1-06-1298/3

nr. 1-06-1298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 05.aprillil 2006.a.Harju Maakohus koosseisus kohtunik Leili Raedla , sekretäri Jane Põldoja juuresolekul, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Tron , kaitsja vandeadvokaadi P.S osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 05. aprillil 2006.a. lühimenetluses kuriteoasja H.A –elukoht XXX ,ik XXX Eesti kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht : OÜ X, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 01.11.1993.a. Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,3 alusel rahatrahviga 600 krooni;2)28.02.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg.2- § 139 lg.2 p.1 alusel rahatrahviga 2200 krooni;3)06.07.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.2 ning KrK § 47 alusel 4 aastase vabadusekaotusega 1 aastase katseajaga. Tõkendit ei kohaldatud. - süüdistuses KarS § 263 p.1 järgi Kohtulikul uurimisel maakohus tuvastas: H.A’t süüdistatakse selles, et tema 03.09.2005.a. kella 04.00 ajal , Harju maakonnas, Padise vallas Harju-Risti külas Harju-Risti baaris rikkus teiste isikute rahu avalikus kohas selliselt, et lõi kurika taolise esemega vastu kätt T.M-ile , millega põhjustas viimasele füüsilist valu ning vasaku küünarluukeha murru. Seega pani H.A toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga H.A süü on tõendatud tema enda ütlustega ja kriminaalasjas kogutud järgmiste tõenditega: - suulise kuriteoteate protokoll /tl.7/; - protokoll H.A’l alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l.6/; - sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga /t.l. 7a-7b/; - T.M’i kannatanuna ülekuulamise protokoll /t.l. 8-10/; - T.M’i läbivaatuse protokoll koos fototabeliga / /t.l. 13-14/; - Regionaalhaigla teatis patsiendikaardiga /t.l. 15-16/; - asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga /t.l. 17-18/; - KH tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l.19-20/ - RT tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 21-22/ - KV tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 23-24/ - BA tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 25-26/ - VL tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 27-28/ - MP tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 29-30/ - AM tunnistajana ülekuulamise protokoll /t.l. 31-32/ - kahtlustatava H.A ülekuulamise protokoll /t.l. 48-50, 55-57/ Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole, kohtuistungil väidab, et soovib süüdistatavalt moraalse kahju eest valuraha summas 25 000 krooni. Samas väidab süüdistatav, et ka baari lõhkumisega tekitati materiaalset kahju ning temal on kannatanule samuti kahjunõue, kuid kumbki ei esita rahaliste nõuete aluseks olevaid tõendeid . Seega saab antud kahjunõuete esitamine toimuda tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse korras. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistab oma süüd osaliselt, kohtuistungil loobus täiendavate ütluste andmisest, viidates sellele, et on andnud oma ütlused ja seletused toimunu kohta eeluurimisel. Kohtuistungil viimases sõnas väidab süüdistatav ainult, et kannatanu löömine oli tingitud kannatanu enda käitumisest, kes käitus baaris, kus süüdistatav töötas, väljakutsuvalt ning ründavalt ja lõhkus baari mööblit. Kohus leiab, et kuna asja arutamine toimub lühimenetluses, siis on süüdistatava poolt toimepandud kuriteo episood õigesti kvalifitseeritud ja täielikku tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega eeluurimisel kui ka kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletava karistuse liigi ja määraga. Süüdistatava kaitsja nõustub samuti karistuse liigiga, kuid leiab, et karistusaja pikkus ja katseaeg võiks olla lühem. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatav tunnistab oma süüd osaliselt, ainult seda, et lõi kannatanut puust kaikaga, leiab kohus, et põhjendatud on süüdistatavale mõista karistuseks vabadusevõtmisega seotud karistus s.t. lühiajaline vangistus, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada H.A KarS § 263 p.1 järgi ning karistada teda 6-(kuue) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada H.A’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui H.A ei pane 18 (kaheksateist ) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõuded ja kohustused kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KrMS § 180 alusel H.A ’lt välja mõista kohtukuluna sundraha 4500.-(neli tuhat viissada ) krooni ja kaitsjatasu 1486.80( üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja 80 senti ) riigituludesse Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, vahi all viibival süüdistataval kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu, teatades apellatsiooniõiguse kasutamisest 7/seitse/ päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik: