KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4332 Haldusasi U.V kaebus Sotsiaalkindlustu

) § 77). Kohus saab kontrollida vaid seda, kas vastustaja arvutas vaide tähtaega õigesti või jättis vaide esitamise tähtaja õiguspäraselt ennistamata. Kui kohus tuvastab vaidemenetluses vead, saab ta kohustada vastustajat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama või vaide esitamise tähtaja ennistamise üle uuesti otsustama.

1. Seega ei ole kaebaja 20.02.2026 avalduses esitatud uued nõuded asjakohased. Kohus ei luba kaebajal kaebust muuta ja jätab kaebuse muutmise avalduse vastu võtmata. Vaide tähtaeg
2. Vastustaja tagastas 11.11.2025 kirjaga kaebaja 30.10.2025 vaide läbivaatamatult, sest leidis, et see oli esitatud tähtaega rikkudes ja puudusid alused tähtaja ennistamiseks. 16.

§ 75

sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 4

§ 51lg 1 tähenduses.

Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (

§ 60lg 1).

Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (

§ 61lg 1).

19. Haldusakt toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt (

§ 25lg 1).

Praegusel juhul edastas vastustaja ettekirjutuse postiga tähitud kirjaga. 20. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga (

§ 26lg 1).

Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud (

§ 26lg 3).

Kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks (

§ 26lg 4).

1. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et vastustajal tekkis 04.09.2024 kahtlus kaebaja elukoha osas, mistõttu küsiti kaebajalt andmeid tema ja lapse tegeliku elukoha kohta (dtl 49). Kaebaja vastas 09.10.2024, et nad elavad välisriigis (dtl 49–50). Selle peale, mis ajast kaebaja lapsega välisriigis elab ja kas talle makstakse välisriigis toetusi, kaebaja enam ei vastanud (dtl 50–51). Vastustaja oli saanud ka Itaalia pädevalt asutuselt teada, et kaebaja elab lapsega alates 26.09.2016 Itaalias. Seega oli vastustajale teada, et kaebaja ei ela Eestis. Just välisriigis elamise tõttu nõuti kaebajalt Eestis makstud perehüvitised tagasi.
2. Vaatamata teadmisele, et kaebaja elab Itaalias, saatis vastustaja ettekirjutuse kaebaja viimasele elukoha aadressile Tallinnas. Vastustaja tugines vastuses rahvastikuregistri seaduse (RRS) sätetele. RRS § 66 lg 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Perehüvitiste maksmine ei ole seotud ainult rahvastikuregistrisse kantud elukohaga. Perehüvitiste seaduse § 8 lg 3 sätestab, et Sotsiaalkindlustusametil on lisaks RRS-is sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine. Seega ei ole perehüvitiste maksmine seotud ainult rahvastikuregistri andmetega. Kuna vastustajale oli perehüvitiste menetluses teada, et kaebaja ei ela Eestis, kaebaja oli sellest vastustajat teavitanud juba 09.10.2024, siis ei olnud ettekirjutuse saatmine Tallinna aadressile põhjendatud. Ettekirjutust ei saa lugeda kaebajale 07.06.2025 kätte toimetatuks.
3. Asjakohane ei ole vastustaja viide, et sellel aadressil võeti tähtkiri vastu ja kaebaja läks mõni aeg pärast seda iseteeninduskeskkonda. Ettekirjutus saadeti posti teel, mitte ei toimetatud kätte haldusorgani enda poolt, seega ei ole

§ 28lg-le 4 tuginemine võimalik.

Pealegi ei ole väljastusteatelt aru saada, kellele tähtkiri üle anti. Ei ole tuvastatav, et tegemist olnuks kaebajaga koos oleva pereliikmega. Arvestades, et kaebaja ei elanud juba aastaid Eestis, siis ei saanud olla tegemist kaebajaga koos elava pereliikmega. Suvalisele inimesele dokumendi üleandmist ei saa tõlgendada selle kättetoimetamisena kaebajale. Võimalik, et tegemist oli kaebaja üürnikuga, kes teavitas kaebajat talle saadetud kirjast. Võimalik, et kaebaja läks seepeale iseteeninduskeskkonda dokumente kontrollima. Kuna vastustaja ei 5

§ 25lg 1).

Vastustajale oli kaebaja e-posti aadress teada ja kaebaja oli selle kaudu varem vastustaja saadetud teate kätte saanud. Ka kohtutäituril õnnestus dokumendid kaebajale e-posti teel kätte toimetada. Seega oli vastustajal võimalik valida sobivam viis haldusakti kättetoimetamisest, kuid ta ei teinud seda, vaid saatis teadlikult haldusakti aadressile, kus kaebaja ei elanud.

1. Vaatamata sellele, et kaebaja on rikkunud RRS §-dest 68–69 tulenevaid nõudeid, ei ole kustutanud rahvastikuregistrist Eesti aadressi ega ole märkinud sinna oma uut elukoha aadressi, ei võtnud see vastustajalt kohustust teha oma haldusakt kaebajale teatavaks. Vastustaja on oma kohustust rikkunud. Kuna asjas ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, millal ettekirjutus kaebajale teatavaks tehti, siis kohus loeb ettekirjutuse kaebajale kätte toimetatuks 21.10.2025, mil kohtutäitur edastas kaebajale täitedokumendid.
2. Kuna kaebaja esitas vaide 30.10.2025, on see esitatud

§-s 75 sätestatud tähtaega järgides. Vastustajal puudus alus jätta vaiet tähtaja rikkumise põhjendusel läbi vaatamata. Vaie on tähtaegne ja tuleb läbi vaadata. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohtu hinnangul puudub vajadus kohustada vastustajat vaide esitamise tähtaja üle uuesti otsustama. Kuna vaie on kohtu hinnangul tähtaegne, siis kohustab kohus vastustajat kaebaja vaiet läbi vaatama.

1. Kohus rahuldab kaebuse ja kohustab vastustajat kaebaja vaiet läbi vaatama.
2. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotles ka esindajakulude väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente. Kuludokumendid tuli esitada hiljemalt 20.02.2026 (vt kohtu 06.02.2026 määrust). Nende esitamata jätmise tõttu kohus esindajakulusid välja ei mõista (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 6