Obsah (8)

§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-12251 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi M.-T. K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb P OÜ ja kostja vahel 21.03.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX ja 23.03.2022 ning selle muutmise kokkulepetest.
2. Pooled esitasid 25.03.2026 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, milles paluvad tsiviilasja nr 2-25-12251 lõpetamist kompromissiga. 30.03.2026 ja 01.04.2026 kirjadega korrigeerisid pooled eksimust kompromissilepingus (maksete tähtaeg).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

1. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Hageja on välja toonud, et kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 50 eurot ja viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,90% aastas põhiosalt 50 eurolt alates 19.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Sellest arvestusest on lähtutud ka kompromissi sõlmimisel. 2
2. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 7.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 8. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 280 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik