101 lg 3 alusel (kuni 31.03.2024 249,78 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kuni 31.03.2024 50,55 eurot) ja pool hagejale I PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast ja kostjale laekuvast lapsetoetustest (elatis kuni 31.03.2024 on 340,33 eurot kuus). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024 eest summas 570,87 eurot. Hagejad palusid kostjalt välja mõista ka igakuine elatis hageja II kasuks alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse
101 lg 3 alusel (kuni 31.03.2024 249,78 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kuni 31.03.2024 50,55 eurot) ja pool hagejale II PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast ja kostjale laekuvast lapsetoetustest. Selliselt saadud summat vähendada perioodil alates hagi esitamisest 12.03.2024 kuni 04.04.2026 (hageja I täisealiseks saamiseni) 15% võrra (elatis perioodil kuni 31.03.2024 on 289,28 eurot kuus). Samuti palusid hagejad välja mõista kostjalt hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.01.2024 kuni 11.03.2024 eest summas 485,25 eurot; 3 15.10.2024 täpsustasid hagejad oma nõuet, kuna kohtumenetluse käigus on olukord mõnevõrra muutunud. 12.07.2024 otsustas hageja II ema juurde jääda. Seetõttu on hageja II nõue kostja vastu maksma pandav perioodi 21.01.2024 kuni 31.03.2024 eest kokku 289,28 eurot kuus ja alates 01.04.2024 kuni 11.07.2024 367,72 eurot kuus. Kokku on hageja II nõue kostja vastu 1914,85 eurot (11/31 x 289,28 + 2 x 289,28 + 3 x 367,72 + 11/31 x 367,72). Kostja vastus Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Harju Maakohtu 21.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX on kinnitatud suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani. Puudub vaidlus, et kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda ei ole muudetud. Alates jaanuari lõpust on hagejate seaduslik esindaja manipuleerides hagejatega meelitanud neid rohkemaks ajaks enda juurde, kus aga lastega suhtleb hagejate seadusliku esindaja elukaaslane, mitte laste isa ise. Hetkel toimub hagejate vaba liikumine vanemate vahel, kus hagejad viibivad osa ajast isa juures ja osa ajast ema juures. Arvestades hagejate vanust on see tavapärane. Mõlemad vanemad teevad kulutusi hagejate põhivajaduste rahuldamiseks, kuid vaidlevad selle üle millises ulatuses. Tulenevalt tsiviilasjas nr X-XX-XXX kohtumäärusega kinnitatud ja kehtivast suhtluskorrast on hagejate peamine elukoht siiski ema elukoht. Eeltoodu tähendab, et kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud tagama kõik tsiviilasjas nr X-XX-XXX kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas hagejatele vajaliku eluruumi koos selleks vajalikuga ning hagejatele eluks vajaliku toiduvaru kodus, sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks tarbivad või mitte. Seega tuleb kostjal teha hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad isa juures. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi kui mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust piisavalt ja kannavad laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud, siis elatist välja ei mõisteta. Kostja leiab, et temalt elatise väljamõistmiseks alust ei ole, sest ta täidab hagejate ülalpidamise kohustust ning ei ole alust eeldada, et ta seda edaspidi ei tee. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vähemalt jaanuaris 2024 elasid hagejad valdavalt kostja juures ja olid täielikult tema ülalpidamisel kuna hagejate seaduslik esindaja alates 01.01.2024 elatist maksnud ei ole. Kostja on kandnud hagejate erinevaid kulutusi, s.h sidekulusid, vaba aja veetmise ja huvitegevusega seotud kulusid, riiete ja jalanõude kulusid, koolikohustuse täitmisega seotud kulusid ning toidukulusid. Kostja on sõltumata hagejate faktilisest viibimiskohast kohustatud tagama kõik tsiviilasjas nr X-XX-XXX kehtiva kohtumääruse täitmise tagamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas hagejatele toiduvarud kodus, sõltumata sellest, kas lapsed seda lõpuks tarbivad või mitte. Tulenevalt tsiviilasjas nr X-XX-XXX kohtumäärusega kinnitatud ja kehtivast suhtluskorrast on hagejate peamine elukoht siiski ema elukoht aadressil xxx, mistõttu on kostja kohustuseks tagada eluruumi koos selleks vajalikuga (vesi ja kanalisatsioon, elekter, prügivedu jmt). Seega on kostja teinud ka hagejate eluasemega seotud kulutusi. Hagejate elatise arvestuskäik on vale, kuna ei ole arvestatud, et osa hagejate vajadusi saab rahuldada lasterikka pere toetuse arvel. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx esitatud hagis on hagejate 4 seaduslik esindaja välja toonud, et tal on uuest kooselust sündinud xxx tütar M. V. ja xxx poeg R.V.. Seega kui hagejad soovivad saada elatist
alusel, tuleb
