Obsah (14)

§ 233§ 371§ 366§ 132§ 293§ 168§ 439§ 3401§ 663§ 659§ 171§ 174§ 177§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-11871 Koht

nõuetele, hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudeid piisavalt seostanud asjaolude ja asjakohaste õigusnormidega ning hagi eest ei olnud tasutud piisavas ulatuses riigilõivu. Hagejal tuli lisaks selgitada, miks ei ole hagi esitatud ka maaomaniku vastu.

1. Hageja jäi oma hagis esitatud nõuete juurde ja selgitas, et kahjunõuet on lubatud esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hageja palus tuvastada kostja tegevusest tuleneva kinnisasja väärtuse vähenemise ulatuse ning märkis, et tema eesmärk on keelata kostja kaevandustegevusest lähtuvate mõjude suunamine hageja kinnistule ja mõista välja vastav rahaline hüvitis. Hagi on piisavalt selge, sest sellest nähtub, milliselt kinnistult ja kelle tegevusest negatiivsed mõjud pärinevad. Asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võib kahjunõude suunata ka kinnisasja valdaja vastu, mitte ainult omaniku vastu. Kohus peab määrama hagi hinna ja andma juhised riigilõivu tasumise kohta. 2 2-25-11871 Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 20.10.2025 määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 340 1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kahjulike mõjutuste suunamise nõue on abstraktne, ebaselge ning mittetäidetav. Kahju hüvitamise nõue ei ole menetletav, kuna see ei ole esitatud konkreetses rahalises summas ning täitmata on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 ja

§ 233kohaldamise eeldused.

Olukorras, kus hagejale on hagiavalduse puudused selgitatud ning talle on määratud tähtaeg nende kõrvaldamiseks, kuid hageja on keeldunud puudusi kõrvaldamast ja jäänud oma algsete nõuete juurde, ei ole otstarbekas ega ressurssi säästev määrata talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kui ta ei ole nõus kohtu nõuet täitma. Ühtlasi esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 10 alusel.

7.

1. Maakohus selgitas hagejale, et ta ei ole nõude resolutsioonis selgelt välja toonud, milliste naaberkinnisasjalt lähtuvate mõjutuste suunamise keelamist ta soovib, mistõttu on kahjulike mõjutuste suunamisega seotud nõue ebaselge. Kohus andis hagejale võimaluse nõuet täpsustada, kuid hageja ei teinud seda (v.a kirjavea parandamise osas). Käesoleval juhul ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamine hageja kinnistule lõpetatud, kuna hagi resolutsioonist ei nähtu, milliste konkreetsete tegevuste lõpetamist hageja taotleb. Isegi, kui kostja võtaks ette konkreetsed tegevused mõjutuste lõpetamiseks, võib hageja oma subjektiivsest hinnangust lähtudes väita, et mõjutused jõuavad endiselt tema kinnistule. Selles seisnebki hagis esitatud nõude abstraktsus – nõudes ei ole märgitud konkreetselt, millised mõjutused, millises ulatuses ja milliste tegevuste tagajärjel tuleks lõpetada, mis muudab nõude täitmise objektiivselt kontrollimatuks ja kohtuotsuse täitmise praktiliselt võimatuks. 7.
2. Maakohus leidis, et hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille puhul võib kohus hinnata kahju suurust oma äranägemisel, ilma et pool peaks selle summaliselt välja tooma. Eelduslikult on nimetatud nõude õiguslik alus AÕS § 143 lg 2 või VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
3. Hageja sellele vastu ei vaielnud ning selgitas, et kahjunõude võib esitada tuvastusnõudena, mille käigus määratakse kahju suurus ekspertiisi abil. Hagiavalduse täienduses on hageja palunud tuvastada kostja tegevuse tulemusel kinnisasja väärtuse vähenemisest tekkinud rahalise kahju suuruse. Kohus järeldas hageja selgitustest, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitamiseks, mitte

§ 366

ja

§ 132lg 3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kohus märkis, et tuvastushagi ese saab olla üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, mitte faktilise asjaolu kindlakstegemine (RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10). Kohus selgitas, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetse summana. Hageja ei ole rahaliste nõuete suurust nimetanud. Kuigi VÕS § 127 lg 1 ja

§ 233

lg 1 võimaldavad määrata kahjuhüvitise hinnanguliselt, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid (RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 13), eeldab nende sätete kohaldamine tõendamisraskusi, mis tulenevad nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Hageja ei ole aga hagiavalduses ega selle täpsustuses selgitanud, milles seisnevad ebamõistlikud raskused nõude suuruse väljaselgitamisel. Vastupidi – hageja on märkinud, et kahju suurust saab määrata ekspertiisi abil

§ 293lg 1 ls 1 alusel.

Kohus ei nõustunud olukorraga, kus hageja püüab oma nõuet tuletada alles kohtuliku ekspertiisi tulemusel. 3 2-25-11871 8. Maakohus jättis

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga, et hageja esitatud kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on liialt abstraktne ja ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav. Hageja on oma taotletava õigusliku eesmärgi hagiavalduses selgelt väljendanud. Hagis ja hagi lisadena esitatud materjalide toel on selgelt esile toodud, milles seisnevad kostja tegevuse tulemusel hagejale tekkivad negatiivsed mõjutused. Hageja hagiavalduse peamine eesmärk on keelata kostja kaevandustegevus hagejale kuuluva kinnistu registriosa nr XXXXXXX piiridest lähemal kui 100 m. Hageja palus määrata hagis rahalise hüvitise elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest kohtu äranägemisel. Seega oli kahju hüvitamise nõue hageja poolt esitatud tingimusliku nõudena. Maakohus ei ole määruses selgitanud, miks ei ole kahju hüvitamise nõuet võimalik menetleda hageja taotletaval viisil. Isegi, kui eeldada, et hagis toodud alustel ei ole võimalik hageja kahju hüvitamise nõuet menetleda pidanuks kohus menetlusse võtma hageja mittevaralise kahju nõude, kuivõrd selles osas on hageja nõutavas määras riigilõivu tasunud. Samuti kuulub kohtu üldise selgitamiskohustuse alla anda hagejale konkreetsed juhised nõutavas määras riigilõivu tasumiseks, kui hageja ei ole kohtu hinnangul tasunud riigilõivu nõutavas määras. Kostja seisukoht
3. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlusega seotud kulud hageja kanda.
4. Kostja leiab esiteks, et kohus jättis õigesti omandiõiguse rikkumise lõpetamise nõude menetlusse võtmata. Hageja nõue ei ole täidetav ega selge. Hageja ei toonud ka määruskaebuses esile, kas ja kuidas on varem formuleeritud nõude pinnalt järeldatav, milliste mõjutuste keelamist hageja soovib. Hagis on küll toodud, et kostja kaevandab hageja kinnistu ümber lubjakivi, kuid ei ole esile toodud asjaolusid, mis viitaks, et kostja kuidagi kaevandamise mõjusid spetsiifiliselt kinnistule suunaks või, milles seisneb täpsemalt mõjude suunamine, mille keelamist hageja soovib. Ainuüksi viited kinnistutele ei muuda nõuet selgeks ja täidetavaks. Hageja ei pidanud vajalikuks nõuet täpsustada. Isegi, kui hagis esitatud nõudest oleks võimalik järeldada, mida hageja (võib-olla) soovib, siis ei oleks maakohus tohtinud hageja nõuet ise muuta ega ümber sõnastada (

§ 439, RKTKo 2-18-17980/127, p 22).

Kostja märgib, et hagi nõude täpne sõnastamine on praegusel juhul eriti oluline põhjusel, et kostja tegevus maavara kaevandamisel (sh hageja kinnistu piirkonnas) tugineb talle Keskkonnaameti poolt välja antud maavara kaevandamise loal. Kokkuvõttes järeldas maakohus õigesti, et

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna kahjulike mõjutuste suunamise lõpetamise nõue on ebaselge ja mittetäidetav.

1. Kostja leiab teiseks, et kohus jättis õigesti varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmata. Hageja ei saa hagi esitada ilma kahju hüvitise suurust määramata. Kostja hinnangul põhjendas kohus õigesti, miks ei saa rahalist nõuet menetleda, kui hageja ei määratlenud tekkinud kahju ulatust. Seda kinnitab ka kohtupraktika (RKTKo 03.04.2012, 3-2-1-20-12, p 18). 4 2-25-11871
2. Kostja leiab kolmandaks, et määruskaebuses toodud väited riigilõivu kohta tuleb kõrvale jätta. Kohus ei jätnud riigilõivu tasumata jätmise tõttu tervet hagi läbi vaatamata, nagu hageja väidab, vaid kohus jättis sel põhjusel menetlusse võtmata ainult kahju hüvitamise nõude. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-120-16 ei lükka kohtu järeldust ümber. Kohus jättis mittevaralise nõude menetlemata sisulistel põhjustel mitte ainult vales ulatuses riigilõivu tasumise tõttu. Kohus ei saanudki mh anda juhist konkreetse riigilõivu summa osas, kuna rahalise nõude suurus ei olnud kohtule teada ning hageja rahalise nõude suurust ei täpsustanud. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja palus hagiavalduses esmalt keelata kostjal kaevandustegevusest tulenevate mõjude suunamise hageja kinnistule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses esitatud nõue on liialt abstraktne, ebaselge ning see ei ole esitatud kujul täidetav. Maakohus on andnud hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada, kuid hageja seda ei teinud (v.a kirjavea parandamise osas). Määruskaebuses on hageja küll esile toonud, et tema peamine eesmärk on keelata kostja kaevandustegevus hagejale kuuluva kinnistu registriosa nr XXXXXXX piiridest lähemal kui 100 m, kuid sellist nõuet ei ole hageja hagiavalduses esitanud. Seega on hageja jäänud ka pärast maakohtu selgitusi oma algse nõude juurde ning maakohus on õigesti hageja nõude menetlemisest keeldunud.
2. Teiseks palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise hüvitise kohtu äranägemisel elutingimuste halvendamise ja hagejale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise eest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti lähtuvalt hageja selgitustest järeldanud, et hagi on esitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks, mitte

§ 366

ja

§ 132lg 3 mõttes mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis oleksid seotud hageja endaga ning võimaldaksid esitada mittevaralise kahju nõude eelduslikult VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. Samuti nähtub hagiavaldusest, et elutingimuste halvenemisega seotud asjaolud on hageja sidunud varalise kahju nõudega (kinnistu väärtuse vähenemine). Maakohus on seejuures õigesti selgitanud, et rahalist nõuet saab menetleda üksnes juhul, kui hageja on selle esitanud konkreetse summana. Praegusel juhul ei esine ka ebamõistlikke raskusi nõude suuruse väljaselgitamisel ning hagejal on võimalik oma nõue tuletada ka ilma kohtuliku ekspertiisita. Maakohus on põhjalikult selgitanud, miks ei ole hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet võimalik sellisel kujul menetleda, kuid hageja jäi oma hagis esitatud nõude juurde ega täpsustanud seda. Seega on maakohus õigesti nimetatud nõude menetlemisest keeldunud. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 19. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

5 2-25-11871 20.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab

§ 177lg 2 järgi kindlaks maakohus.

21.

§ 372lg 5 kohaselt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 6