Obsah (10)

§ 407§ 444§ 175§ 138§ 144§ 173§ 162§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Külli Puusep 3. märts 2026, Tartu kohtumaja 2-25-15312 Bondora A

) § 314 1 lg 2 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o

1. oktoobril
2. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus
3. oktoobril 2025).
4. Tartu Maakohus andis
5. novembril 2025 hagejale tähtaja esitada kohtule kostja pangakonto väljavõtted või muud krediiditoimikus olevad hageja poolt kostja suhtes kogutud teave, mis võimaldab kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenude andmisel.
6. Hageja palus
7. detsembri 2025 kohtule esitatud seisukohas rahuldada hagi ja mõista kostjalt välja: 1) lepingust nr BL3676292 põhinõue 375 eurot 12 senti ja viivise kuni
8. detsembrini 2025 summas 21 eurot 66 senti ja viivise põhinõudelt 375 eurolt 12 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni alates
9. detsembrist 2025; 2) lepingust nr BL4601231 põhinõue 523 eurot 16 senti ja viivise . detsembrini 2025 summas 30 eurot 12 senti ja viivis põhinõudelt 523 eurolt 16 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja selgitas, et ei soovi tekitada asjas juurde oluliselt menetluskulusid ja menetlusökonoomia kaalutlusel esitab kohtule mõlema laenulepingu osas nõude seadusjärgses määras, st ulatuses millises määras peaks kohus hageja nõude rahuldama ka juhul, kui hageja ei tõendaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja kitsendas oma esialgset nõuet ja esitas kohtule uuesti määratud tagasimaksed lähtuvalt VÕS § 403⁴ lg 7 sätestatud põhimõttest. Mõlemad laenulepingud on kehtivalt üles öeldud ka uuesti määratud tagasimaksete korral ja hageja nõue on mõlema laenulepingu osas muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitas, et kõik hagi aluseks olevad lepingud on ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud
10. mail
11. Kostja jättis täielikult ja järjestikku tasumata mõlema lepingu puhul
12. märtsi 2025,
13. aprilli 2025 ja
14. mai 2025 osamaksed.
15. Tartu Maakohus andis
16. detsembril 2025 hagejale tähtaja kuni
17. detsembrini 2025, et hageja täpsustaks, kas ta esitatud nõuet vähendades võtab haginõude osaliselt tagasi või loobub osaliselt hagist. Hageja vastas
18. detsembril 2025, et käsitleb nõude vähendamist osalise hagist loobumisena. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus võib

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

§ 407

lg 2 sätestab, et hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud hagiavalduses, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 821 euro 51 sendi, intressi nõudest 90 euro 51 sendi, haldustasu nõudest 18 euro 44 sendi ja sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses. Kohus märgib, et hageja nõudest loobumine ei 3 2-25-15312 tulene kostja poolt peale kohtumenetluse algust nõude tasumisest vaid hageja on nõudest osaliselt loobunud seoses nõude ümberarvestusega lähtudes kohtunõudest tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada. Kohus teeb

§ 444

lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus määrab

§ 173

lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab

§ 162

lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda, välja arvatud loobumise tõttu enamtasutud riigilõiv, mis jääb hageja enda kanda. Kohus jätab hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu 70 eurot

§ 168lg-te 2 ja 4 kohaselt hageja enda kanda.

Kohus selgitab, et hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot, lähtudes esialgselt esitatud hagist. Hageja loobus osaliselt hagist s.o põhinõudest 821 euro 51 sendi, intressi nõudest 90 euro 51 sendi, haldustasu nõudest 18 euro 44 sendi ja sissenõudmiskulu nõudest 5 euro ulatuses. Väiksema nõude korral oleks hagihind olnud 1029 eurot 82 senti, mille eest tulnuks tasuda riigilõivu 280 eurot ehk 70 eurot vähem kui hageja algselt nõudelt pidi tasuma. Kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist nõude täpsustamise tõttu, mitte

§ 168

lg 5 mõttes põhjusel, et kostja oleks nõude osaliselt rahuldanud, tuleb enamtasutud riigilõiv jätta hageja enda kanda. 8. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud

§ 175lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Hageja on palunud menetluskulude nimekirjas (dtl 9) kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõivu eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. 9. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 380 eurot (280+100). 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (380 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep 4 2-25-15312 kohtunik 5