lg 5 kohaselt muu hulgas arvestada, et hagejate vajadusi saab rahuldada laste rikka peretoetuse arvel. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Esiteks seetõttu, et tsiviilasjas nr x-xx-xxx kohtumäärusega kinnitatud ja kehtivast suhtluskorda ei ole muudetud ning kehtiv on Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxx, millega on mõistetud hagejate seaduslikult esindajalt välja elatist hagejate kasuks. Laste isa on elatise muutmise hagi esitanud ja taotlenud elatise vähendamist tsiviilasjas nr x-xx-xxx alates 01.03.2024. Sellises olukorras ei võimalda TsMS ega
nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt kuna
MS § 459 lg 2 tähenduses. Teiseks leiab kostja, et hagejate seaduslik esindaja käitub hea usu vastaselt esitades tagasiulatuva elatise nõude olukorras, kus alates 01.01.2024 ei ole ta hagejatele elatist maksnud ning võlgneb hagejatele 4055,12 eurot (täiteasjad 023/2015/1034 ja 023/2015/1035) ja kostjale 70392,45 eurot. Kolmandaks märgib kostja, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. Kostja möönab, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu on leitud kohtupraktikas. Antud juhul ei ole hagejad kordagi ülalpidamisnõuet esitanud. Kostja leiab, et hagejate tagasiulatuv ülalpidamisnõue ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et kostja on täitnud ajavahemikul 22.01.2024-11.03.2024 hagejate ülalpidamiskohustust. Kui kohus leiab, et elatise rahuldamise nõude eeldused on täidetud, siis taotleb kostja kohtult
alusel arvutatud miinimumelatise vähendamist
Hagejate tegelikud vajadused on
Kostja teised alaealised lapsed osutuks hagejate poolt nõutud määras elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid xxx sündinud poeg R. G. P. ja xxx sündinud tütar M. L. P., kes hagejate kasuks miinimumelatise määras väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks ehk oleksid hagejatest halvemas varalises olukorras kuna kostja ei ole võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus. Kui kostja peaks tasuma hagejate nõutud 629,61 euro suurust elatist, siis ei jääks tal enda ja tema uuest abielust sündinud kahe alaealise lapse vältimatute püsikulude tasumiseks vahendid ilma, et kostja kahjustaks enese tavalist ülalpidamist. Kostja leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmine laste pangakontodele, ei ole kooskõlas laste huvidega. Ülalpidamiskohustust tuleb reeglina täita mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale kuna alaealistelt lastelt ei saa eeldada, et nad majandaksid end ise. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 5 2. Perekonnaseaduse (
) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks (s.h hagejal II kuni 11.07.2024). Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud 6 kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud vahetult ja teinud kulutusi seoses hagejatega ning esitanud selle kohta ka erinevaid arveid, tšekke ja maksekorraldusi. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Seega saab kohus käesoleval juhul elatise suuruse määramisel arvestada üksnes vajalike ja põhjendatud kuludega, mille ka teine lapsevanem on heaks kiitnud, s.h hagejate telefoniteenuste kuludega (dtl 80-93, 189-204). Asjakohased võivad iseenesest olla ka kulud seoses hageja I trenniga (dtl 103) ja hagejate kooliga (s.h matemaatika lõpueksami materjal dtl 121; lõpureis dtl 125; loeng dtl 127; kooli lõpetamisel fotograaf dtl 237). Kohus ei saa arvestada aga ülalpidamiskohustuse täitmisena Spotify, Youtube ja Netflix eest tasumise kulusid (dtl 95-99, 205-219, 290-293). Tegemist on mugavusteenustega, mitte hädavajaliku igakuise kuluga. Samuti ei saa kohus arvestada ülalpidamiskohustuse täitmise tõenditena tšekke ja maksekorraldusi, mis puudutavad erinevate toodete, riiete ja söögi maksumust (dtl 100, 101, 105, 112-124, 136-138, 227-236, 238-248, 294-306). Esiteks on osad kulud tehtud enne 22.01.2024 ning ei ole seega asjakohased. Teiseks märgib kohus, et igasugused erinevad maksekorraldused tõendavad üksnes teatud kulude tegemist teatud hinnaga, kuid ei tõenda, et tegemist oleks igakuiste hädavajalikke kuludega, mis on tehtud seoses hagejatega. Samuti ei arvesta kohus erinevate ülekannetega hagejatele endale, kuna tegemist on taskurahaga, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisega (dtl 129-131). Ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa kohus arvestada ka kostja poolt esitatud tõenditega, mis puudutavad kostja enda elukoha eluasemekulusid (s.h kommunaalkulud, elekter, TV jms; dtl 139-149, 151, 249-270). Kohus selgitab, et võimalikud kostja eluasemekulud, söögikulud, hügieenikulud jms on ülalpidamiskohustusena käsitletavad juhul, kui hagejad viibivad kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus ning sel juhul on võimalik kohtul vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (
6. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja hagiavalduses, et hagejate isa võimaldab lastele elamispinna, katab söögi, rõivaste, jalanõude-, kooli-, transpordi- ja muud kulud. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel 7 normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 7.
lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise ajal sai hagejate eest lastetoetust kostja. Alates 01.05.2025 on hageja I osas lastetoetuse maksmine kostjale lõpetatud (dtl 409). Kohus saab nimetatuga elatise suuruse määramisel ka arvestada. Kostja on oma vastuses viidatud ka lasterikka pere toetusele. Puuduvad tõendid, et käesoleval juhul kostjale või hagejate isale lasterikka pere toetust oleks tasutud. 8.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus loeb tõendatuks, et Harju Maakohtu 21.06.2012 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxx on määratud kindlaks hagejate ja nende isa suhtluskord, mille kohaselt elavad hagejad ema juures ja käivad üle nädala nädalavahetustel isa juures ühel nädalal alates neljapäevast pühapäevani ja teisel reedest pühapäevani (dtl 76-79). Puudub vaidlus, et nimetatud suhtluskorda ei ole kohtumäärusega muudetud. Samas on tõendamist leidnud, et hageja I on kolinud isa juurde 22.01.2024 ning ka hageja II on elanud perioodil 22.01.2024 kuni 11.07.2024 isa juures. Suhtluskorras märgitud olukord on seega muutunud oluliselt ning vanemad on ka aktsepteerinud laste soove elada, kas ema või isa juures. Eluliselt on ka usutav, et 14- ja 16-aastased lapsed on võimelised avaldama enda soove elukoha suhtes ning seega ca 13 aastat tagasi määratud suhtluskord ei ole käesolevas vaidluses enam asjakohane. 19.09.2024 esitatud dokumendis on kostja toonud välja nimekirja hagejate liikumisest vanemate vahel 24.01.2024 kuni 12.07.2024. Samuti on kostja välja toonud erinevad kuupäevad, mil hagejad temaga viibisid oma 15.10.2024 ja 31.10.2024 dokumendis. Kohus selgitab, et elatise nõude lahendamisel on oluline käesoleval juhul hagejate reaalne elukoht ning asjaolu, et hagejad võisid mingil perioodil viibida kas ajutiselt teise lapsevanemaga või erinevates laagrites, ei vabasta lahuselavat lapsevanemat elatise tasumise kohustusest.
lg 6 kohaselt saaks teise lapsevanema juures viibimist arvestada üksnes juhul, kui laps viibib vanema juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Kuna käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hagejad oleksid kostja poolt nimetatud perioodil viibinud kostja juures vähemalt keskmiselt 7 ööpäeva kuus, siis puudub alus elatise vähendamiseks
101 lg 6 alusel. 8 9.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et
lg 2 alusel ei saa vähendada elatist asjaoludel, et pooltel on kehtiv suhtluskord või et hageja I osaleb oma huvitegevuse tõttu märkimisväärse aja kaitseliidu poolt korraldavates laagrites/spordiüritustel, mille osalemiskulud ning riietuse/jalanõud katab täies ulatuses riigikaitseorganisatsioon. Suhtluskorra küsimust saab lahendada läbi
lg 6 (mida kohus on eelnevas punktis juba käsitlenud) ning samuti ei vabane vanem oma ülalpidamiskohustuse täitmisest asjaolul, et teatud huvitegevuse kulud võib katta riik. Kostja on menetluses välja toonud, et tal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid xxx sündinud poeg R. G. P. (dtl 152) ja xxx sündinud tütar M. L. P. (dtl 153), kes hagejate kasuks miinimumelatise määras väljamõistmisel jääksid vähem kindlustatuks ehk oleksid hagejatest halvemas varalises olukorras kuna kostjal ei ole võimalik maksta kõigile oma lastele võrdväärselt miinimumelatist oma töötasust. Kohus loeb tõendatuks, et ajavahemiku 01.01.2024 -01.04.2024 eest on kostja saanud töötasu kokku summas 4704,88 eurot, mis teeb keskmiseks töötasuks 1568,29 eurot (4704,88/3) kuus (dtl 155). Kostja ei ole menetluses esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kostja ja tema teiste laste ülalpidamine hagejatele elatise väljamõistmisel miinimumsuuruses kahjustuks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära
9
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hagejad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et nad oleksid elatist kostjalt nõudnud. Iseenesest ei tähenda antud asjaolu, et hagejad oleksid kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Samas tuleb kohtul arvestada asjaoluga, et eelnevalt on elatis välja mõistetud hagejate isalt, kes on esitanud 01.03.2024 kohtule elatise vähendamise hagi (dtl 107-111). Kohtu hinnangul ei võimalda
nõuda kostjalt sellises olukorras elatist tagasiulatuvalt vähemalt kuni märtsi alguseni. Kui hagejate isa on teinud nimetatud perioodil kulutusi seoses hagejatega, siis on võimalus esitada nende kulude hüvitamise nõue kostja vastu. Samuti märgib kohus, et nähtuvalt esitatud dokumentidest on kostja täitnud ka oma ülalpidamiskohustust tagasiulatuva perioodi jooksul vähemalt hagejate sidekulude tasumisena ning täiendava tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks kohtu hinnangul enam elatise tasumise eesmärki ning võib ohtu seada ka jooksva elatise tasumise võimekuse. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et ühe hageja viibimine isa juures oli ajutine. Seega jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
Seega tuleb jooksev elatis tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja I arveldusarvele. Kohus selgitab, et kui hagejate isa soovib, et elatis kantakse üle laste pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.