Obsah (7)

§ 26§ 4§ 19§ 18§ 54§ 17§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-18438 Kohtuasi

) § 21 lg 2 p 2 alusel võimalik kasutada vaid tähtaja pikendamist ja osadena täitmist ning nõuet vähendada ei ole lubatud.

§ 26

lg-st 6 tulenevalt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Tavapärane on see, et pandipidajad nõuete ümberkujundamisega ei nõustu. See tähendab, et võlgnik peab lisaks kava maksetele tasuma ka igakuiseid makseid Fresh Finance OÜ-le ja Renovum OÜ-le. Sedagi vaid juhul, kui mõlemad võlausaldajad on nõus praeguseks juba võlgnevuses olevaid lepinguid muutma ja sõlmima uue, pikema tähtajaga (nt 10 aastat) graafiku. Baltasar Liising OÜ nõue on tagatud sellega, et liisitud vara kuulub võlausaldajale. Sellistel puhkudel sõiduki omanik võõrandab 3 sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt rahuldamata. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek, mille arvelt tasuda kavakohaseid makseid ning menetluskulusid. Saadav töövõimetushüvitis ei ole regulaarselt ja igakuiselt laekuv hüvitis, vaid seda makstakse sõltuvalt lapse tervislikust seisundist. Samuti ei ole alust lugeda võlgniku sissetulekuks perehüvitist, kuna tegemist on lastele mõeldud toetusega, et tagada laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Lisaks tuleb arvestada, et hiljemalt 2026.a kevadel võlgniku peretoetus väheneb oluliselt (180 eurole). Võlgnik on vahetanud viimastel aastatel korduvalt töökohti, sealjuures on töötasu jäänud alla 1000 euro kuus. 3.

