2-25-124444/11

2-25-124444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 06. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-25-124444 Tsiviilasi Meristo Õigusbüroo Osaühing hagiavaldus P. K. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 420 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Meristo Õigusbüroo Osaühing (registrikood esindajad 11435020, asukoht: Põhja 25, 44314 Rakvere), seaduslik esindaja: M. M.-D. (e-post: XXX);

Kostja: P. K. (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX, XXX), lepinguline esindaja: Raiko Paas (e-post: XXX).

Asja läbivaatamise aeg 06. veebruar 2026 / Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Meristo Õigusbüroo Osaühing kasuks 420 (nelisada kakskümmend) eurot (so arvest nr 2025-113 tulenev õigusabikulude võlgnevus).

3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt P. K.-lt hageja Meristo Õigusbüroo Osaühing kasuks menetluskulud summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot (sh riigilõiv).

4.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

1 (4) 2-25-124444 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Meristo Õigusbüroo Osaühing esitas 14.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 420 euro saamiseks. Kohus koostas 15.10.2025 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik esitas 04.11.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgnik tasunud õigusteenuse eest nii sularahas kui ka ülekandega ning võlgnikule teadaolevalt ei ole tal tasumata arveid.

Arusaamatuks jääb, millise töö eest on arve koostatud.

2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.11.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.

3.Viru Maakohtu 14.11.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

4.07. detsembril 2025 esitas Meristo Õigusbüroo Osaühing Viru Maakohtule hagiavalduse P. K. vastu võlgnevuse 420 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja kaitses kostjat tulenevalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingust 06.09.2023.a. Kostja poolt tasuti (tasusid sugulased) kõik arved, kuid kuna poolte vahel tekkisid ebakõlad ja kui hageja seaduslik esindaja viitas et tööd enam tasuta teha ei saa ja kostja keeldus arve tasumisest, siis lõpetas hageja lepingu ja saatis kostjale viimase arve postiga vanglasse. Viimane kriminaalasi oli numbriga XXX ja selles sai hageja esindaja kriminaalasja materjalid 07.08.2025.a, luges läbi (kokku 8 köidet igaühes ca 250 lehekülge) ja pidas läbirääkimisi prokuröriga võimaliku karistuse osas. Kaitsja soovis minna vanglasse toimikut tutvustama 17.09.2025.a ja selleks andis prokurör loa 12.09.2025.a.

Kokkuleppeläbirääkimised pidid toimuma 24.09.2025.a. 22.09.2025.a aga P. K. keeldus igasugusest tasust ja sellega ka lepingulised suhted lõppesid ning hageja esitas viimase arve. Arve oli niigi oluliselt väiksem tehtud ajakulust, sest P. K. ka pidevalt helistas hagejale. Kostja sugulased samuti keeldusid raha maksmast, kuna leidsid, et hageja esindaja ei tutvustanud neile kriminaalasja materjale. Tegemist on aga kõrvaliste isikutega kellele kaitsja ei tohigi asja materjale kajastada.

Viimane arve on tasumata ja seega vastavalt kuni 23.09.2025.a. kehtinud pooltevahelisele lepingule on P. K.-l kohustus see tasuda. Hageja taotletud summa on nii väike ja ei vasta tegelikult kulutatud ajale.

KOSTJA VASTUS 5. Kostja 06.01.2026 vastuse kohaselt koos hagiga kohtule esitatud kliendileping 2023 sai sõlmitud esindamiseks teises varasemas kriminaalasjas, mis kostjat puudutas. Hageja ja kostja ei leppinud kokku eelnevalt töid ja nende hinda kriminaalasjas nr XXX, kui kostja viibis juba vanglas. Kohtule esitatud kliendileping, isegi kui eeldada, et see oli sõlmitud ka kriminaalasjas nr XXX kostja kaitsmiseks, oli leping n-ö raamleping, milles pooled pole leppinud kokku konkreetseid töid (nt kaitsmistoimingud kriminaalasjas nr XXX) ja töötunni hinda. Ka pole hageja neid töid ja nende 2 (4) 2-25-124444 hinda kostjale eelnevalt teatanud ega küsinud kostja nõusolekut nende kohta. Eelnevast tulenevalt on hagi esitatud kujul tõendamata.

