← Eesti

2-25-11814/16

Obsah (8)§ 428§ 187§ 430§ 168§ 150§ 462§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2026, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11814

§ 428

lg 1 punktis 4 ning

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 1.

  1. Pooled paluvad asendada käesolevas tsiviilasjas tehtavas kohtumääruses enda nimed tähemärkidega.
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  4. Tagastada Yile (Y, isikukood XXX) riigilõiv 700 (seitsesada) eurot ja kanda Yi arveldusarvele nr XXXXXXX.
  5. Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada isikute isikukoode ja määruses märgitud aadresse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  7. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe

(2)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie
(5)kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus 2

(4)
  1. X ja Y (hagejad) esitasid 22.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse W (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 30.07.2025 menetlusse. Kostja vastas hagile 29.09.
  2. Hagejad esitasid 09.02.2026 kohtule seisukoha. 10.02.2026 toimus kohtu eelistung. Kohtule esitati 26.03.2026 poolte allkirjastatud kompromissileping ja taotlus kompromissi kinnitamiseks. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid kohtule: „võttes arvesse, et:
  3. 16.08.2024 sõlmisid hagejad ja kostja korteriomandi müügilepingu, korteriomandite mõtteliste osade tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja müüs ning hagejad ostsid korteriomandi nr xx asukohaga XXX (registriosa nr xxxxx) (edaspidi ka kui Müügileping);
  4. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-11814 hagejate nõudes kostja vastu väidetavatest Lepingurikkumiste ja varjatud puuduste likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõudes;
  5. Pooled on jõudnud vaidluse lahendamises kokkuleppele ja soovivad õigusrahu huvides lõpetada käesoleva tsiviilasja menetluse Poolte kokkuleppel kompromissiga.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 26.03.2026 kohtule esitatud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 4.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagejad taotlevad

§ 150lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Hagejad paluvad tagastatava riigilõivu tagastada Yi pangakontole nr XXXXXXX. Hagiavalduselt hinnaga 38227,31 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja X asjas tasunud 21.07.2025 riigilõivu 1400 eurot. 1400-st pool on 700 (1400:2=700). Kohus rahuldab taotluse ja määrab riigilõivu 700 eurot tagastamise vastavalt taotlusele Yi pangakontole nr XXXXXXX. 5.

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled taotlevad asendada käesolevas tsiviilasjas tehtavas kohtumääruses enda nimed tähemärkidega. Kohus rahuldab taotluse ja määrab isikute nimede asendamise tähemärgiga ja isikukoodide ning aadresside mitteavaldamise. 3

(4)6. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.