Obsah (9)

§ 416§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 403§ 94§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-6608 Kohtuasi Bondora AS hagi Xi vastu võla väljamõi

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

1. veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2598058, millega hageja andis kostjale laenu 7123 eurot. Hageja kandis lepingu alusel kostjale 6700 eurot. Laenusummast arvestati maha lepingu sõlmimise tasu. Kostja oli kohustatud tasuma regulaarseid makseid maksegraafiku 2 alusel. Kostja rikkus maksete tegemise kohustust. Hageja ütles lepingu
2. oktoobril 2024 erakorraliselt üles. Kostja tagastas kokku 3936,20 eurot. Hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja märkis laenutaotlusesse, et ta on oma elukoha omanik, perekonnaseisu ei teatanud, ülalpeetavate arvu kostja ei märkinud, haridustasemeks märkis xxxharidus, tööandjaks OÜ XXX, tööstaažiks rohkem kui 5 aastat, sissetulekuks 550 eurot, igakuisteks kohustusteks 0 eurot ja elamiskuludeks 0 eurot. Hageja arvestas lisaks kostja toodud andmetele sellega, et kostjal on olnud maksehäired, mis on lõpetatud 1-2 aastat tagasi. Hageja hindas pangakonto väljavõttelt kostja sissetulekute suuruseks 607,61 eurot, igakuisteks kohustusteks 111,63 eurot, elamiskuludeks 250 eurot ning kehtivaks laenu kuumakseteks hageja ees 35 eurot. Hageja võttis sissetulekute ja regulaarsete kohustuste aluseks kolme kuu andmed. Juhul, kui laenutaotleja ei märgi igakuiseid elamiskulusid, on hageja arvestanud elamiskuludeks 30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja peab menetlusökonoomia tõttu mõistlikuks esitada nõue viisil, kus ta loeb kõik senised kostja maksed lepingulise põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (nt sissenõudmiskulud, lepingu sõlmimise tasu, haldustasu). Intressimääraks on hageja arvestanud 0%. Seega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2763,80 eurot. Samuti põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivise 171,7 eurot alates laenuleping ülesütlemisele järgnevast päevast
3. oktoober 2024 kuni
4. aprill
5. Hageja leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui kolm järjestikkust kuud. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks

§ 416lg 1 järgi hoiatades teda lepingu ülesütlemisega.

Juhul, kui kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõte rikutud ja täidetud ei ole ülesütlemise eeldused, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist. Kostja on teinud hagejale oma kohustuste katteks viimase osamakse

1. septembril 2024, st alates sellest ajast kuni käesoleva seisukoha esitamiseni ei ole kostja kordagi tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt Nõude ümberarvestamisel palub hageja arvestada, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud
2. juunil 2025 (osaline laekumine). Seega tuleks kostjal
3. juunil 2025 tasuda 25,74 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule (vt ka lisa 1, rida 44 jj). Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata. Hageja ütles kostjaga lepingu täiendavalt üles
4. veebruaril
5. KOSTJA SEISUKOHT
6. Kostja hagile ei vastanud. 3 KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
8. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid

1. veebruaril 2022 tarbijakrediidileping nr BL2598058 (dtl 828). Kostjale anti laenu 7123 eurot (üle kanti 6700 eurot). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga
2. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 32,45% (dtl 8), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidi kogusummat 7123 eurot, kuumaksete arvust 60 (osamakset), intressimäärast (19,41%), lepingu haldustasust (4% aastas) ja lepingutasust (423 eurot). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 195-196). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
3. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste 4 varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja laenutaotluses märgitud teavet, mh et kostja elab talle kuuluvas elukohas, töötab OÜ-s XXX 5 ja enam aastat, sissetulek on 550 eurot, kohustused 0 eurot. Kostja ei märkinud taotlusel perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu ega elamiskulude suurust (dtl 167-168). Hageja tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. Lisaks tuvastas hageja kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja sissetulek on 607,61 eurot ja igakuised kohustused on 111,63 eurot, elamiskulud 250 eurot ja kohustused hageja ees 35 eurot.
2. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on lähtunud krediidivõime hindamisel sellest, et kostja sissetulekud on 607,61 eurot. Konservatiivsuse põhimõtte järgi, juhul, kui erinevatest allikatest nähtuvad erinevad sissetuleku summad, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Praegusel juhul on kostja ise hinnanud enda sissetulekuid tagasihoidlikumalt, s.o 550 eurot kuus. Lisaks ei vasta hagis märgitud 607,61 eurot hagiavalduse lisas 7 toodud tabeli analüüsile, mille kohaselt on pangakonto väljavõtte järgi sissetulek 570,17 eurot ja pensioniregistri andmetel sissetulek 563,06 eurot (dtl 65). Hageja ei ole selgitanud, milliseid pangakonto väljavõttest nähtuvaid summasid on arvestatud kostja sissetulekute hulka. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sai OÜ-lt XXX
3. veebruaril 2022 431,37 eurot,
4. jaanuaril 2022 509,23 eurot,
5. detsembril 2021 300 eurot. Nende keskmine summa on 413,53 eurot. Seega ei ole ka jälgitav, kuidas on kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 607,61 eurot. Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase hoolsusega, kui tuvastas kostja sissetulekute suuruseks 607,61 eurot.
6. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja kohustuste suuruse kohustusteks 111,63 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on selle summa aluseks võetud. Lisaks ei vasta hagis märgitud 111,63 eurot hagiavalduse lisas 7 toodud tabeli analüüsile, mille kohaselt on kostja regulaarsed kohustused 155,89 eurot. Isegi kui eeldada, et 155,89 sees on olemasolev laen hageja ees 35 eurot, ei ole arvutused jälgitavad. Kostja pangakonto väljavõtte järgi on kostja tasunud
7. veebruaris Inbank Financeile 55,29 eurot, PLACET GROUP OÜ-le 47,16 eurot, IPF Digital AS-ile 56,46 eurot, Ühisraha OÜ-le 20,29 eurot, hagejale 47,26 eurot, Holm Bank A-ile 55,11 eurot. Seega oli laenulepingu sõlmimisega samal kuul kostja teinud teiste kohustuste katteks makseid 281,57 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase hoolsusega, kui võttis kostja kohustustena lepingu sõlmimisel arvesse 111,63 eurot, millele lisandus kohustus hageja ees 35 eurot. 5
8. Samuti ei ole hageja täpsustanud, kas ta tuvastas, et kostja majapidamiskulude suurusena arvestatud 250 eurot vastab pangakontolt nähtuvatele majapidamiskuludele.
9. Maksehäirete puudumine laenulepingule sõlmimisele eelnenud viimasel paaril aastal saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
10. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes nõuetekohaselt kostja esitatud teabe kontrollimata. Hagejal ei saanud kohtu hinnangul tekkida kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohaselt hinnates alusel

§ 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja kohustus lepingu põhitingimuste p-de 1.16, 1.18 ja 1.19 järgi laenu tagastama 60 osamaksena ajavahemikul
2. märts 2022 kuni
3. veebruar 2027 (sama nähtub ka maksegraafikust, dtl 29-30). Hageja on selgitanud
4. juuni 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse korral tuleb lugeda, et kostja on teinud viimase osamakse
5. juunil 2025 (osaline laekumine) ning kostjal jäi
6. juuni 2025 osamaksest tasuda veel 25,74 eurot. Eelnevast tuleneb, et
7. oktoobri 2024 lepingu ülesütlemine ei kehti, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (
8. september 2024) ei olnud kostja viivituses ühegi tagasimaksega (

§ 416lg 1).

Täiendavalt on hageja kostjale saatnud lepingu ülesütlemise teate

1. veebruaril 2026 (dtl 201), millega ütles lepingu üles
2. veebruarist
3. Samas ei ole hageja tõendanud, et oleks eelnevalt andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks (

§ 416lg 1).

