lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p-de 4, 5, § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl koostas 24.10.2025 väärteoasjas nr. 2317,25,007539 Andres Aasranna suhtes väärteootsuse ning KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 alusel karistas Andres Aasranda
lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o summas 560 eurot ning
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei tundnud ega tajunud Andres Aasrand manöövrit sooritades mingit kokkupõrget ning kaebuse esitaja kinnitusel puuduvad veoautol vigastused, mis kokkupõrget kinnitaksid. Kui kohus peaks tuvastama, et kokkupõrge siiski toimus, siis palub kaitsja menetluse lõpetada oportuniteediga, kuna eeldatav kahju on väike ning juht ei tegutsenud tahtlikult. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et sõites Laagna teel tekkis tal üks hetk vajadus reastuda paremale. Ta vaatas peeglisse ning ta ei näinud midagi, ta pani suuna sisse ning hakkas reastuma. Järsku sõitis paremalt hall auto tema ette, mis pidurdas, näitas suunatuld. Ta ei saanud aru, et ta peaks peatuma. Avariist kuulis ta ülemuse käest mõned päevad hiljem. Ta vaatas sõiduki üle, kuid ei tuvastanud mingeid kriime. Vastusena kaitsjale märkis kaebuse esitaja, et enne manöövrit peeglisse vaadates võis seal olla pimenurk. Kaitsja selgitas, et isegi kui eeldada, et kaebuse esitaja pani toime
lg 1 objektiivsele koossisule vastava teo, jääb lahendamata, kas ta täitis subjektiivsed tunnused, mistõttu tuleb menetlus selles osas lõpetada. Asjas puuduvad tõsikindlad tõendid, mis kinnitaksid, et veokil tuvastatud kriimustused tekkisid just väidetava väärteo toimepanemise ajal. Ka
Alternatiivselt palus kaitsja menetluse lõpetamist oportuniteediga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendamist leidnud. On tavapärane, et veoautole jäävad palju väiksemad jäljed, kui sõiduautole. Ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitaja kokkupõrget ei tundnud. Tõendamist on leidnud mõlemad väärteokoosseisud ning kohtuvälise menetleja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata. Kohtu järeldused: 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas autorongi, mis koosnes sõidukist Scania R450 reg nr. XXX ja haagisest SITE P19V3A2 reg nr. XXX, seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuse esitaja eitab liiklusõnnetuse põhjustamist ja sündmuskohalt lahkumist. Esmalt käsitleb kohus
Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud
Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta sõitis väärteoprotokollis nimetatud autorongiga Laagna teel, ta soovis paremale reastuda. Järsku sõitis üks hall auto talle ette, mis pidurdas ja näitas parempoolset suunatuld, kuid ta ei osanud sellest midagi arvata. Ta sõitis edasi kuni keeras Smuuli sillale, avariist kuulis ta mõned päevad hiljem ülemuse käest (tl 29). Vastusena kohtuvälise menetleja esindajale selgitas kaebuse esitaja, et enne manöövrit vaatas ta peeglisse, kuid ainuke asi võis olla, et seal on mingi pimenurk (tl 30). Kohtule vastusena selgitas kaebuse esitaja, et ta ei saa välistada, et toimus kokkupuude sõidukite vahel (tl 31). Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle sõidukit Audi TT juhtinud M. S., kes selgitas, et ta sõitis Laagna teel paremas reas ning temast vasakul oli veoauto. Ta asetses veoauto suhtes umbes veoauto kabiini taga. Veoauto hakkas ümber reastuma ning kuna veoauto oli pikk, siis ei olnud tunnistajal võimalik pidurdada, mistõttu ta lisas gaasi, kuid ta ei jõudnud piisavalt kaugele ning veoauto puutus vastu tema autot. Tal ei olnud kokkupõrget võimalik vältida. Löök oli pigem tugev, sest paneel vajus sisse ja seejärel „hüppas“ tagasi ning seda oli kuulda (tl 32). Kohe pärast kokkupõrget andis ta helisignaali ning kuna veoauto ei pidurdanud, siis ta sõitis veoauto ette, pani suunatule sisse, aeglustas (tl 32-33). Tunnistaja auto on käesolevaks ajaks korda tehtud ning kahju oli umbes 720 eurot (tl 34). Kohus peab eelnimetatud tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja arvestab neid tõendina, kuna tunnistaja ei tundnud eelnevalt kaebuse esitajat, tal puudub põhjus ebaobjektiivsuseks, ka riimuvad tema ütlused asjas kogutud teiste tõenditega. Kaebuse esitaja selgitas, et tema ei tuvastanud veoautol mingeid kriime ega pragusid (tl 30). Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaebuse esitaja süü
S.i ütlustele ka sõidukite vaatlusprotokollide ja neile lisatud fototabelitega, samuti süüteoteate ja sellele lisatud fotodega. Nii nähtub sõiduki vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest Audi TT osas, et sõiduki vasakpoolsel taganurgal on kraapejäljed ja värvikahjustused. Vasakpoolses tagatulel on klaasist tükk eemaldunud (lk 3, fotod CD-plaadil). Veoauto vaatlustprotokollist ja sellele lisatud fotodest nähtub, et veoauto parempoolsel esinurgal on kraapejäljed, samuti on kraapejäljed veoauto keskel paagikatte kohal (lk 11, fotod CD-plaadil). Seejuures nähtub vaatlusprotokollidele lisatud fotodest, et nii sõiduautol, kui veoautol olevad vigastused asuvad samal kõrgusel. Kaebuse esitaja poolt koostatud süüteoteatest ja sellele fotodest nähtuvalt oli autorongi puhul tegemist väärteoprotokollis nimetatud sõidukiga (lk 2, fotod CD-plaadil). Kuna autorongil ja sõidukil esinevad kahjustused on omavahel riimuvad ja riimuvad ka tunnistaja ütlustega, puudub alus antud tõendites kahelda. Eelnimetatu kinnitab, et kaebuse esitaja juhitud autorong riivas parempoolses sõidurajas liikuvat sõidukit ning kohus ei arvesta kaebuse esitaja ütlustega osas, mis puudutab tema juhitud 3 autorongil vigastuste puudumist. Ka kinnitas ta ise, et pimenurk esines ja ta ei välista kokkupuudet sõidukite vahel. Kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kaebuse esitaja juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas autorongi, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult liiklust ning ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara, rikkudes sellega
S.ile. Ühtlasi ei veendunud kaebuse esitaja enne manöövri alustamist selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge kõrval reas oleva sõidukiga Audi TT, sest vastasel korral poleks kokkupõrget teise sõidukiga toimunud, rikkudes sellega
Kohtuväline menetleja on Andres Aasranna poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud
lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele isikule varaline kahju. Kaebuse esitaja poolt manöövri ohutuses veendumata jätmine on põhjuslikus seoses
lg-s 1 nimetatud tagajärjega ehk just kaebuse esitaja teoga tekkis teisele isikule varaline kahju. Kui kaebuse esitaja oleks enne ümberreastumise alustamist veendunud manöövri ohutuses ja oleks kontrollinud nn pimedat nurka, siis oleks ta märganud tema kõrval liikuvat sõidukit ning ta oleks saanud manöövri katkestada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Andres Aasranna süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tuvastamist leidnud.
lg 1 ja
lg 2 p 8 nõuete rikkumised on väärteootsuses õigesti välja toodud ja nende tulemina varalise kahju tekitamine õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, kaebuse esitaja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei täitnud hoolsuskohustust ega järginud elementaarseid ohutusnõudeid. Järgnevalt käsitleb kohus
Lisaks eelmärgitule heidetakse kaebuse esitajale ette
lg 4 p-de 4, 5, § 169 lg 5 nõuete rikkumist, s.o
lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumist, kui teatamine oli kohustuslik. Kohus eelnevalt tuvastas, et tegemist oli liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju. Tunnistaja M. S. selgitas kohtuistungil, et kohe pärast kokkupõrget andis ta helisignaali ning kuna veoauto ei pidurdanud, siis ta sõitis veoauto ette, pani suunatule sisse, aeglustas, veoautojuht aeglustas samuti, kuid sõitis tunnistaja järel edasi (tl 32-33). Kaebuse esitaja sõnul sõitis talle ette üks hall auto, mis pidurdas ja näitas parempoolset suunatuld, kuid ta ei lugenud sellest välja, et ta peaks peatuma (tl 29). Vastusena kohtuvälise menetleja esindajale selgitas kaebuse esitaja, et ta muidu autos helisignaali kuuleb, kuid antud juhul ta signaali ei kuulnud (tl 30). Arvestades sündmuskohal tunnistaja käitumist (helisignaali ja suunatulega märku andmine, pidurdamine) ja kaebuse esitaja enda väidet, et ta oli teadlik pimenurgast, pidi ta möönma, et on toimunud liiklusõnnetus ja reageerima. Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kaebuse esitaja ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus juba eelnevalt tuvastas, et kaebuse esitaja ei hoidnud kõigest, mis võib kahjustada teist vara, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge kõrval reas oleva sõidukiga Audi TT, mille tagajärjel põhjustas varalise kahju selle sõiduki omanikule. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. 4 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Andres Aasranna süü
236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tuvastamist leidnud.
lg 4 p-de 4, 5, § 169 lg 5 nõuete rikkumised on väärteootsuses õigesti välja toodud ja nende tulemina liiklusõnnetusest mitteteatamine õigesti kvalifitseeritud
Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel ning kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, kaebuse esitaja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud tahtlikult ja seda vähemalt kaudse tahtluse vormis, kuna kaebuse esitaja pidi võimalikuks pidama avariid arvestades tunnistaja käitumist (helisignaali kasutamine, pidurdamine, suunatule näitamine), ta möönis avarii võimalikkust, kuid lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Seoses kaebuses esitatud taotlusega lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus esmalt järgmist: kohus asub seisukohale, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg-s 1,
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1, § 33 lg 2 p 8; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt
lg 1,
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et kaebuse esitaja pani toime kaks liiklusrikkumist, ta jättis kahju kandja olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Andres Aasrannale määratud karistus,
lg 1 alusel rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot ja
S §-s 56 sätestatule.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on kaebuse esitajale määratud karistused keskmisest madalamas määras. Kohus leiab, et Andres Aasrannale mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. 5 Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus jätab Andres Aasranna kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 24.10.2025.a otsuse väärteoasjas nr. 2317,25,007539 muutmata. Määratud rahatrahv 1240 eurot tuleb tasuda 45-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, st. hiljemalt 12.04.2026.a. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.