lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni avaldaja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik märgib 26.03.2026 kohtule esitatud vastuses, et ta ei nõustu avaldaja nõudega menetluskulude väljamõistmise osas. Tema hinnangul ei ole menetluskulude kandmine õiglane, kuna ta tasus põhivõla vabatahtlikult kohe pärast võlgnevusest teada saamist. Puudutatud isiku väitel ei võtnud avaldaja enne kohtusse pöördumist temaga ühendust ega andnud võimalust võlgnevus vabatahtlikult tasuda. Seetõttu ei olnud kohtusse pöördumine vältimatu. Puudutatud isik vaidlustab ka avaldaja esitatud menetluskulude suuruse. On nõus hüvitama avaldajale riigilõivu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isiku vastu, kuna puudutatud isik on tasunud avalduse aluseks olnud võlgnevuse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt
Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule esitatud avalduses palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud peale avalduse kohtule esitamist. Puudutatud isik leiab, et ei olnud kohtusse pöördumine vältimatu, vaidluse saaks lahendada kohtuväliselt ning menetluskulude kandmine tema poolt ei oleks õiglane. Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse esitas avaldaja kohtule põhjusel, et puudutatud isikul oli tekkinud majandamiskulude võlgnevus ning puudutatud isik ei olnud seda enne kohtumenetluse algust tasunud. Kuigi puudutatud isik tasus võlgnevuse pärast avalduse esitamist, ei vabasta see teda menetluskulude kandmisest, kuna võlgnevuse tekkimine ja selle õigeaegne tasumata jätmine olid kohtusse pöördumise otseseks põhjuseks. Avaldaja pöördumine kohtu poole oli seega objektiivselt põhjendatud ning menetluskulude kandmine tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Kooskõlas
Lähtuvalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Avaldajat esindas
nõuetele vastav lepinguline esindaja alates 25.11.2025, kelleks on Nadežda Karpilo. Kuni selle ajani osales menetluses seadusliku esindajana korteriühistu juhatuse liige, ning kõik kohtule esitatud dokumendid olid allkirjastatud juhatuse liikme Nikolai Levtšenko poolt. Lepinguline esindaja esitas 24.03.2026 kohtule avaldaja nõudest loobumise avalduse ning menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avalduse koostamiseks ja esitamiseks 0,5 tundi ning tasu selle eest on 50 eurot (tunnitasu 100 eurot). Kohus leiab, et need lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, vajalikud ning proportsionaalsed ning need tuleb puudutatud isikult välja mõista. Kohus määrab avaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulude suuruseks 100 eurot (50+50) ning jätab rahuldamata avaldus menetluskulude 250 euro ulatuses.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.