Seega ei ole

1. veebruari 2026 ülesütlemisavaldus samuti kehtiv. Järelikult pooltevaheline leping kehtib.
2. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täita. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole teinud ühtegi osamakset pikemat aega.
3. Hageja on esitanud
4. juunil 2025 nõude ümberarvestuse (dtl 171 jj) ja nõuab tagasi põhisumma jääki 2763,80 eurot vastavalt maksegraafikule alates
5. juunist 2025 kuni
6. veebruarini
7. Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel 6 laenu 6700 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3936,20 eurot. Seega on põhjendatud on põhivõla nõue 2763,80 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlg alates
8. juunist 2025 (sellest osamaksest on tasumata 25,74 eurot, tasutud on 109,48 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed
9. märtsist 2026 kuni
10. veebruarini
11. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise (
12. märts 2026) aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhinõue 1170,77 eurot (s.o osamaksed perioodil
13. juuni 2025 kuni
14. veebruar 2026: 25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89 + 151,29).
15. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 1593,03 eurot alates
16. märtsist 2026 kuni
17. detsembrini 2026 vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (153,74 + 156,23 + 158,75 + 161,32 + 163,93 + 166,58 + 169,28 + 172,02 + 174,80 + 116,38) (dtl 29-30, 169).
18. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. See on kooskõlas

§ 4034lg-ga 7.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Viivis on alates

1. juunist 2025 kuni
2. märtsini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 43,85 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: - 05.06.2025 – 04.07.2025 põhivõlalt 25,74 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,23 eurot; 05.07.2025 - 04.08.2025 põhivõlalt 160,96 eurot (25,74 + 135,22) on sissenõutavaks muutunud viivis 1,39 eurot; 05.08.2025 – 04.09.2025 põhivõlalt 298,37 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41) on sissenõutavaks muutunud viivis 2,57 eurot; 05.09.2025 – 06.10.2025 põhivõlalt 438 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63) on sissenõutavaks muutunud viivis 3,9 eurot; 07.10.2025– 04.11.2025 põhivõlalt 579,89 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89) on sissenõutavaks muutunud viivis 4,68 eurot; 05.11.2025 - 04.12.2025 põhivõlalt 724,07 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18) on sissenõutavaks muutunud viivis 6,04 eurot; 05.12.2025 - 05.01.2026 põhivõlalt 870,59 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52) on sissenõutavaks muutunud viivis 7,75 eurot; 06.01.2026 – 04.02.2026 põhivõlalt 1019,48 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89) on sissenõutavaks muutunud viivis 8,5 eurot; 05.02.2026 – 03.03.2026 põhivõlalt 1170,77 eurot (25,74 + 135,22 + 137,41 + 139,63 + 141,89 + 144,18 + 146,52 + 148,89 + 151,29) on sissenõutavaks muutunud viivis 8,79 eurot. Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 1170,77 eurolt alates
3. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
4. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab 7 hageja viivisenõude

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kuigi kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi valdavas osas rahuldamisega, sest nõude ümberarvestamisega muutus viivisenõude arvutuskäik. Põhivõla summa jäi samaks, kuigi ei ole tervikuna muutunud sissenõutavaks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
2. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 5-6, 169-170, 197-198), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 420 eurot ja esindajakuludest 566,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas kuni
4. juulini 2025 lepinguline esindaja Elari Arjakas tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning edasi vandeadvokaat Keijo Lindeberg tunnitasuga 90 eurot, 100 eurot ja 48 eurot. Kohus leiab, et esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
5. Hageja esindajad osutasid õigusabi järgmiste toimingutena: - hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine – 1 h 30 min (180 eurot); kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min (180 eurot); 30.07.2025 materjalidega tutvumine – 4 min (tunnitasuga 90 eurot, kokku 6 eurot); 09.02.2026 e-toimiku teavitusega tutvumine, analüüs (tunnitasuga 100 eurot, kokku 16,67 eurot); 20.02.2026 menetluse käiguga tutvumine, lõppseisukoha koostamine, ÜÜ avalduse (tunnitasuga 48 eurot, kokku 184 eurot).
6. Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Hagejal on oluline ajakulu läinud puuduste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et vastaspool ei pea kandma kogu puudustega haginõude ja algselt puudulikul ümberarvestusel põhineva nõude esitamisega seotud kulusid. Kohus leiab, et kuni
7. juulini 2025 on hageja esindajakulud põhjendatud seega 2 tunni ulatuses, s.o summas 240 eurot (ilma 8 käibemaksuta). Alates
8. juulist 2025 on avaldaja esindajakulud põhjendatud täies ulatuses, s.o summas 206,67 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 866,67 eurot (420 + 240 + 206,67).
9. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 866,67 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 9