1. Usaldusisik pakkus välja võimalikud võlgade ümberkujundamise graafikud, millel võiks kava kinnitamine olla perspektiivne. Kui kinnitada 72 kuu pikkune kava, kus tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Juhul, kui vähendada põhiosa nõudeid ja tasuda need 75% ulatuses ( v.a. W OÜ nõue, mis vastavalt seadusele tuleb tasuda 100% ulatuses), oleks igakuine makse 477,11 eurot. Lisaks tuleks saavutada kokkulepped Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ lepingute muutmiseks ja näiteks 10-aastase graafikute puhul tuleks neile tasuda igakuiselt kokku vähemalt ca 200 eurot. Tegemist on hüpoteetiliste arvutustega, mis näitavad, et võlgade ümberkujundamise menetluses peaks võlgnik kõigepealt saavutama kokkuleppe Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ-ga võlgnevuste/kohustuste ajatamiseks ning seejärel olema suuteline tasuma igakuiselt makseid vähemalt 700 euro ulatuses. Kuna võlgnikul sellise summa tasumiseks sissetulek puudub, siis ei ole võlgade ümberkujundamine võimalik.
2. Võlgnik esitas 13.01.2025 vastusena usaldusisiku aruandele täiendavad selgitused. Võlgnik oli arvamusel, et usaldusisikut on mõjutanud võlausaldaja Renovum esindaja PR, kes on ühtlasi ka võlausaldaja Griff Õigusbüroo esindaja. Nimetatud esindaja on aastate jooksul mõjutanud võlgnikku mitte maksma võlgnevusi teistele võlausaldajatele. Võlgnik ei nõustu Renovum OÜ nõudega. Võlausaldaja ei ole esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ega ole selgitanud nõude kujunemist. Usaldusisik ei ole selgitanud, kuidas nõude suurus on kujunenud. Võlausaldaja Fresh Finance'i kohtulahend jõustus jaanuaris 2024, kuigi kohus määras, et ettevõte esitab võlgnikule maksegraafiku, ei ole seda aasta jooksul tehtud. Võlgnikule jääb arusaamatuks, millest on tekkinud võlausaldaja nõude osas kõrvalkulud ning kas usaldusisik on võlausaldajaga kontakti saanud. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks hüpoteegiga tagatud kohustused on hiljem jäetud kohustuste tabelist välja. Lisaks on arusaamatu arvamus, miks hüpoteegiga tagatud kohustusi ei ole võimalik ümber arvestada ja graafikut uuendada. Oluline on, et kohustus lõpuks täidetakse, ning mõlema võlausaldaja vastutulelikkus on antud juhul mõistlik, arvestades, et mõlemad ei ole tegutsenud korrektselt. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab võlgnik jätkata tavapärast kohustuste täitmist, kui liisinguettevõte võtab ära vajaliku transpordivahendi. Kinnistu müümine hinnatud väärtusega ehk 64 000 euroga on väga ebatõenäoline. Arvestades hetkel turul toimuvat ja kinnistu asukohta, kahtleb võlgnik, kas hüpoteegidki saab kaetud. Võlgniku eesmärk ei ole kergekäeliselt võlgadest vabaneda pankroti teel, vaid tasuda kohustused ausalt, kuigi pikema ajaga, kui seni võlausaldajad on määratlenud. Hetkel elab kinnistul võlgniku vend perega. Venna pere on valmis abistama võlgnikku maksetega kuni 400 eurot kuus. Võlgnik ei nõustu väitega, et võlgnik vahetab tihti töökohti. Võlgnik on aktiivne, koolitab end pidevalt ning töökoha vahetus on alati olnud seotud ametikõrgenduse, majandusliku paranemise või olude sunnil. Tööturul ei saa võlgnikku passiivseks lugeda. Usaldusisik on märkinud, et on võlgnik on kuumaksete suuruseks hinnanud 100–200 eurot kuus. Paraku ei selgitanud usaldusisik, milliseid kuumakseid ta silmas pidas. Võlgnik tugines teadmisele, et usaldusisiku tasu jääb 1500 euro juurde. Hetkel selgub, et usaldusisiku tasu küündib pea 4000 euroni ning tuleb 4 tasuda kolmes osas ning on võlgniku jaoks ebamõistlikult kõrge. Kui arvestada usaldusisiku arvestust ümberkujundamisel, on summad endiselt kõrged. Kui liita kokku teise tabeli summa, hüpoteegid ja liising, ei jää võlgnikule vahendeid muude igapäevaste kulutuste kandmiseks. Võlgnik jäi võlgade ümberkujundamise vajaduse juurde.
3. Kohus kuulas 06.03.2025 istungil ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et soovib võlgade ümberkujundamist, et tal oleks parem võimalus oma võlgnevustega toime tulemiseks ning seeläbi aidata orienteeruda, kas võlausaldajad on tegutsenud seaduspäraselt. Võlgnik on Töötukassas arvel, sealt on tähtajalise lepingu hüvitis. Võlgnik tõi välja, et eralapsehoidu on väga vaja ning tal on pedagoogiline haridus. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu. Veebruaris oli sissetulek üle 1700 euro, sest käis tööl. Märtsis hetkel ei saa võlgnik tööl käia ning on Töötukassas arvel. Võlgnik ei jää töötuks. Kui summa väheneks, oleks võimalus lihtsamalt üle käia, et kinnistu säiliks. Kinnistu läheks ilmselt müügiks 30 000 euroga. Usaldusisik jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Pärnu Maakohus jättis 11.03.2025 määrusega maksejõuetusavalduse rahuldamata ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata ja vabastas usaldusisiku kohustustest. Maakohus tühistas 13.12.2024 määrusega kohaldatud võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks peatamise ja jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot ning andis võlgnikule usaldusisiku tasu kandmiseks riigipoolset menetlusabi 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada. Maakohus mõistis võlgnikult usaldusisiku tasuna välja 934 eurot, millele lisandub käibemaks 205,48 eurot (kokku 1139,48 eurot) OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
5. Võlgnik on maksejõuetusavalduses läbivalt avaldanud, et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Seda soovi on võlgnik korranud kohtule 13.01.2025 esitatud seletuses ja 06.03.2025 ärakuulamisel. Maakohus viitas

§ 4

lg-le 1,§-le 10, § 18 lg-le 1 ja

§ 19lg-le 1.

Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei ole täidetud

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleb maksejõuetusavaldus jätta rahuldamata. 7.

1. Võlgniku maksejõuetusavalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik olnud rahalistes raskustes alates
2. aasta lõpust. Võlgniku regulaarseks sissetulekuks on peretoetus, mis koosneb lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest, kokku summas 710 eurot. Tulenevalt ühe lapse tervislikust seisundist saab võlgnik töövõimetushüvitist 300-600 eurot kuus. 06.03.2024 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et saab tähtajalise lepingu hüvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Võlgnik ei täpsustanud, mis summas talle nimetatud hüvitist makstakse. Maksejõuetusavalduses toodud andmete kohaselt on võlgniku igakuised sissetulekud 1150 eurot. Võlgniku väitel oli tema veebruarikuu sissetulek 1700 eurot, kuna käis tööl, kuid tööleping oli tähtajaline ning käesolevaks on lepingu tähtaeg saabunud ja isik on arvel Eesti Töötukassas. Töötamise registri andmestikust nähtuvalt 07.03.2025 seisuga registris aktiivsed kanded puuduvad, 5 viimati on töösuhe lõppenud 28.02.
3. Igakuiste püsikulude suuruseks on võlgnik märkinud 1140 eurot. 7.
4. Arvestades võlgniku sissetulekuid, ei ole ka täpset töötuskindlustuse hüvitise suurust teadmata, kahtlust, et võlgniku sissetulek käesoleval hetkel on piisav avalduses toodud võlgniku igakuiste püsikulude katmiseks, kuid võlausaldajatele maksete tegemiseks üle jääv summa on marginaalne. Lisaks on töötuskindlustuse hüvitis ajutise iseloomuga sissetulek. Võlgnik ei ole võimeline enda sissetulekutest teenindama enda laenukohustusi, mida kinnitab ka asjaolu, et kaks võlausaldajat on võlgniku suhtes andnud nõuded
5. aastal kohtutäituritele täitmiseks ning täitemenetluste registrist nähtuvalt on enne menetluste peatamist kohtumääruse alusel osaliselt täidetud ühe kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu nõue ca 15 euro ulatuses. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks teatatud kokku 79 539,32 eurot, sissenõutavaks on muutunud nõuded 57 323,51 euro ulatuses. Võlgnik teeb ponnistusi leidmaks tasuvamat tööd ja on seda teinud aastaid, kuid võlgniku pingutuste tulemusena suurenenud sissetuleku kasv ei ole olnud piisav, et võlgnik suudaks täita enda kohustusi. Ka ei saa jätta märkimata, et vähemalt W OÜ puhul tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu võlgniku tahtlikust tegevusest. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik paralleelselt enda sissetulekute suurendamise pingutustega suurendanud ka endal lasuvaid kohustusi. 7.
6. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille väärtuseks on usaldusisik 13.12.2023 Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule tuginedes hinnanud 64 000 eurot. 13.01.2025 seletuses on võlgnik leidnud, et kinnistu müümisel eksperthinnangus märgitud hinnaga on ebatõenäoline, 06.03.2025 kohtuistungil leidis võlgnik, et ilmselt läheks kinnistu müügiks 30 000 euroga. Võlgniku selgitusel on kinnistu tema venna pere kasutuses ning võlgnik on läbivalt avaldanud, et soovib kinnisvara säilitada, mh selleks, kui peab keerulistest peresuhetest tulenevalt oma praegusest elukohast lahkuma. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara eeldatavat väärtust, kuid selle võõrandamisest laekuvad vahendid vähendaksid võlgniku võlakoormust. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsisissetulekuid ja kinnisasja müümisest laekuvate võimalike vahendite suurust, ei tagaks kinnisvara realiseerimine, et võlgnik on seejärel võimeline täitmata jäänud kohustuse pinnalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava täitma, kuna võlgniku sissetuleku osa, mida võlgnik saab peale enda püsikulude katmist kasutada võlausaldajatele osamaksete tegemiseks, on marginaalne. 7.
7. Arvestades välja toodud asjaolusid, ei ole kahtlust, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi arvestades võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu
8. aastast, samale seisukohale on asunud oma aruandes ka usaldusisik. Seega ei ole täidetud

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu ja välistatud on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine.

