← Eesti

2-25-5077/10

Obsah (9)§ 403§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062§ 94§ 416§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-5077 Kohtuasi Bondora AS hagi X vastu võla välja

§ 403

4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt mõista välja kostjalt põhivõlg 6719,03 eurot vastavalt maksegraafikule (dtl 95-96) ning viivis igalt tähtajaks tegemata jäänud osamakselt. KOSTJA SEISUKOHT

  1. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja kostja sõlmisid

  1. aprillil 2023 tarbijakrediidileping nr BL3699936 (dtl 1047). Kostjale anti laenu 10 632 eurot (üle kanti 10 000 eurot). Lepingu sõlmimise ajaks 4 oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga
  2. november 2022 15,31% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 45,93%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 45,57% (dtl 10), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et laenusummast (10 632 eurot, dtl 10 p 1.12), kuumaksete arvust (60 osamakset, dtl 10 p 1.16), intressimäärast (29,39%, dtl 10 p 1.20), haldustasust (4% laenusummast aastas, dtl 10 p 1.21), lepingutasust (632 eurot, dtl 10 p.1.22). Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 78). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
  3. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

  1. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet, mh et kostja elab üüripinnal, töötab XXX-is 5 ja enam aastat, sissetulek on 1500 eurot, kohustused 0 eurot. Kostja ei märkinud taotlusel perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu ega elamiskulude suurust (dtl 3, p 1.4). Hageja tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. Lisaks tuvastas hageja kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja igakuine sissetulek on 2358,13 eurot ja kohustused on 801,68 eurot, elamiskulud 704 eurot. Hageja ees kehtivad kohustused 0 eurot. Vaba raha 467 eurot (2348,13-801,68-704-0).
  2. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta lähtus krediidivõime hindamisel sellest, et kostja sissetulekud on 2358,13 eurot. See ei ole kooskõlas konservatiivsuse põhimõttega, mille järgi juhul, kui erinevatest allikatest nähtuvad erinevad sissetuleku summad, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Juhul, kui hageja oleks lähtunud kostja sissetulekute tuvastamisel 5 laenutaotluses märgitud summast, siis ei oleks kostjale hageja tehte kohaselt pärast laenumaksete tasumist vaba raha jäänud (1500-801,68-704-0= -5,68). Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võttes arvesse suurema sissetuleku, kui nähtus laenutaotluses. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliseid kostja pangakonto väljavõttest (dtl 69) nähtuvaid summasid on arvestatud kostja sissetulekute hulka. Nimelt nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta sai AS-lt XXX töötasu
  3. aprillil 2023 812,96 eurot ning Töötukassalt töövõimetoetust
  4. aprillil 2023 288,55 eurot. Hageja on samas kuus saanud ka Sotsiaalkindlustusametist elatisabi 200 eurot ja peretoetust 910 eurot, kuid need on mõeldud eelkõige laste ülalpidamiseks, mistõttu ei saanud nendega arvestada kui kostja sissetulekutena. Sarnased laekumised on ka märtsis 2023 ja veebruaris
  5. Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole hinnanud kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohase hoolsusega, kui tuvastas kostja sissetulekute suuruseks 2358,13 eurot.
  6. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja kohustuste suuruse 801,68 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on selle summa aluseks võetud. Samuti ei ole hageja täpsustanud, kuidas ta tuvastas kostja majapidamiskulude suuruse 704 eurot, st milliseid kostja pangakontolt nähtuvaid kandeid on summa aluseks võetud. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja on tuvastanud, et kostjal olid ülalpeetavad. Hagile lisatud tõendist, nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal kolm ülalpeetavat. Samas ei nähtu krediidivõimelisuse kontrollist, kas ja kuidas hageja kostja ülalpeetavatega arvestas. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta on lähtunud kostja sissetulekute hindamisel kostja vaid kolme kuu keskmisest sissetulekust, sama kehtib ka regulaarsete kohustuste kohta. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejal oli kostja pangakonto väljavõtted oluliselt pikema ajavahemiku kohta. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal ei saanud kohtu hinnangul tekkida kostja pangakonto väljavõtet nõuetekohaselt hinnates alusel

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

10. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes nõuetekohaselt kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034

lg 4 teine lause).

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 6

  1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Kostja kohustus lepingu põhitingimuste p-de 1.16, 1.18 ja 1.19 ja maksegraafiku järgi laenu tagastama 60 osamaksena ajavahemikus
  2. mai 2023 kuni
  3. aprill 2028 (dtl 3133). Hagiavalduse p 3.3 kohaselt oli kostjal osaliselt või täielikult maksmata
  4. juuli 2024,
  5. augusti 2024,
  6. septembri 2024,
  7. oktoobri 2024 ja
  8. novembri 2024 osamaksed. Nõude ümberarvestuse korral palub hageja arvestada, et viimane laekumine kohustuste katteks toimunud
  9. septembril 2025 (osaline laekumine) ning kostjal jäi veel tasumata 16,48 eurot (dtl 80). Eelnevast tuleneb, et
  10. novembri 2024 lepingu ülesütlemine ümberarvestuse korral ei kehti, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (
  11. oktoober 2024) ei olnud kostja viivituses ühegi tagasimaksega (

§ 416lg 1). 13. Hageja palub ümberarvestuse korral mõista kostjalt välja Ts

MS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täita. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole pikema aja vältel teinud ühtegi tagasimakset.

