjana üritama lastele tekkivat kahju ära hoida, nende vara säilitada ja võimalusel suurendada. Kui korteris elav laste ema ei kasuta korterit heaperemehelikult ega tasu korteriga seotud kulusid, tuleks ta korterist välja tõsta. Kogu kahju, mis laste ema on lastele põhjustanud, tuleb laste emalt laste kasuks välja nõuda. Seda, et ka korteri uued üürnikud, ei kasutaks korterit heaperemehelikult, ei saa eeldada. See, et T.J saab varem täiskasvanuks ja saaks korterisse varem elama kolida kui E.P, ei kahjusta E.P huvisid. T.J on alati E.P eest hoolitsenud. Seega on võimalik, et ta jätkab sellega ka pärast täisealiseks saamist, hakkab E.P eestkostjaks ning lapsed saavad korterisse koos elama kolida. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole korteri üürile andmine kasulikum kui selle müümine. Kui korter peaks müüdama alghinnaga, võiks korteri müügist saadava raha eest osta üksnes keskmise sõiduauto. Korteri säilimise korral saaksid lapsed seda tulevikus eluasemena kasutada. See on laste jaoks kasulikum kui raha saamine, mille eest saab osta üksnes auto. Määrusest ei ole aru saada, kas kohus kuulas enne lahendi tegemist lapsed ja nende ema ära.
11. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire. Korter ei ole oma seisukorrast tulenevalt väljaüürimiseks atraktiivne. Korteri väljaüürimise kaudu tulu teenimine ei ole seega tõenäoline. Selles, et korteri väärtus võiks ajas tõusta, ei ole kindlust. Korteri väärtus võiks tõusta, kui vahetada selle aknad ja teha korteris suuremahuline remont. Alaealiste laste raha eest korteri remontimine ei ole aga perspektiivikas. Laste esindaja lähtub pigem T.J huvidest, kui märgib, et T.J saab nelja aasta pärast, kui ta saab täiskasvanuks, kolida korterisse elama. Esindaja väide, et T.J-ist võiks saada E.P eestkostja, on hüpoteetiline. Laste jaoks on oluline emaga kontakti säilitamine. Lapsed kardavad pigem kaotada emaga kontakti, kui korteri omandiõigust. Korter on laste jaoks hetkel pigem koht, kus nad saavad emaga kohtuda. Avaldaja tegeleb ema elukorralduse küsimustega ning lastel säilib ka pärast korteri müüki emaga koosolemise võimalus.
12. Maakohus ei pidanud määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ning lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus andis avaldajale nõusoleku paigutada korteri müügist saadud raha võrdses osas laste pangakontodele ja lubas seda raha kasutada laste igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega annab avaldajale nõusoleku paigutada korteri müügist saadud raha võrdsetes osades laste kogumishoiustele kuni laste täisealiseks saamiseni. Maakohtu määrus jääb ülejäänud osas muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 2², § 659).

4 8. Avaldaja soovib teha alaealiste laste eestkostjana laste nimel lastele kuuluva kinnisasjaga tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Tegemist on lapsi puudutava asjaga. Kohtul on

§ 5521

lõikest 1 tulenevalt sellises asjas kohustus kuulata isiklikult ära lapsed, kes on suutelised seisukohti omama. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel (

§ 5521lg 3).

Lapse ära kuulamata jätmise põhjused tuleb määruses selgelt esile tuua. Lapse ärakuulamise eesmärk on teha kindlaks tema tahe, selgitada talle menetlust ning saada teavet, mille põhjal saaks otsustada, millised on lapse parimad huvid. Kohtule ei ole asja lahendamisel lapse tahe siduv, kuid see on üks allikas, millele tuginedes saab kohus kujundada seisukoha lapse parimate huvide kohta (RKTKm 18.06.2025, 2-222138/252, p 16.2.). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks lapsed ära kuulanud, samuti ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Maakohus on rikkunud sellega

§ 5521lõikeid 1 ja 3.

Ringkonnakohus kõrvaldas rikkumise ja kuulas lapsed koos nendele määratud esindajaga

1. veebruaril 2026 ära. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel laste arvamusega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud laste ema ära kuulama. Maakohus peatas
3. septembri
4. a määrusega ema isiku- ja varahooldusõiguse laste suhtes ja määras laste eestkostjaks avaldaja. Ema ei saa hooldusõiguse peatamise ajal laste suhtes hooldusõiguslike otsuseid teha (PKS § 140 lg 3). Asjaolud, mis puudutavad seda, et ema kasutas korterit, kuid ei tasunud selle eest, on avaldaja poolt piisavas ulatuses välja toodud ja põhistatud. Ema ärakuulamine ei ole seega ka täiendava teabe saamiseks vajalik.
5. Kohus lähtub laste nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel PKS § 123 lg 1 järgi laste huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteri müük on laste huvides. Lapsed ei ela korteris. Laste ärakuulamisel ilmnes, et laste ema ei ela ilmselt ka enam seal. Lastele teadaolevalt üürib ema teist korterit, kus lapsed käisid emaga kohtumas (dtl 643). Lapsed on kohustatud kandma igakuiselt korteriga seotud kommunaalkulusid, kuigi nad ei vaja korterit elamiseks. Korteri üürile andmine selleks, et korteriga seotud kohustusi täita ja korter säilitada, ei ole korteri seisukorda (dtl 509 – 510) arvestades remonti tegemata lähiajal tõenäoline. Laste hetke sissetulekud ei võimalda korteris remonti teha (dtl 671 – 672), et seda saaks üürile anda. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on laste huvides korter müüa. Korteri müük tagab, et lapsed ei peaks enam maksma korteriga seotud kulusid ja saaksid kasutada enda igakuist sissetulekut endi jooksvate vajaduste rahuldamiseks. Lapsed ei olnud ärakuulamisel enam korteri müümise vastu (dtl 644).
6. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul laste huvides kasutada korteri müügist saadud raha laste igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks, nagu seda lubas maakohus. Avaldaja ei ole korteri müügist saadava raha sellist kasutamist maakohtult selgelt ka taotlenud (dtl 470). Laste igakuiste kulude kandmiseks saab kasutada laste igakuiseid sissetulekuid, milleks hetkel on pension, elatisabi, elatis jmt (dtl 655, 671 – 672). Asja materjalidest ei nähtu, et korteri müügist laekuvat raha oleks selleks vaja. Pärast korteri võõrandamist on igakuiseid sissetulekuid võimalik kasutada laste ülalpidamiskulude kandmiseks veelgi suuremas ulatuses. Laste huvides on seega müüa korter, kuid säilitada korteri müügist saadav raha kuni täisealiseks saamiseni, et lapsed saaksid seda kasutada iseseisva elu alustamiseks. Laste parimates huvides on paigutada korteri müügist saadav raha laste kogumishoiustele, mitte arvelduskontodele, kuna see võimaldab lastel teenida rahalt suuremat intressi.
7. Määruskaebuse menetlusega seotud laste esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 172lg 1).

5 (allkirjastatud digitaalselt) 6