1. Maksejõuetusavalduse kohaselt õpib võlgnik ärikorraldust. Ärakuulamisel avaldas võlgnik plaani hakata pakkuma lapsehoiuteenust, mille tarvis on tal vaja läbida koolitus ja siis saabki raha võtta. Lapsehoolduskursusega on võimalik alustada lapsehoidu. Kohtu hinnangul on võlgniku lähenemine enda sissetulekute suurendamise võimalikkuse väljavaadetele lihtsustatud ja ebarealistlik. Võlgade ümberkujundamiskava osamakse suuruse määramisel lähtutakse sellest, et see peab olema võlgnikule jõukohane tasuda pikema aja (s.o aastate) jooksul. Seega saab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise lähtuda vaid 6 võlgniku reaalsetest sissetulekutest või realistlikest sissetulekute suurendamise võimalustest. Kohus on ülalpool analüüsinud võlgniku reaalsete sissetulekute ja igakuiste püsikohustuste omavahelist suhet ning jõudnud järeldusele, et hetke sissetulekust saab võlgnik teha võlausaldajatele osamakseid marginaalses summas. Kohus ei saa pidada hetkel realistlikuks sissetulekute suurendamise väljavaateks võlgniku ideed, mille realiseerumine eeldab teadmata ajal algava ja teadmata kestusega koolituse läbimist. Võlgnik on ka läbivalt rõhutanud, et tema lapsel on tervislikud erivajadused, millest tulenevalt on vaja lapsega käia palju Tallinna Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on muutnud võlgnikul töökoha leidmise keeruliseks – võlgniku hinnangul tingivad lapse erivajadused, et ta saab töötada kas osaliselt või täielikult kodukontoris töötamist võimaldaval ametikohal. Võlgniku väited seoses tugisüsteemi olemasoluga on olnud vastuolulised. Eeltoodust tulenevalt on küsitav võlgniku võimekus pakkuda teenust, mis eeldab igapäevast kohalolu.
2. Võlgnik on avaldanud kahtlusi seoses Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõuete õiguspärasusega ning sellega seoses tõstatanud kahtlusi usaldusisiku usaldusväärsuse osas. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-15392 on rahuldatud võlgniku hagi Fresh Finance OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas 176/2022/
3. Kohus on lahendis tuvastanud põhinõude suuruse (12 278,07 eurot) ning leidnud, et kostjal tuleb määrata tagasimaksed uuesti. Seega on kohus andnud hinnangu Fresh Finance OÜ nõudele ja selle õiguspärasusele. Võlausaldaja nõude olemasolu ei sea kahtluse alla asjaolud, et võlgniku väitel ei ole võlausaldaja temaga aasta jooksul peale otsust ühendust võtnud või võlgniku järelepärimistele vastanud. 9.
4. Usaldusisik on kogunud kokku võlgniku varalist seisundit kajastavad andmed, sh võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Usaldusisik on esitanud kohtule võlausaldajate nõudeavaldused, sh Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜ nõudeavalduse ja juhtinud tähelepanu sellel et Renovum OÜ nõude suurus vajab edasises menetluses täpsustamist. Praeguses menetluse etapis (maksejõuetusavalduse läbi vaatamine) ei hinnata nõudeid sisuliselt. Seda, kas üldse ja millises ulatuses on võlausaldajate nõudeavaldused põhjendatud ning kas neid tuleb tunnustada, hinnatakse pärast seda, kui kohus on otsustanud maksejõuetusavalduse rahuldada ja alustab ühe

§ 18lg 2 p 1-3 toodud menetlustest.

Kohtu hinnangul on usaldusisik oma töös olnud põhjalik ning puudub alust arvata, et ta oleks eelistanud võlausaldaja huvisid võlgniku huvidele. 10. Kohtule jäid arusaamatuks võlgniku etteheited justkui oleks usaldusisik kohustuste tabelist hiljem hüpoteegi kohustused välja jätnud. Usaldusisiku aruande punktis 5.1 toodud tabelites on võlausaldajate arv sama. Kohtu hinnangul saavad võlgniku etteheited olla seotud usaldusisiku aruande p-s 6.5 toodud võimaliku perspektiivse võlgade ümberkujundamise kava puudutava tabeliga. Kohus selgitas, et usaldusisik on tabeli koostamisel ja nõuete väljajätmisel (nn hüpoteegiga tagatud nõuded) või teistest erinevalt kohtlemisel (W OÜ ja Baltasar Liising OÜ nõuded) lähtunud