  1. Hageja on teinud
  2. mai 2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 49) ja nõuab tagasi põhisumma jääki 6710,03 eurot vastavalt maksegraafikule alates
  3. septembrist 2025 kuni
  4. märtsini
  5. Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 10 000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 3289,97 eurot. Seega on põhjendatud on põhivõla nõue 6710,03 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlg alates
  6. septembrist 2025 (sellest osamaksest on tasumata 16,48 eurot, tasutud on 140,27 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed
  7. märtsist 2026 kuni
  8. märtsini
  9. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga (
  10. veebruar 2026) kostjalt väljamõistmisele põhinõue 859,75 eurot (s.o osamaksed perioodil
  11. september 2025 kuni
  12. veebruar 2026: 16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56 + 172,68 + 176,91).
  13. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 5850,28 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (181,25 + 185,69 + 190,23 + 194,89 + 199,67 + 204,56 + 209,57 + 214,70 + 219,96 + 225,34 + 230,86 + 236,52 + 242,31+ 248,24 + 254,32 + 260,55 + 266,93 + 273,47 + 280,17 + 287,03 + 294,06 + 301,26 + 308,64 + 316,20 + 23,86) (dtl 82).
  14. Hageja taotleb ka nõude ümberarvestuse korral põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. See on kooskõlas

§ 4034lg-ga 7.

Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Viivis on alates

  1. septembrist 2025 kuni
  2. veebruarini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 16,37 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: - 16.09.2025 – 13.10.2025 põhivõlalt 16,48 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,13 eurot; - 14.10.2025 - 13.11.2025 põhivõlalt 177,07 eurot (16,48 + 160,59) on sissenõutavaks muutunud viivis 1,53 eurot; 7 - 14.11.2025 – 15.12.2025 põhivõlalt 341,6 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53) on sissenõutavaks muutunud viivis 3,04 eurot; - 16.12.2025 – 13.01.2026 põhivõlalt 510,16 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56) on sissenõutavaks muutunud viivis 4,11 eurot; - 14.01.2026 - 13.02.2026 põhivõlalt 682,84 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56 + 172,68) on sissenõutavaks muutunud viivis 5,89 eurot; - 14.02.2026 – 20.02.2026 põhivõlalt 859,75 eurot (16,48 + 160,59 + 164,53 + 168,56 + 172,68 + 176,91) on sissenõutavaks muutunud viivis 1,67 eurot. Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 859,75 eurolt alates
  3. veebruarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras.
  4. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. 18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad

§ 4034

lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi nõue (sest hageja ei ole esitanud intressinõude osas ümberarvestust). Samuti jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue, kuna hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud temalt nendega kaasnevate kulude väljamõistmine.

  1. Juhul, kui kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6710,03 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja ajavahemikul
  2. september 2025 –
  3. veebruar 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 16,37 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis ilma edasiulatuva viivisenõudeta kokku 11 876,22 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6726,40 eurot, rahuldab kohus hagi ca 56% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
  4. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 96-97, 236), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot ja esindajakuludest 470 eurot (ilma käibemaksuta) ja 171 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
  5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8 Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas kuni
  6. juulini 2025 lepinguline esindaja Elari Karjakas tunnitasuga 120 eurot ning edasi vandeadvokaat Keijo Lindeberg tunnitasuga 90 eurot. Kohus leiab, et esindajate tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
  7. Hageja esindajad osutasid õigusabi järgmiste toimingutena: - hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine, riigilõivu tasumine – 1 h 30 min (180 eurot) - kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1 h 30 min (180 eurot) - täiendav puuduste kõrvaldamine – 45 min (90 eurot) - 30.07.2025 materjalidega tutvumine 17 min (25,50 eurot) - 02.02.2026 istungiks valmistumine, istungil nimekirja koostamine 1 h 37 min (145,50 eurot). osalemine, menetluskulude
  8. Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväited ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Hagejal on oluline ajakulu läinud puuduste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et vastaspool ei pea kandma kogu puuduliku haginõude, ebapiisava riigilõivu tasumise ja algselt puuduliku tulevikus sissenõutavaks muutuva osamaksete nõude esitamisega seotud kulusid. Samuti ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda kulusid, mille on põhjustanud esindaja vahetus. Kohus leiab, et kuni
  9. juulini 2025 on hageja esindajakulud põhjendatud seega 2 tunni ulatuses, s.o summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Alates
  10. juulist 2025 on põhjendatud ajakulu 1 h 37 min, s.o 145,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 385,50 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1365,50 eurot (980 + 385,50).
  11. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 764,68 eurot (56% 1365,50 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.