Obsah (21)

§ 19211§ 28§ 110§ 1§ 31§ 29§ 30§ 192§ 19212§ 78§ 153§ 56§ 33§ 86§ 23§ 65§ 85§ 87§ 90§ 19§ 89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-20843 Tsiviilasi SkyWard Robotics väljakuulutamiseks Mene

§ 19211lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sky

Ward Robotics OÜ (avaldaja) esitas kohtule 02.12.2025 võlgniku pankrotiavalduse.

1. Kohus võttis 04.12.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks C.E , peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
2. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule oma tegevuse aruande 06.01.
3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt vastavalt 2022.a ja 2023.a majandusaasta aruannetes on võlgnik oma tegevusaruannetes deklareerinud oma tegevuseks robotite arenduse (luua autonoomsed robotid roomikplatvormil tootmisülesannete täitmiseks (konveier, sorteerimine, majasisene logistika), kommunaalrobotid), kuid kolmandatelt isikutel saadud teabe kohasel tegevuseks olnud puidu töötlemine. Töötamise registris avaldatud andmetele on võlgnikul olnud 20232025 töösuhted erinevatel perioodidel 21 töötajaga, kellest 20 on töösuhte lõpetatud. 2 Eeldada tuleb, et ühe töötajaga, kelle osas töötajate register näitab kehtiva töösuhte olemasolu, tegelik töösuhe on puudunud, kuna talle pole mitte kunagi makstud töötasu. Vastavalt töötajate registri kannetele on enamik töötaid olnud lihttöötajad ja seotud puidu töötlemisega. Samuti nähtuvalt töötajate registri kannetest, siis võlgnikul on olnud ka töösuhted mitmete juhatuse liikme L.U lähisugulastega (perekonnanimed kattuvad). Võlgniku juhatuse liige L.U ise ei ole saanud võlgnikult töötasu ega ka juhatuse liikme tasu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 146 700,57 eurot, samuti on võimalik ühisrahastuse nõue summas ca 600 000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna vara puudub. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ei pea ajutine haldur võimalikuks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on hinnanguliselt juba
4. aasta, kui kogu edasist tegevust finantseeriti erinevate laenudega, mis olid võetud kõrge intressiga (näiteks HOOV Rental OÜ laen, mis jäi maksmata oli intressimäär ca 37% aastas). Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada rasket juhtimisviga

§ 28

lg 2 tähenduses, samuti tuleb eeldada juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114 ja tagasinõude võimalusi.

Kuna puuduvad L.U selgitused tehingutest ja võlgniku dokumentatsioon, siis hetkel on teadmata, kas tegemist võib olla

§ 110

-114 alusel nõuete esitamise võimalusega või siis on tegemist võlaõiguslikust suhtes tulenevate nõuetega L.U , SVN Grupp OÜ, FONQ robotics OÜ, Timbertech OÜ ja/ või Darina Center OÜ vastu. Võlgniku endine juhatuse liige L.U on rikkunud oma kohustusi. Seejuures on tegevusel kuriteo tunnused.

1. Maakohus määras 12.01.2026 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 16 625 eurot. Ükski isik deposiiti ei tasunud.
2. Maakohus tegi 03.02.2026 maksejõuetuse teenistusele (MJT) ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
3. MJT on teinud maakohtule 05.03.2026 ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et MJT avaldus võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. 8.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

§ 31

lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused vara väärtust. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 146 700,57 eurot. Võlgnikul vara puudub. 3 9. Võlgnikul vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 16 625 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud. Seega tekkis

§ 29

lg-s 1 sätestatud raugemise olukord.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul MJT-le ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. MJT tegi kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. 10.

§ 19211

lg 2 sätestab, et maksejõuetuse teenistus võib kohtult

§ 192

11 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus

§ 29

või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui

§ 19211

lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata. 11. Kohus, olles tutvunud maksejõuetuse teenistuse ettepanekuga, on seisukohal, et avaldus pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja SkyWard Robotics OÜ pankroti.

§ 19212

lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

12.

§ 19212

lg 2 kohaselt võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada

§ 78lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus vormis. 13. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

14. Kohus leiab, et C.E vastab

§ 56nõuetele ja ta tuleb nimetada Sky

Ward Robotics OÜ pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

15. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (

§ 33). 16.

Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget L.U-d

§ 86

lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei 4 määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata (

§ 19211lg 3 teine lause), määrab kohus vande andmise ajaks resolutsioonis märgitud aja.

Kohus hoiatab

§-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks. 17. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (

§ 33). 18.

Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2875 eurot, millele lisandub käibemaks. 18.1.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

18.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril

§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 23 tundi (tunnitasu 125 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohtu arvates on praegune pankrotiavalduse menetlus keskmisest keerukam, ning asja materjalide mahtu arvestades mahukam, mis põhjendab keskmisest menetlusest suuremat ajutise halduri tasu. Ajutine haldur on põhjendatult teinud põhjalikke süvaanalüüse võlgniku vara, kohustuste, majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgus, et põhjendatud on viia läbi pankrotimenetluses avaliku uurimisena. 18.3.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. 18.4. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri

1. veebruari
2. a 5 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades

§ 23lg-s 3 sätestatud ülemmäära.

See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub ega pole teada, kas võlgnikul tekib piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, leiab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras

§ 23lgga 4. Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu Ts

MS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 125 eurot, mitte 66 eurot). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning ülejäänud tööaeg 9,58 tundi (23 13,42) hüvitada võlgniku vara arvel (1197,50 eurot) (9,58 × 125), s.o kokku 2083,50 eurot. Summadele lisandub käibemaks 24%, kokku 2583,54 eurot. 19. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (

§ 85lg 1).

Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (

§ 87

lg-d 1 ja 2).

§ 90

näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85–89 sätestatut vastavalt

§ 19

lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

§ 89

lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86).

§ 89lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik 6