3 ptk

1. jaos sätestatust ja on aruandes selgitanud, et pandiga tagatud nõuete kõrvale jätmine tuleneb usaldusisiku praktilistest kogemustest ning samuti tuleneb praktilistest usaldusisiku kogemustest teadmine, et reeglina sõiduki omanik võõrandab sõiduki ja osaleb kavas ulatuses, milles jääb nõue vara müügist saadud raha arvelt rahuldamata. Õigusvastaselt tekitatud kahju nõude teiste võlausaldajate nõuetest erinevalt kohtlemine tuleb seadusest (aruande 6.5). Usaldusisiku aruande p 6.5 toodud tabel ise on aga näitlik ja koostatud vastavalt usaldusisikule võlgade ümberkujundamiskavade koostamise praktika käigus teada olevatele asjaoludele tuginedes. Koostatud kava eesmärk on muuhulgas näitlikustada ka võlgnikule, et võlgniku võlgade 7 ümberkujundamine ei ole, arvestades võlgniku sissetulekuid ja soovi endale kuuluv kinnisvara säilitada, võimalik. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest nähtuvalt võiks võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine olla perspektiivne, kui erikokkulepped sõlmitakse Fresh Finance OÜ ja Renovum OÜga ja Baltasar Liising OÜ nõue on võimalik rahuldada liisingueseme müügist laekuva arvelt ning kava oleks 72 kuu pikkune. Sellistel tingimustel ja kui tasutakse kõik põhiosa nõuded, oleks igakuine kavakohane makse 536,57 eurot. Kui põhiosade nõudeid vähendada ja tasuda need 75% ulatuses, siis oleks igakuine makse 477,11 eurot, sealjuures tuleb W OÜ nõue seadusest tulenevalt tasuda endiselt 100% ulatuses. Mõlemal juhul tuleks võlgnikul tasuda lisaks kavast tulenevale osamaksele igakuiselt kavaväliseid osamakseid Fresh Finance OÜle ja Renovum OÜ-le. Haldur on samas rõhutanud, et tegemist on hüpoteetiliste arvutustega.
2. Kohus määras

§ 54lg-test 1 ja 2 ning Pankr

S §-st 23 lähtudes kindlaks usaldusisiku tasu suuruse. Usaldusisikul kulus ülesannete täitmiseks 14 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis, millest tulenevalt on usaldusisiku tasu 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). Kohus leidis, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu (130 eurot/tunnis) on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära (177,20 eurot/tunnis). Kohus määras usaldusisiku tasuks 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot (kokku 2220,40 eurot). TsMS § 172 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud võlgniku kanda. Kohus leidis, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Kohus andis võlgnikule riigipoolset menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks TsMS § 183 lg 2 sätestatud maksimaalses määras ehk ühe kuutasu alammäära 886 euro ja sellele lisanduva käibemaksu 194,92 euro (kokku 1080,92 eurot) ulatuses ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis maksejõuetusavalduse rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. 12.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Maakohtu poolt määratud usaldusisik ei ole õiglaselt ning objektiivselt hinnanud võlgniku majanduslikku seisu ja tema põhjendused on kogu menetluse vältel olnud kaldu võlausaldajate poole. Usaldusisiku poolt maakohtule esitatud võlgniku vara- ja võlanimekiri on koostatud ilmselgete fakti- ja arvutusvigadega. Usaldusisik ei ole välja selgitanud nõuete aluseid ning on pinnapealselt analüüsinud tagasimakseid. Usaldusisik ei ole kohelnud võlausaldajaid võrdselt ega ole arvestanud võlgniku tasumise võimalustega. Samuti ei ole usaldusisik analüüsinud võlausaldajate vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku ettevalmistustöö kohtule olnud puudulik, kuna välja on jäetud selgitamata nõuete õiguspärasus ja eelnev nõuete täitmine. Menetluse edasine käik
3. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Usaldusisik märkis, et jääb vara- ja võlanimekirjas esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on juba pikaajaliselt maksejõuetu, mistõttu ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine 8 võimalik. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune püsiv ja regulaarne sissetulek ning võlgnik ei ole nõus sellega, et kavas nähakse ette talle kuuluva vara realiseerimine. Usaldusisik on põhjalikult analüüsinud võlgniku taotletud võimalusi maksejõuetusolukorra lahendamiseks ning on pakkunud võimalikke võlgade ümberkujundamise variante. Kõigi võimalike variantide lõpptulemuseks on see, et võlgnikul puuduvad käesoleval ajal vahendid mis tahes tingimustel ümberkujundamise kava tasumiseks. Olukorda ei lahendaks ka see, kui kava koostamise käigus oleks võimalik põhinõuete summat vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise tõttu osaliselt vähendada. Võlgade ümberkujundamise kava koostamisel ei saa aluseks võtta teadmata suuruses sissetulekuid, mida võlgnik loodab teadmata ajal hakata teenima.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
6. Kohus saab