HAGEJA VASTUS 6. Hageja 14.01.2026 seisukoha kohaselt kehtis kliendileping mõlema kriminaalasja puhul.

Prokurörid on seda esinduse alusena aktsepteerinud. Kostja väide nagu poleks töödes mida jurist tegi kokku lepitud, on meelevaldne. Kostja teadis, et hageja esindaja sai toimiku materjalid ja pidi need läbi lugema saamaks selgust olukorrast. Toimikuid oli 8 köidet kokku 1928 lehekülge. Juba nende lugemine koos märkmete tegemisega võttis rohkem aega kui 3 tundi, mille eest hageja tasu nõuab. Lisaks teadis P. K., et hageja esindaja räägib prokuröriga võimaliku karistuse osas ja kui lisada veel pidevad telefonikõned, siis esitatud nõue on niigi alla tegelikult kulutatud aja. Praegu otsib kostja põhjuseid mitte maksmiseks. Puutuvalt lepingusse, siis mis lepinguid hageja teeb, ei ole kostja esindaja otsustada ja kui kostja lepingu allkirjastas, siis oli ta kohustatud seda täitma.

Tegemist pole raamlepinguga. Niisama arveid ei esitata. Ei tohiks tekkida olukorda kus kliendid, eriti kinnipeetavad soovivad teenust aga maksta ei taha ja ei kavatsegi. Jurist on oma töö teinud ja tal on seaduslik alus saada selle eest tasu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8.TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuivõrd nii hageja kui kostja on kohtule teatanud, et nad on nõus asja kirjaliku lahendamisega, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

9.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna hagihinnaks on 420 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses.

10.Hageja ja kostja vahel on 06.09.20223 sõlmitud kliendileping (dtl 37-38). Õiged ei ole kostja väited, et kohtule esitatud kliendileping sai sõlmitud esindamiseks teises varasemas kriminaalasjas.

Kliendilepingus ei ole toodud, millises kriminaalasjas esindamiseks see sõlmiti. Poolte vaidlus on tekkinud hageja poolt kostjale õigusabiteenuse osutamise üle kriminaalasjas nr XXX. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping vastab VÕS § 619 sätestatud käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 627 lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja seaduslik esindaja lubati Prokuratuuri 12.09.2025 määrusega kriminaalasja nr XXX menetlusse kostja kaitsja staatuses (dtl 40). Seetõttu on hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Arve (dtl 41) kohaselt nõuab hageja kostjalt hüvitada õigusabitasu summas 420 eurot. Arve kohaselt on hageja osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses, hinnaga 140 eurot/tund. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud TsMS § 218 lg 1 p 2 tunnustele vastava lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Kuivõrd hageja poolt nõutav õigusabikulude summa ei ületa 3 (4) 2-25-124444 mõistlikuks peetud tunnitasu kuigi palju, leiab kohus, et hageja poolt nõutav tunnitasu suurus on mõistlik.

11.Eeltoodu alusel ja lähtudes TsMS § 405 lg 1 p 9 rahuldab kohus hagi hagiavalduses toodud ulatuses ilma täiendavate põhjendusteta.

MENETLUSKULUD 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

13.Hageja on menetluskulude märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 14.10.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 07.12.2025 summas 75 eurot, kokku 140 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 140 eurot, so riigilõiv.

14.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2026 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1.Keelduda P. K. poolt Viru Maakohtu 6. veebruari 2026. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud P. K. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

06.02.2026 kohtuotsus 2-25-124444 jõustus 10.04.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4 (4)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.