§ 18

lg 2 kohaselt teha võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ühe järgmistest otsustest: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; 2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule; 3) algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt

§-s 19 sätestatule; 4) jätta avalduse rahuldamata või 5) lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt ei saa kohus otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Praegusel juhul on võlgnik soovinud üksnes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

§ 19

lg 1 kohaselt saab kohus algatada võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 17. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks, mistõttu saab kohus

§ 19

lg 1 kohaselt algatada võlgade ümberkujundamise menetluse juhul, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale selles, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust heita maakohtule ette määruse põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, tuginedes sealjuures nii usaldusisiku kui võlgniku enda poolt esitatule. Maakohus on arutanud istungil koos võlgniku ja usaldusisikuga 9 võlgnevuste tasumise väljavaateid ning on andnud võlgnikule võimaluse seisukohti esitada. Maakohus on käsitlenud määruses võlgniku väiteid ja on põhjendanud nendega mittenõustumist. 18. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et usaldusisik ei ole õiglaselt ning objektiivselt hinnanud võlgniku majanduslikku seisu ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku vara- ja võlanimekiri on koostatud ilmselgete fakti- ja arvutusvigadega ning usaldusisik ei ole hinnanud võlausaldajate nõudeid sisuliselt. Samas ei ole võlgnik toonud täpsemalt välja, milliste konkreetsete andmete esitamisel on usaldusisik eksinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud võlgniku vara- ja võlanimekiri vastab

§-s 17 sätestatule.

§ 17

lg 1 p 2 kohaselt esitatakse vara- ja võlanimekirjas võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused.

§ 20

lg 3 kohaselt on usaldusisikul pärast võlgade ümberkujutamise menetluse algatamist kohustus hinnata ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning usaldusisikul tuleb anda hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

1. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik olnud juba pikemaajaliselt püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selles osas, et maakohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks alust arvata, et maksejõuetus oleks ajutise loomuga. 19.
2. Võlgnik on maksejõuetusavalduses kinnitanud, et tema kohustuste kogumaht on summas 72 826,61 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul erinevate võlausaldajate ees eeldatavalt kohustusi kokku summas 79 539,89 eurot, sh põhinõuded 69 402,32 eurot ja kõrvalnõuded 10 137,57 eurot. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga oli kohustustest sissenõutavaks muutunud 57 323,51 eurot. Sealjuures on võlausaldaja W OÜ nõue summas 17 684,38 eurot tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ning võlausaldajate Revonum OÜ (eeldatav suurus 18 405,93 eurot) ja Fresh Finance OÜ (eeldatav suurus 12 959,60 eurot) nõuded on tagatud võlgniku kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused võlausaldaja OÜ GRIFF Õigusbüroo nõudes jäägiga 4359,38 ning W OÜ nõudes jäägiga 17 684,
3. 19.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub võlgnikule hoonestatud elamumaa (asukohaga XXX), mille väärtuseks on usaldusisik oma aruandes Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 13.12.2023 eksperthinnangule tuginedes märkinud 64 000 eurot. Kinnisasjale on seatud hüpoteegid summas 24 000 eurot võlausaldaja Renovum OÜ kasuks ja summas 60 000 eurot Fresh Finance OÜ kasuks. Lisaks on kinnisasjale kantud keelumärge kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks. Võlgniku enda hinnangul läheks kinnisasi ilmselt müügiks 30 000 euroga ning müügist saadav summa kataks vaid hüpoteegiga tagatud nõuded. Võlgnik on selgitanud et soovib kinnisvara säilitada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlgniku kõikide sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise hindamisel arvestatakse võlgniku likviidse varaga. Võlgniku likviidseks varaks on raha arveldusarvel, samuti vara, mida on võimalik muuta rahaks mõistliku aja jooksul. Vara, mis vajab pikemat aega rahaks realiseerimiseks nt kinnisvara, ei ole likviidne vahend. Kui võlgnik ei suuda võtta kinnisvara arvel laenu ja kinnisvara võõrandamine võtab kaua aega, siis ei ole võlgnikul likviidseid vahendeid kõikide 10 kohustuste tasumiseks (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 1 p 2.2.2, lk 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul alust eeldada, et võlgnikul on võimalik realiseerida kinnisasi oma kohustuste täitmiseks lühikese aja jooksul. Arvestades kinnisasjal lasuvaid hüpoteeke ning selle prognoositavat müügihinda, ei ole alust ka eeldada, et kinnisasja müügist oleks võimalik saada sellist tulemit, et see kataks kõik võlgniku kohustused. 19.
5. Võlgniku väitel on tema igakuine sissetulek 1150 eurot ning tema igakuised püsikulud on 1140 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt koosneb tema sissetulek peretoetustest (710 eurot) ning ajutise töövõime hüvitisest. Alates 2025.a märtsist on võlgnik arvel Töötukassas ning talle makstakse töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustuse seaduse § 9 kohaselt on hüvitise suurus esimesel sajal päeval 60% ja seejärel 40 % ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, mis on arvutatud kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötukassa andmekogu andmete alusel. Maakohus on tuvastanud, et töötamise registri andmetel on võlgniku viimane töösuhe lõppenud 28.02.
6. Usaldusisik on toonud välja, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku 2024.a 11 kuu netotasu 14 511 eurot, ehk 1319 eurot kuus. Võlgnik on ärakuulamisel selgitanud, et ta plaanib sissetuleku teenimiseks pärast vastava koolituse läbimist hakata pakkuma lastehoiuteenust. 19.
7. Võlgniku maksevõime hindamisel on olulise tähendusega ajaline kriteerium, st millise aja jooksul suudab võlgnik oma kohustusi täita. Juhul, kui võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ta ei suuda täita ning tal ei ole võimalik sellist olukorda lahendada mõistliku aja jooksul, siis ei ole enam tegemist ajutise maksejõuetusega, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu (vt Varul, P jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 1 p 2.1, lk 21). Võlgnik on maksejõuetusavalduses toonud esile, et tema makseraskused said alguse juba 2013.aastal ning 2016.aastaks oli võlgade tasumine muutunud ülejõu käivaks. Võlgnik on püüdnud võlausaldajate nõudeid täita erinevate laenude ja sissetulekute abil, kuid ta ei ole suutnud oma kohustusi täita. Arvestades võlgniku sissetuleku ning võlausaldajate eelduslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuete suurust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et võlgnik võiks olla võimeline mõistliku aja jooksul võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid rahuldama. Puuduvad ka andmed, mis võimaldaksid kindlalt prognoosida lähiajal võlgniku majandusliku seisukorra olulist parandamist. Võlgniku plaan teenida suuremat sissetulekut lastehoiuteenuse pakkumise kaudu, ei ole piisavalt konkreetne, et sellega maksejõuetusavalduse lahendamisel arvestada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik usaldusisikule avaldanud, et ta saaks tasuda võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 100-200 eurot. Samas on usaldusisik hinnanud, et võimaliku nõuete ümberkujundamise kava järgi peaks võlgnik olema võimeline tasuma makseid hinnanguliselt 700 euro ulatuses. Seega ei saa võlgniku maksevõimet arvestades eeldada, et tema makseraskused oleksid selgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu. 19.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna praegusel juhul alust ka määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole usaldusisik analüüsinud võlausaldajate vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete suurus võib väheneda juhul, kui laenuandjad rikkusid võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei oleks võlausaldajatel õigust nõuda võlgnikult lepingu alusel intressi tasumist suuremas määras kui võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäär ega muid tasusid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei tähenda aga, et võlgnik ei oleks kohustatud 11 võlausaldajatele tagasi maksma laenuna saadud summasid. Lisaks on usaldusisik toonud määruskaebusele esitatud vastuses esile, et võlgniku kohustustest vähemalt 41 085,63 eurot on sellised, mida ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise argumendiga vaidlustada ning võlgniku olukorda ei muudaks ka see, kui kava koostamise käigus oleks võimalik põhinõuete summat vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise tõttu osaliselt vähendada.
9. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgniku makseraskused ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutised. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maakohus ei saanud eelnevast tulenevalt võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlust algatada (

§ 19lg 1).

Kuna võlgnik ei ole soovinud muud

§ 18

lõikes 2 sätestatud liiki menetlust, jättis maakohus võlgniku maksejõuetusavalduse põhjendatult rahuldamata (

§ 18lg 2 p 4 ja lg 3).

1. Usaldusisiku tasu suuruse osas ei ole võlgnik määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda usaldusisiku tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 23.

§ 18lg-st 10 tulenevalt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 12